Marcos 3
Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NTLH
1 Ni kivi Jesús ma in‑ka jichi ini veñu'u luluu ma, te yinee in tee, te in nda'a de ma chi ni yichi i.
1 Jesus foi outra vez à sinagoga . Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada.
2 Te tee ñatuu ka kunimani nuu Jesús ma, ka jito yu'u de ya nú ndasava'a ya tee yukan ma, sukan‑va'a jin ni'i ini de naxe jin xtekuechi de ya, vaa kivi ni tatnuni Su'si ma ja ma jin satniñu ñayii ma kúu kivi yukan.
2 Estavam também na sinagoga algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei ; por isso ficaram espiando Jesus com atenção para ver se ele ia curar o homem no sábado.
3 Te jiña'a Jesús ma nuu tee ni yichi nda'a ma:
3 Ele disse para o homem:
4 Te ni jikan‑tnu'u ya nuu tee ka iyo ma:
4 E perguntou aos outros: Ninguém respondeu nada.
5 Jesús ma chi nde'ya ya, te ni ndakiti ini ya nuu tee ka iyo ma. Te ni kuxii ini ya, ja ñatuu ka kuni de ja jin jaku'ni ini de ma. Te jiña'a ya tee ni yichi nda'a ma:
5 Então Jesus olhou zangado e triste para eles porque não queriam entender. E disse para o homem: O homem estendeu a mão, e ela sarou.
6 Kovaa nuu ni ka nde koo tee ka kuu fariseo ma, te ni ka keja'a de ka ndatnu'u tna'a de ji'in tee ka ndikin tee kuu Herodes ma, naxe jin ka'ni de Jesús ma.
6 Logo depois os fariseus saíram dali e, junto com as pessoas do partido de Herodes , começaram a fazer planos para matar Jesus.
7 Jesús ma chi kua'an ya ji'in tee ka ndikin ya ma yu'u mar ma, te ka ndikin kua'a ñayii ñuu Galilea ma kuan koo i.
7 Jesus e os discípulos foram até o lago da Galileia. Junto com ele ia muita gente da Galileia, da Judeia,
8 Nuu ni ka jiniso'o ñayii ma ndaka milagru ni sa'a ya ma, te ni jan koo tna kua'a ñayii ñuu Jerusalén ma, ji'in ñayii ni‑ka'nu ñuu Judea ma, ja jin kuni i ya, suni ñayii ñuu Idumea ma, ji'in ñayii in‑ka yu'u yute Jordán ma, ji'in ñayii ñuu Tiro ma, ji'in ñayii ñuu Sidón ma.
8 de Jerusalém, da Idumeia, do lado leste do rio Jordão e da região de Tiro e de Sidom. Todos iam ao encontro de Jesus porque ouviam falar a respeito das coisas que ele fazia.
9 Kovaa Jesús ma chi ni sacargu ya tee ka ndikin ya ma ja na koo tu'va in barcu, sukan‑va'a máko jin kuexni'ni xeen ña'a ñayii ma,
9 Jesus pediu aos discípulos que arranjassem um barco para ele a fim de não ser esmagado pela multidão.
10 chi vaa ndaka ñayii ka ku'u ma, ûni ka jakoxtna'a i siki ya ma ja na jin kaki'i i ya, sukan‑va'a jin nduva'a i, sukan ni ndasava'a ya kua'a xeen ñayii ka ku'u ma.
10 Pois ele estava curando tanta gente, que todos os doentes se juntavam em volta dele para tocá-lo.
11 Te ni ka jini tachi ma, te ni ka jinkuiñi jiti i nuu ya, te ka kayu'u i ka jiña'a i:
11 E as pessoas que tinham espíritos maus, ao verem Jesus, caíam aos pés dele e gritavam: — O senhor é o Filho de Deus!
12 Kovaa Jesús ma chi ni ndonda xeen ya nuu i, sukan‑va'a máko jin ka'an i na in kúu ya ma.
12 Mas Jesus proibiu duramente os espíritos de dizerem quem ele era.
13 Te ni kaa Jesús ma in yuku, te ni kana ya ndaka ñayii kúni maa ya ma, te ni ka ndututu i.
13 Jesus subiu um monte, chamou os que ele quis, e eles foram para perto dele.
14 Te ni kaji ya ne'un ndaka ñayii ma uxi uu tee jin kondikin ya ma. Te ndaka tee yukan ni xnani ya apóstol, (ja kúni ka'an “tee tetniñu maa ya ja jin kaxtnu'u de tnu'u maa ya ma”). Te jin koo de ji'in ya, te kaxtnu'u ya tnu'u maa ya ma, te sana jin ndakaxtnu'u de nuu ñayii ma.
14 Então escolheu doze homens para ficarem com ele e serem enviados para anunciar o evangelho . A esses doze ele chamou de apóstolos .
15 Te jin koneva'a de tnu'u ndee tnu'u ndatnu, ja sukan jin ndene'e de tachi ka yinee ini anua ñayii ma.
15 Eles receberam autoridade para expulsar demônios.
16 Ndaka tee ya'a ka kuu uxi uu tee ni ndakaji Jesús ma: Simón ma kúu in tee ni ndaxsama ya ja nani de, te ni nukonani de Pedro.
16 Os doze foram estes: Simão, a quem Jesus deu o nome de Pedro;
17 Te Santiago ma ji'in ñani de Juan ma sa'ya tee kúu Zebedeo ma, te ni xnani ya de Boanerges, ja kúni ka'an “sa'ya ja ka'ndi ma”, vaa kuechi ja inuyachi yu'u de ma.
17 Tiago e João, filhos de Zebedeu (a estes ele deu o nome de Boanerges, que quer dizer “Filhos do Trovão”);
18 Te Andrés ma, ji'in Felipe ma, ji'in Bartolomé ma, ji'in Mateo ma, ji'in Tomás ma, ji'in tee nani Santiago ma sa'ya tee kúu Alfeo ma, suni tna Tadeo ma, ji'in Simón tna'a tee ka nani cananita tee ni ka yo kanaa ji'in tee ñuu Roma ma,
18 André, Filipe, Bartolomeu, Mateus, Tomé, Tiago, filho de Alfeu; Tadeu, Simão, o nacionalista;
19 ji'in Judas Iscariote tee ke'en‑su'va Jesús ma.
19 e Judas Iscariotes, que traiu Jesus.
20 Sani te ni kivi Jesús ma ini ve'e ma, te in‑ka jichi ni ka ndututu kua'a xeen ñayii ma, te ni ñatuu kúu kaa ñukuun ya xita ji'in tee ka ndikin ya ma.
20 Quando Jesus foi para casa, uma grande multidão se ajuntou de novo, e era tanta gente, que ele e os discípulos não tinham tempo nem para comer.
21 Te ni ka jini tna'a kuikin ya ma, te ni ka kenda koo i, ja jin nu koo i ji'in ya, chi vaa ka ka'an i ja jâ ni nduneé ya.
21 Os parentes de Jesus souberam disso e foram buscá-lo porque algumas pessoas estavam dizendo que ele estava louco.
22 Te suni tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ja ka iyo de ñuu Jerusalén ma, te ni ka kenda koo de nuu iyo Jesús ma, te sa'a ka ka'an de: maa Beelzebú suchi tátnuni nuu ndaka‑ka tachi ma, yinee i ini anua Jesús ya, te suu i wa'a tnu'u ndee tnu'u ndatnu ja kéne'e de tachi ma, ka kuu de ka ka'an de.
22 Alguns mestres da Lei, que tinham vindo de Jerusalém, diziam: — Ele está dominado por
23 Te Jesús ma chi ni kana ya ndaka tee ka jani ini sukan ma, te ni ka'an ya in tnu'u vijin, te jiña'a ya:
23 Então Jesus chamou todos e começou a ensiná-los por meio de parábolas. Ele dizia:
24 Vaa nú in ñuu, te ka iyo nanimaa ñayii ka ndakiti ini nuu tna'a i ma, te ¿naxe kuu jin koo ka'nu ndaka i ma?
24 O país que se divide em grupos que lutam entre si certamente será destruído.
25 Te suni maa i kúu ji'in ñayii ka iyo in‑ni ve'e ma, te nú jin ndakiti ini nuu tna'a i ma, te ¿naxe kuu jin koo ka'nu ndaka i?
25 Se uma família se divide, e as pessoas que fazem parte dela começam a lutar entre si, ela será destruída.
26 Sukan tna tachi ma, nuna jin ndakanaa maa i ma, masu kuu jin koo ka'nu i, te masu jin kundee i nawa jin sa'a i ñuu ñayivi a, su'va jin xnaa i maa i ma.
26 Se o reino de Satanás se dividir em grupos, e esses grupos lutarem entre si, o reino não continuará a existir, mas será destruído.
27 ’Ñatuu ni‑in ñayii ja kuu kivi i ini ve'e ka'nu neva'a in tee ndatnu xeen te xtandee i nawa ni sakui'na tee ndatnu xeen ma, nú masu ja xinañu'u‑ka ku'ni i de. Onde sukan, sana kuu ndaxtandee i nawa ni sakui'na de ma.
27 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar o que ele tem em casa.
28 ’Ja ndaa ká'an sa ja Su'si ma chi sakanu ini ya ndaka kuechi ñayii ma, ji'in ndaka ja u'vi ka ka'an i ma.
28 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: os pecados que as pessoas cometem ou as
29 Kovaa ñayii ká'an ndeva'a ja kuu Xtumani Ndios ma chi masu sakanu ini ya i chi su'va ndakuiso kuechi‑ka maa i, te sukan koo i ni‑kani ni‑jika ―kúu ya jiña'a ya.
29 Mas as blasfêmias contra o Espírito Santo nunca serão perdoadas porque a culpa desse pecado dura para sempre.
30 Sukan jiña'a Jesús ma, chi vaa ndaka maa tee yukan chi ni ka ka'an de ja yinee tachi ma ini anua ya ma.
30 Jesus falou assim porque diziam que ele estava dominado por um espírito mau.
31 Te ni ka kenda koo si'i Jesús ma, ji'in ñani ya ma, kovaa ni ka kendoo ña ichi ke'e ma, te ni ka tetniñu ña in ñayii ja na kana i ya.
31 Em seguida a mãe e os irmãos de Jesus chegaram; eles ficaram do lado de fora e mandaram chamá-lo.
32 Te ñayii ka nukoo xiñi Jesús ma ka jiña'a nuu ya ma:
32 Muita gente estava sentada em volta dele, e algumas pessoas lhe disseram: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora, procurando o senhor.
33 Te ni ndakone'e ya:
33 Jesus perguntou:
34 Te nde'ya ya ndaka ñayii ka nukoo xiñi ya ma, te jiña'a ya:
34 Aí olhou para as pessoas que estavam sentadas em volta dele e disse:
35 chi vaa ndeva'a‑ni ñayii ja sa'a i sukan játna ini Su'si ma, ñayii yukan kúu ñani sa ma, ji'in ku'va sa ma, ji'in si'i sa ma ―kúu ya jiña'a ya.
35 Pois quem faz a vontade de Deus é meu irmão, minha irmã e minha mãe.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.