Lucas 20
Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NAA
1 In kivi nani káxtnu'u Jesús ma nuu ñayii ma ini veñu'u ka'nu ma, te káxtnu'u ya tnu'u vii tnu'u va'a naxe jin ndani'i ta'vi o ma, te ni ka kenda koo tee ka tatnuni nuu sutu ma, ji'in tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in tee ka kuu ja'nu ma,
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, chegaram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 te ka jiña'a de:
2 e lhe perguntaram: — Diga-nos com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade?
3 Jesús ma, ni ndakone'e ya:
3 Jesus respondeu:
4 ¿Na in ni tetniñu Juan ma ja skuandute de ma? ¿Su'si ma, xi ñayii ma‑ni? ―kúu ya jiña'a ya.
4 O batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Ni ka keja'a de ka ndatnu'u tna'a ndi‑in ndi‑in de:
5 Então discutiram entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Por que não acreditaram nele?”
6 Te ni masu kuu jin kuña'a o ja ñayii ma ni tetniñu Juan ma, vaa ñayii ma chi jin kua'a‑yuu ña'a i, te jin ka'ni ña'a i, vaa ndaka i ka jani ini ja Juan ma, in tee ni yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma kúu de ―ka kuu de ka ka'an de.
6 Mas, se dissermos: “Dos homens”, o povo todo nos apedrejará, porque está convicto de que João era profeta.
7 Chukan kúu ja ni ka ndakone'e de ja masu ka jini de na in ni tetniñu Juan ma ja skuandute de ma.
7 Por fim, responderam que não sabiam de onde era.
8 Sani te Jesús ma, ni ndakone'e ya:
8 E Jesus lhes disse:
9 Sani te ni keja'a Jesús ma ká'an ya nuu ñayii ma, te ni ka'an ya tnu'u vijin ya'a:
9 A seguir, Jesus passou a contar ao povo esta parábola:
10 Te kivi jâ ni kuaan uva ma, te ni tetniñu de in tee jinukuechi nuu de ma, ja na jin nu ndakan de jaku uva ma ja kúu kuenda de ma nuu ñayii ka jito itu de ma. Kovaa ñayii yukan, ni ka kani i tee ma, te ni ka ndatetniñu i de su'va‑ni kuan no'o de.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha. Mas os lavradores, depois de espancá-lo, o despacharam de mãos vazias.
11 Kovaa tee xi‑ñu'u ma chi ni ndatetniñu tuku de in‑ka tee jinukuechi nuu de ma. Kovaa suni tee ya'a, ni ka ka'an ndeva'a i nuu de, te ni ka kani i de, te ni ka ndatetniñu i de su'va‑ni tna kuan no'o de.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo, mas também a este espancaram e, depois de insultá-lo, despacharam de mãos vazias.
12 Te ni tetniñu tuku de in‑ka de, kovaa ñayii ka jito itu de ma, suni ni ka xtnakue'e i tee ma, te ni ka kene'e i de yu‑itu ma.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de feri-lo, expulsaram.
13 ’Saa ni jani ini tee xi‑ñu'u ma, te ká'án de: “¿Nawa sa'a o? Va'a‑ka ja tetniñu o sa'ya o suchi kútoo o a, xi saa jin kandija ña'a i”, ká'án de.
13 Então o dono da vinha disse: “Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.”
14 Kovaa ni ka jini ña'a ñayii ka jito itu ma, te ni ka ka'an ndi‑in ndi‑in i: “Suchi ya'a ko kuu suchi nduta'vi ñu'ú ya'a. Jín ka'ni o i, sukan‑va'a jin nduu kuenda maa o ñu'ú a”, ka kuu i ka ka'an i.
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, começaram a discutir entre si: “Este é o herdeiro; vamos matá-lo, para que a herança seja nossa.”
15 Chukan kúu ja ni ka kene'e i sa'ya de ma yu'u itu ma, te ni ka ja'ni ña'a i.
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram.
16 Ki'in de, te ka'ni de ñayii ka jito itu de ma, te kua'a de ñu'ú de ma in‑ka ñayii ―kúu ya jiña'a ya.
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros. Ao ouvir isto, disseram: — Que tal não aconteça!
17 Kovaa Jesús ma, nde'ya ya, te jiña'a ya:
17 Mas Jesus, com o olhar fixo neles, disse:
18 Ndeva'a‑ni ñayii nduva siki yuu ma, kukuechi kulikin ñayii ma. Te nú yuu ma jinu siki in ñayii ma, ñuyaka‑nka‑ni nduu ñayii ma ―kúu ya jiña'a ya.
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 Tee ka tatnuni nuu sutu ma, ji'in tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ni ka jinitnuni de ja ni ka'an ya tnu'u vijin ya'a ja jin kuu maa de, te chukan kúu ja ka kuni de ja jin tnii de Jesús ma maa ora yukan‑ni, kovaa ka yu'u de ñayii ma.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo.
20 Ni ka tetniñu de ñayii ja jin kototnuni i Jesús ma, te ni ka sa'a i tnu'u ja ñayii ka sa'a ja va'a ka kuu i. Te ka nduku i naxe jin ni'i ichi i ja jin xtekuechi i Jesús ma, sukan‑va'a jin koo i jin xsia'a i ya nuu tee ka tatnuni ñuu ma.
20 Eles passaram a vigiar Jesus. Enviaram espiões que se fingiam de justos para ver se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Te ka jikan‑tnu'u i ya:
21 Então lhe perguntaram: — Mestre, sabemos que o senhor fala e ensina corretamente e não se deixa levar pela aparência das pessoas, mas ensina o caminho de Deus segundo a verdade.
22 ¿Te naxe ká'an ni? ¿Va'a‑ni ja jin ndachuya'vi sa xu'un no'o ñuu Roma ma nuu tee tátnuni nani César ma, xi ña'a? ―ka kuu i ka jiña'a i.
22 É lícito pagar imposto a César ou não?
23 Jesús ma, ni jinitnuni ya ja u'vi ka jani ini i ma, te jiña'a ya:
23 Mas Jesus, percebendo a artimanha deles, respondeu:
24 ―Jin kaxtnu'u ni xu'un a. ¿Na in xi‑yunuu ndenee, te na in nani sukan ndenee a? ―kúu ya jiña'a ya.
24 — Mostrem-me um denário. De quem é a figura e a inscrição? Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
25 Jesús ma, jiña'a ya:
25 — Pois deem a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Te ñatuu ni‑in ja ni ka'an ya nuu ñayii ma ni ka ndani'i ñayii kuan koo kuan kototnuni ya ma ja jin xtekuechi i ya, sukan‑va'a jin tnii i ya ma. Chukan kúu ja ni ka sa'vi‑nka ini i ja ni ndakone'e ya ma, te ni ka jasiyu'u i.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 Ni jan koo jaku tee saduceo ma ni ka jan koto de Jesús ma. Tee ya'a chi ka ka'an de ja masu jin ndateku ñayii ni ka ji'i ma. Te chukan kúu ja ni ka jikan‑tnu'u de ya:
27 Chegando alguns dos saduceus, que dizem não haver ressurreição,
28 ―Teskua'a, Moisés ma, ni xndoo de nuu tutu ká'an, nú in tee ma, ni tnánda'a de te ni ji'i de te ñatuu na sa'ya de ji'in ñasi'i de ma ni iyo, te ñani tee ni ji'i ma ndakueka ñasi'i de ma, sukan‑va'a koo sa'ya ña, te ko kuu i sa'ya tata tee ni ji'i ma.
28 perguntaram a Jesus: — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem casado morrer sem deixar filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
29 Ni iyo in jichi ja uja de ndi‑tna'a ñani de ma. Tee xinañu'u ma, ni tnanda'a de, kovaa ni ji'i de, te ñatuu na sa'ya de ji'in ñasi'i de ma ni iyo.
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 Tee ku‑uu, tee ku‑uni ma, ni ka ndakueka de ña, te suni maa i ni ka sa'a‑ka ñani de ma.
30 o segundo
31 Sukan ni kuu ji'in ndi‑uja de ma. Te ni‑in de ñatuu ni iyo sa'ya de ji'in ña. Te ni ka ji'i de.
31 e o terceiro também casaram com a viúva, e assim foi com os sete. Todos morreram sem deixar filhos.
32 Saa ni ji'i maa ña'a ma.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Te kivi jin ndateku ñayii ma, ¿nde de xi‑ñasi'i ko kuu ña'a ya'a, nú ndi‑uja de ni iyo ji'in ña ma? ―ka kuu de ka jiña'a de.
33 Portanto, na ressurreição, de qual deles a mulher será esposa? Porque os sete casaram com ela.
34 Jesús ma, ni ndakone'e ya:
34 Jesus respondeu:
35 kovaa ñayii jin ndani'i ta'vi ma, te ja jin ndateku i ma te jin kenda koo i ñuu ñayivi jaa ma, kúu tee kúu ña'a, masu jin ndatnanda'a‑ka i,
35 mas os que são considerados dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 vaa masu jin kûu‑ka i. Vaa sukan ka kuu ángel Su'si ma, sukan jin ko kuu i, te sa'ya Su'si ma jin ko kuu i, vaa ñayii ni ka ndateku ka kuu i.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 Te onde maa tee kúu Moisés ma ni kaxtnu'u sukan ni jiña'a Su'si ma nuu ni ka'an ya ji'in de nuu iyo tnu iñu káyu káyu‑nka ma, te yukan ni ka'an maa Iya Tátnuni ma ja maa ya kúu Su'si Abraham ma, Su'si Isaac ma, Su'si Jacob ma. Visi ni ka ji'i tee ya'a, kovaa ka teku de nuu Su'si ma.
37 E que os mortos ressuscitam, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando afirma que o Senhor é o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 ¡Vaa Su'si ma, masu Su'si ñayii ni ka ji'i ma kúu ya, chi Su'si ñayii ka teku ma kúu ya, vaa ja maa ya, te ndaka i ka teku! ―kúu ya jiña'a ya.
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Jaku tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ka jiña'a de:
39 Então alguns dos escribas disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Sani te ñatuu ni ka kusaa‑ka ini de ja jin kakan‑tnu'u‑ka de ya.
40 E não ousaram mais fazer perguntas a Jesus.
41 Jesús ma, jikan‑tnu'u ya:
41 Mas Jesus lhes perguntou:
42 Te vitna ja David ma, nuu tutu ni tee de salmo ma ni ka'an de:
42 Pois o próprio Davi afirma no Livro dos Salmos:
43 te onde nú ni kundee ri skendoo ri
43 até que eu ponha
44 Kovaa ¿naxe ko kuu Sa'ya tata David ma Cristo ma, te vitna ja maa David ma, ni xnani de ya iya tátnuni nuu de ma? ―kúu ya jiña'a ya.
44 — Portanto, Davi o chama de Senhor. Então como ele pode ser filho de Davi?
45 Ndaka ñayii ma ka niniso'o, te Jesús ma, jiña'a ya nuu tee ka ndikin ya ma:
45 Quando todo o povo estava ouvindo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 ―Jin konee ni cuidado nuu tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma chi ka jatna ini de ja jin kone'nu de sa'ma nani, te ka kuni de ja jin kava respetu i nuu de ma te jin kua'a i de nchuxi nuya'vi ma. Ka nduku de nuu jin kunukoo de nuu ka nukoo ñayii ka ndanuu‑ka ini veñu'u ma. Te nuu ka kuu viko ma, ka kunuu maa de ja jin kunukoo de nuu mesa ka ndanuu‑ka ma.
46 — Cuidado com os escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes.
47 Te ka xnda'vi de ña'a ni ka ji'i yii ma, sukan‑va'a jin ni'i de nawa ka neva'a ña ma, te jin kaa jin ko'o de. Te ja ñatuu na in kunitnuni, te ka sa'a de tnu'u ja na'a xeen‑ka ka jikan‑ta'vi de nuu Su'si ma. Tee ya'a chi jin chunaa xeen‑ka de nuu Su'si ma ―kúu ya jiña'a ya.
47 Eles devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.