Marcos 1
Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NVT
1 Sa'a kéja'a tnu'u vii tnu'u va'a Jesucristo Sa'ya Su'si ma.
1 Este é o princípio das boas-novas a respeito de Jesus Cristo, o Filho de Deus.
2 Vaa sa'a ndee tnu'u maa Su'si ma nuu tutu Isaías ma, tee ni yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma:
2 Iniciou-se como o profeta Isaías escreveu: “Envio meu mensageiro adiante de ti, e ele preparará teu caminho.
3 Te tee tetniñu ri ma chi kenda de ichi nuu masu nawa iyo kuiti ma,
3 Ele é uma voz que clama no deserto: ‘Preparem o caminho para a vinda do Senhor! Abram a estrada para ele!’”.
4 Te sukan ni ka'an Su'si ma, sukan ni kuu ja tee kúu Juan ma chi ni kenda de ichi nuu masu nawa iyo kuiti ma, te ni skuandute de ñayii ni jan koo nuu de ma, te jiña'a de nuu ñayii ma ja na jin ndakani jín ndaka'vi ini i, te jín xndoo i ja u'vi ka sa'a i ma, te jín ndandikin i Su'si ma, te jín kuandute i, sukan‑va'a xnaa Su'si ma ndaka kuechi i ma.
4 Esse mensageiro era João Batista. Ele apareceu no deserto, pregando o batismo como sinal de arrependimento para o perdão dos pecados.
5 Ndaka ñayii ka iyo ñuu Jerusalén ma, ji'in ndaka ñayii ka iyo ni‑ka'nu ñuu Judea ma chi ni ka kenda koo i nuu iyo Juan ma. Te yukan, te ni ka yo ndaka'an, ni ka yo ndakachi i nuu Su'si ma ndaka kuechi i ma. Te Juan ma, ni yo skuandute de i yute nani Jordán ma.
5 Gente de toda a Judeia, incluindo os moradores de Jerusalém, saía para ver e ouvir João. Quando confessavam seus pecados, ele os batizava no rio Jordão.
6 Te sa'ma Juan ma chi ni kuva'a i ji'in ixi kiti kúu camellu ma, te in ñií ni yo nu'ni chii de ma. Te ni yo jaa de tika langosta ji'in nduxi ni yo ni'i de yuku ma.
6 João vestia roupas tecidas com pelos de camelo, usava um cinto de couro e alimentava-se de gafanhotos e mel silvestre.
7 Te sa'a ni yo kaxtnu'u de:
7 João anunciava: “Depois de mim virá alguém mais poderoso que eu, alguém tão superior que não sou digno de me abaixar e desamarrar as correias de suas sandálias.
8 Saña chi ni skuandute ña'a sa ndaka ni a ji'in ndute, kovaa maa ya chi taa ya tnu'u ndee tnu'u ndatnu, vaa jin koo ni ji'in Xtumani Ndios ma ―kúu de jiña'a de.
8 Eu os batizo com água, mas ele os batizará com o Espírito Santo!”.
9 Te ne'un kivi yukan, te Jesús ma, ni kee ya in ñuu luluu nani i Nazaret iyo i ñuu Galilea ma, te kua'an ya. Te ja ni kenda ya yute Jordán ma, te ni skuandute ña'a Juan ma.
9 Certo dia, Jesus veio de Nazaré da Galileia, e João o batizou no rio Jordão.
10 Nuu ni nana Jesús ma nuu ndute ma, te ni jini ya ja nune andivi ma, te sukan kaa in sata kaa Xtumani Ndios ma, ni nuu ya siki Jesús ma.
10 Enquanto saía da água, viu o céu se abrir e o Espírito Santo descer sobre ele como uma pomba.
11 Te ni ka'an Su'si ma onde andivi ma, te jiña'a ya:
11 E uma voz do céu disse: “Você é meu Filho amado, que me dá grande alegria”.
12 Nuu ni jinu ma, te Xtumani Ndios ma, ni jan xsia'a ya Jesús ma in nuu masu nawa iyo kuiti.
12 Em seguida, o Espírito conduziu Jesus ao deserto,
13 Yukan ni iyo Jesús ma uu xiko (40) kivi, te ni yo iyo ya ne'un kiti xeen ka iyo yukan. Te yukan ni kenda tachi ma, ja ni jitotnuni ña'a i ma. Kovaa sani te ni ka kenda koo ángel ma, ni ka jinukuechi i nuu ya ma.
13 onde ele foi tentado por Satanás durante quarenta dias. Estava entre animais selvagens, e anjos o serviam.
14 Nuu ni jinu ja ni ka chinee i Juan ma vekaa ma, te ni ja'an Jesús ma ñuu nani i Galilea ma, ja kaxtnu'u ya tnu'u vii tnu'u va'a ká'an Su'si ma.
14 Depois que João foi preso, Jesus foi para a Galileia, onde anunciou as boas-novas de Deus.
15 Te ni ka'an ya:
15 “Enfim chegou o tempo prometido!”, proclamava. “O reino de Deus está próximo! Arrependam-se e creiam nas boas-novas!”
16 Jesús ma, jika ya kua'an ya yu'u mar ñuu Galilea ma. Te ni jini ya in tee nani Simón ma, ji'in tee kúu ñani de tee nani Andrés ma. Tee yukan chi tee ka tava tiaka ka kuu de, te ka yikuu de ka chunee de ñunu de ma nuu ndute ma.
16 Enquanto andava à beira do mar da Galileia, Jesus viu Simão e seu irmão André. Jogavam redes ao mar, pois viviam da pesca.
17 Te jiña'a Jesús ma:
17 Jesus lhes disse: “Venham! Sigam-me, e eu farei de vocês pescadores de gente”.
18 Te ora yukan‑ni, te ni ka xndoo de ñunu de ma, te kuan koo de ji'in ya.
18 No mesmo instante, deixaram suas redes e o seguiram.
19 Te ni ka jika‑ka de vala ji'in ya, te ni jini Jesús ma in tee nani Santiago, ji'in ñani de Juan ma, sa'ya tee kúu Zebedeo ma. Te ka ñunee de in nuu barcu, te ka yikuu de ka ndasa'a de ñunu de ma ja jin tava de tiaka.
19 Pouco mais adiante, Jesus viu Tiago e João, filhos de Zebedeu, consertando redes num barco.
20 Sani te ni kana ña'a ya, te ni ka xndoo de yuva de Zebedeo ma nuu barcu ma, ji'in tee ka jinukuechi nuu de ma, te maa de chi kuan koo de ji'in Jesús ma.
20 Chamou-os de imediato e eles também o seguiram, deixando seu pai, Zebedeu, no barco com os empregados.
21 Te ni ka kenda koo Jesús ma ji'in tee ka ndikin ya ma in ñuu nani i Capernaum, in kivi ni tatnuni Su'si ma ja ma jin satniñu ñayii ma kúu, te ni kivi ya in veñu'u luluu, te ni jakondee ya káxtnu'u ya nuu ñayii ma.
21 Jesus e seus seguidores foram à cidade de Cafarnaum. Quando chegou o sábado, entrou na sinagoga e começou a ensinar.
22 Te ndaka ñayii ma, ni ka sa'vi‑nka ini i sukan iyo tnu'u ndee tnu'u ndatnu ya ja káxtnu'u ya ma, vaa Jesús ma chi jini ya nawa kúu ja ká'an ya ma, te masu sa'a ya sukan ka sa'a tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma.
22 O povo ficou admirado com seu ensino, pois ele falava com verdadeira autoridade, diferentemente dos mestres da lei.
23 Te veñu'u luluu kátuu ñuu yukan chi iyo in tee, te ini anua de ma yinee in tachi, te ñatuu wa'a i tnu'u ja kandija de tnu'u ká'an Jesús ma, te káyu'u i jiña'a i ya:
23 De repente, um homem ali na sinagoga, possuído por um espírito impuro, gritou:
24 ―¿Nava'a kivi nduu ni nuu ka iyo saña, Jesús tee ñuu Nazaret ma? ¿Vee ni ja xnaa ña'a ni? Saña chi jini ña'a sa, te jini sa ja iya ii vee nuu Su'si ma kúu ni ―kúu i jiña'a i.
24 “Por que vem nos importunar, Jesus de Nazaré? Veio para nos destruir? Sei quem é você: o Santo de Deus!”.
25 Te ni ndonda ya nuu tachi ma, jiña'a ya:
25 “Cale-se!”, repreendeu-o Jesus. “Saia deste homem!”
26 Te tachi ma chi ni skisi ni'ni i de, te ni xtuu ni xndii i de, te ni kayu'u nini'i de, te ni kee i ini anua de ma, te kua'an i.
26 Então o espírito impuro soltou um grito, sacudiu o homem violentamente e saiu dele.
27 Ndaka ñayii ma ni ka yu'u, te ni ka jakondee i ka jikan‑tnu'u tna'a ndi‑in ndi‑in i:
27 Todos os presentes ficaram admirados e começaram a discutir o que tinha acontecido. “Que ensinamento novo é esse?”, perguntavam. “Como tem autoridade! Até os espíritos impuros obedecem às ordens dele!”
28 Ñama xeen ni jitenuu tnu'u Jesús ma ni‑ka'nu ñuu Galilea ma, ndaka tna'a ja sa'a ya ma.
28 As notícias a respeito de Jesus se espalharam rapidamente por toda a região da Galileia.
29 Nuu ni ka nde koo de ji'in ya veñu'u luluu ma, te Jesús ma, kua'an ya ji'in Santiago ma ji'in Juan ma ve'e Simón ma ji'in Andrés ma.
29 Depois que Jesus saiu da sinagoga com Tiago e João, foram à casa de Simão e André.
30 Te si'i‑xiso Simón ma, kátuu ña in nuu jito, yi'i xeen ña'a ka'ni. Te tee ka iyo ma, ni ka jiña'a de Jesús ma,
30 A sogra de Simão estava de cama, com febre. Imediatamente, falaram a seu respeito para Jesus.
31 te ni jan tu'va ya ña, te ni tnii ya nda'a ña ma, te ni ndone'e ya ña, te ora yukan‑ni, te ni ndee ña'a ka'ni ma. Te ni jakondee ña ñukuun ni wa'a ña ja kaa ya ji'in tee ka ndikin ya ma.
31 Ele foi até ela, tomou-a pela mão e ajudou-a a levantar-se. A febre a deixou, e ela passou a servi-los.
32 Nuu jâ ni kêe kandii ma te ve kunee ma, ni jan koo ñayii ni ka jan xsia'a i ndaka ñayii ka ku'u ma, ji'in ndaka ñayii ka yinee tachi ini anua i ma, nuu Jesús ma, ja na ndasava'a ña'a ya.
32 Ao entardecer, depois que o sol se pôs, trouxeram a Jesus muitos enfermos e possuídos por demônios.
33 Te ndaka ñayii ka iyo ñuu Capernaum ma, ni ka ndatna'a i ye'e Pedro ma.
33 Toda a cidade se reuniu à porta da casa para observar.
34 Jesús ma, ni ndasava'a ya kua'a ñayii ka ku'u ndeva'a‑ni na kue'e ma. Te ni ndene'e ya kua'a xeen tachi ini anua ñayii ma. Kovaa ñatuu ni wa'a ya tnu'u ja jin ka'an tachi ma, vaa ni ka yo jini i na in kúu ya ma.
34 Então Jesus curou muitas pessoas que sofriam de diversas enfermidades e expulsou muitos demônios. Não permitia, porém, que os demônios falassem, pois sabiam quem ele era.
35 Te nuu ve ndii ma nuu ndatinee‑ka ma, te ni ndakoo Jesús ma, te ni kee ya yu'u ñuu ma, te kua'an ya in nuu koo maa‑ni ya ji'in Yuva ya Su'si ma, sukan‑va'a kuu ndatnu'u ya ji'in Yuva ya Su'si ma.
35 No dia seguinte, antes do amanhecer, Jesus se levantou e foi a um lugar isolado para orar.
36 Te Simón ma ji'in tee ka ndikin tna'a ji'in de ma, kuan koo de ka ndanduku de Jesús ma.
36 Mais tarde, Simão e os outros saíram para procurá-lo.
37 Te nuu ni ka ndani'i de ya ma, te ka jiña'a de:
37 Quando o encontraram, disseram: “Todos estão à sua procura!”.
38 Kovaa maa ya chi ni ndakone'e ya:
38 Jesus respondeu: “Devemos prosseguir para outras cidades e lá também anunciar minha mensagem. Foi para isso que vim”.
39 Chukan kúu ja ni yo ja'an Jesús ma ni‑ka'nu ñuu Galilea ma, te ni yo kaxtnu'u ya tnu'u vii tnu'u va'a nuu ñayii ma ini veñu'u lilikin ndaka ñuu ma, te ni yo kene'e ya tachi ma ini anua ñayii ma.
39 Então ele viajou por toda a região da Galileia, pregando nas sinagogas e expulsando demônios.
40 In tee ku'u lepra, ni jan tu'va de Jesús ma, te ni jinkuiñi jiti de, te jiña'a de:
40 Um leproso veio e ajoelhou-se diante de Jesus, implorando para ser curado: “Se o senhor quiser, pode me curar e me deixar limpo”.
41 Jesús ma chi ni kunda'vi ini ya tee yukan, te ni sonee ya nda'a ya siki de ma, te jiña'a ya:
41 Cheio de compaixão, Jesus estendeu a mão e tocou nele. “Eu quero”, respondeu. “Seja curado e fique limpo!”
42 Te ora yukan, te ni nduva'a tee ku'u lepra ma, te ni nduvii ñií de ma.
42 No mesmo instante, a lepra desapareceu e o homem foi curado.
43 Jesús ma, ni ndakuan‑ta'vi ya nuu de ora yukan, te ni sacargu xeen ya de, te jiña'a ya:
43 Então Jesus se despediu dele com uma forte advertência:
44 ―Másu ko kuña'a ni ni‑in nuu ñayii ma, su'va kua'an ni, te kaxtnu'u ni ñií ni a nuu sutu ma, te kinda'a ni ja ndakua'a ni nuu Su'si ma ja ndakuan‑ta'vi ni nuu ya ja jâ ni nduvii ni a, sukan ni tatnuni Moisés ma, sukan‑va'a ndaka i jin kuni ja ni nduvii ni nuu kue'e ni ndo'o ni ma ―kúu ya jiña'a ya.
44 “Não conte isso a ninguém. Vá e apresente-se ao sacerdote para que ele o examine. Leve a oferta que a lei de Moisés exige pela sua purificação. Isso servirá como testemunho”.
45 Kovaa tee yukan chi kua'an de, te ni keja'a de ndákani de nuu ndaka ñayii ma sukan ni kuu ma. Te chukan kúu ja Jesús ma chi ñatuu ni kuu kivi ndeva'a ya ni‑in ñuu ma, te chukan kúu ja ni kendoo ya ichi nuu masu nawa iyo kuiti ma, kovaa maa ñayii ni‑ka'nu ñuu ma chi ni ka yo jan koo i nuu iyo ya ma.
45 O homem, porém, saiu e começou a contar a todos o que havia acontecido. Por isso, em pouco tempo, grandes multidões cercaram Jesus, e ele já não conseguia entrar publicamente em cidade alguma. E, embora se mantivesse em lugares isolados, gente de toda parte vinha até ele.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.