Lucas 15
Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs ACF
1 Ndaka tee ni ka yo ndake'en ya'vi xu'un no'o ñuu Roma ma, ji'in ñayii masu ka sa'a ja va'a ma, ni ka jan tu'va i Jesús ma, sukan‑va'a jin koniniso'o i ja ká'an ya ma.
1 E Chegavam-se a ele todos os publicanos e pecadores para o ouvir.
2 Te tee ka kuu fariseo ma, ji'in tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ka ka'an de tnu'u ya, te sa'a ka ka'an de:
2 E os fariseus e os escribas murmuravam, dizendo: Este recebe pecadores, e come com eles.
3 Sani te Jesús ma, ni ka'an ya in tnu'u vijin:
3 E ele lhes propôs esta parábola, dizendo:
4 ―Nde in tna'a ni ma ja neva'a de cientu ndikachi de ma te ni ski'in de in ti, ká'an sa ja xndoo de kuun xiko ja'un kuun (99) ti ma yuku ma, te ki'in de jin nu nduku de in kiti ni ski'in de ma onde ndani'i de ti.
4 Que homem dentre vós, tendo cem ovelhas, e perdendo uma delas, não deixa no deserto as noventa e nove, e vai após a perdida até que venha a achá-la?
5 Te nú ni ndani'i de ti, sii ini‑ni ndasonee de ti siki chiyo de ma.
5 E achando-a, a põe sobre os seus ombros, jubiloso;
6 Te ja ndenda de ve'e de ma, ndaxtutu de ñayii ka ketna'a ini ji'in de ma ji'in ñayii ka iyo yatni ji'in de ma, te kuña'a de: “Jín koo sii ini o, vaa ni ndani'i sa ndikachi kiti jâ ni ski'in sa nkuu ma.”
6 E, chegando a casa, convoca os amigos e vizinhos, dizendo-lhes: Alegrai-vos comigo, porque já achei a minha ovelha perdida.
7 Te ká'an sa ja sa'a ka kusii ini xeen i andivi ma ja in ñayii ndiso kuechi ma, te ndákani ndáka'vi ini i te ndákokuiñi i te ndándikin i Su'si ma te sakanu ini ya kuechi i ma, sana kuun xiko ja'un kuun‑ka (99) ñayii ja ka jani ini i ja ñayii ka sa'a ja va'a ka kuu i ma te ñatuu jiniñu'u ja jin ndakani jin ndaka'vi ini i te jin ndakokuiñi i te jin ndandikin i Su'si ma te sakanu ini ya kuechi i ma.
7 Digo-vos que assim haverá alegria no céu por um pecador que se arrepende, mais do que por noventa e nove justos que não necessitam de arrependimento.
8 ’Xi nde in ña'a ja neva'a ña uxi xu'un te ski'in ña in xu'un ña ma, ká'an sa ja xndu'va ña in ñu'u, te ndaxtaa ña ve'e ña ma, te ndanduku vivii ña onde ndani'i ña.
8 Ou qual a mulher que, tendo dez dracmas, se perder uma dracma, não acende a candeia, e varre a casa, e busca com diligência até a achar?
9 Te nú ni ndani'i ña ma, ndaxtutu ña ña'a ka ketna'a ini ji'in ña ma, te kuña'a ña: “Jín koo sii ini o, vaa ni ndani'i sa xu'un jâ ni ski'in sa nkuu ma.”
9 E achando-a, convoca as amigas e vizinhas, dizendo: Alegrai-vos comigo, porque já achei a dracma perdida.
10 Te ká'an sa ja suni sa'a ka kusii ini ángel Su'si ma ja in ñayii ndiso kuechi ma, te ndákani ndáka'vi ini i, te ndákokuiñi i, te ndándikin i Su'si ma, te sakanu ini ya kuechi i ma ―kúu ya jiña'a ya.
10 Assim vos digo que há alegria diante dos anjos de Deus por um pecador que se arrepende.
11 Jesús ma, sa'a ni ndakani tna ya:
11 E disse: Um certo homem tinha dois filhos;
12 Te suchi lule‑ka ma, jiña'a i yuva i ma: “Taa, taa ni ja ko kuu ta'vi sa ma”, kúu i jiña'a i. Sani te yuva i ma, ni ja'nde de ja neva'a de ma, te ni wa'a de nduu i.
12 E o mais moço deles disse ao pai: Pai, dá-me a parte dos bens que me pertence. E ele repartiu por eles a fazenda.
13 Sani te jaku‑ni kii ma, sa'ya de suchi lule‑ka ma, ni xiko i ja ni wa'a yuva i ma, te ni ni'i i xu'un ma, te kua'an jika i onde in‑ka ñuu. Te ndeva'a ndekuu‑ni ni yo jatniñu i, te ni xndi'i i ndaka ja ni ni'i i ma.
13 E, poucos dias depois, o filho mais novo, ajuntando tudo, partiu para uma terra longínqua, e ali desperdiçou os seus bens, vivendo dissolutamente.
14 Kovaa nuu jâ ni ndi'i kuiti ni jatniñu i ma, te ni kenda in tnama xeen ñuu yukan, te ñatuu ni yo ni'i‑ka i ja kaa i.
14 E, havendo ele gastado tudo, houve naquela terra uma grande fome, e começou a padecer necessidades.
15 Ni ja'an i ni jan kakan‑tniñu i nuu in tee ñuu yukan. Te ni tetniñu de i yuku ma, ja ko koto i chikini de ma.
15 E foi, e chegou-se a um dos cidadãos daquela terra, o qual o mandou para os seus campos, a apascentar porcos.
16 Te kúni i ja kaa i visi tna'a ja ka jaa chikini ma te ndutu chii i, kovaa ñatuu na in ni yo wa'a ja kaa i.
16 E desejava encher o seu estômago com as bolotas que os porcos comiam, e ninguém lhe dava nada.
17 Sani te ni ndiku'ni ini i, te jani ini i: “¡Kua'a ñayii ka satniñu ve'e yuva o ma, te iyo kua'a ja ka jaa i, te yo'o ya'a, kûu o ja kókon yíchi o a!
17 E, tornando em si, disse: Quantos jornaleiros de meu pai têm abundância de pão, e eu aqui pereço de fome!
18 Ndakokuiñi o ve'e yuva o ma, te kuña'a o de sa'a: Yuva maa sa, ni jiso kuechi sa nuu Su'si ma ji'in nuu maa ni.
18 Levantar-me-ei, e irei ter com meu pai, e dir-lhe-ei: Pai, pequei contra o céu e perante ti;
19 Masu kaa masu iyo‑ka sa ja xnani ña'a ni sa'ya ni. Sa'a ña'a ni sukan kúu in ñayii jinukuechi nuu ni a, kuña'a o”, jani ini i.
19 Já não sou digno de ser chamado teu filho; faze-me como um dos teus jornaleiros.
20 Sani te ni ndake'en i ichi, te kuan no'o i ve'e yuva i ma.
20 E, levantando-se, foi para seu pai; e, quando ainda estava longe, viu-o seu pai, e se moveu de íntima compaixão e, correndo, lançou-se-lhe ao pescoço e o beijou.
21 Te jiña'a i de: “Yuva maa sa, ni jiso kuechi sa nuu Su'si ma ji'in nuu maa ni. Masu kaa masu iyo‑ka sa ja xnani ña'a ni sa'ya ni”, kúu i jiña'a i.
21 E o filho lhe disse: Pai, pequei contra o céu e perante ti, e já não sou digno de ser chamado teu filho.
22 Kovaa yuva i ma, ni tatnuni de nuu ñayii ka jinukuechi nuu de ma, te jiña'a de: “Jin kene'e kunu ni sa'ma va'a‑ka ma, te jin xndinuu ni i, te jin chunee ni in xe'e xninda'a i a, te jin chi'i ni ndijan ja'a i a.
22 Mas o pai disse aos seus servos: Trazei depressa a melhor roupa; e vesti-lho, e ponde-lhe um anel na mão, e alparcas nos pés;
23 Sani te jin ko kunu ni jin kene'e ni serru va'a‑ka ma, te jin ka'ni ni ti, te jin kaa o ti, vaa jin sa'a o in viko.
23 E trazei o bezerro cevado, e matai-o; e comamos, e alegremo-nos;
24 Vaa sa'ya sa ya'a, kuenda tnu'u ja jâ ni ji'i i te ni ndateku i. Jâ ni skenaa sa i nkuu, te ni ka ndani'i o i”, kúu de jiña'a de. Te ni ka keja'a de viko ma.
24 Porque este meu filho estava morto, e reviveu, tinha-se perdido, e foi achado. E começaram a alegrar-se.
25 ’Te sa'ya de suchi java'a‑ka ma, nuu ve ndii i ja ni ja'an i yuku ma, te nuu ve nduyatni i ve'e i ma, ni jiniso'o i ja kúu yaa te ka jitaja'a ñayii ve'e i ma.
25 E o seu filho mais velho estava no campo; e quando veio, e chegou perto de casa, ouviu a música e as danças.
26 Sani te ni kana i in tee jinukuechi ma, te ni jikan‑tnu'u i nawa kúu.
26 E, chamando um dos servos, perguntou-lhe que era aquilo.
27 Te tee jinukuechi ma, jiña'a de: “Vaa ñani ni ma, ni ndenda i, te yuva ni ma, ni tatnuni de ja jin ka'ni sa in serru kiti vava'a‑ka ma, vaa ni ndenda va'a ni ndenda teku i”, kúu de jiña'a de.
27 E ele lhe disse: Veio teu irmão; e teu pai matou o bezerro cevado, porque o recebeu são e salvo.
28 Sani te ni ndakiti xeen ini suchi java'a‑ka ma, te ñatuu kúni i ndivi i ve'e i ma. Chukan kúu ja ni kee yuva i ma, te xtetuu de i ja na ndivi i.
28 Mas ele se indignou, e não queria entrar.
29 Te jiña'a i nuu yuva i ma: “Jini ni ja ni kuu kua'a kuiya jinukuechi sa nuu ni, te ndimaa kándija ña'a sa, te ñatuu nama táa ni in ndixi'yu luluu ma, sukan‑va'a sa'a sa in viko ji'in ñayii ka ketna'a ini ji'in sa a.
29 E saindo o pai, instava com ele. Mas, respondendo ele, disse ao pai: Eis que te sirvo há tantos anos, sem nunca transgredir o teu mandamento, e nunca me deste um cabrito para alegrar-me com os meus amigos;
30 Kovaa vitna ni ndenda sa'ya ni a, ja ni jatniñu ndeva'a ndekuu i xu'un ni ma ji'in ña'a ka kuneé ka ku‑uun ma, te ni ja'ni ni serru kiti vava'a‑ka ma”, kúu i jiña'a i.
30 Vindo, porém, este teu filho, que desperdiçou os teus bens com as meretrizes, mataste-lhe o bezerro cevado.
31 Te yuva i ma, ni ndakone'e de: “Sa'ya maa ri, ro'o chi ndimaa iyo ro ji'in ri, te ndaka ja neva'a ri a chi kuenda maa ro kúu.
31 E ele lhe disse: Filho, tu sempre estás comigo, e todas as minhas coisas são tuas;
32 Kovaa vitna jiniñu'u ja jin sa'a o in viko, te jín koo sii ini o. Vaa ñani ro a, kuenda tnu'u ja jâ ni ji'i i te ni ndateku i. Jâ ni skenaa ri i nkuu, te ni ka ndani'i o i”, kúu yuva i ma jiña'a de.
32 Mas era justo alegrarmo-nos e folgarmos, porque este teu irmão estava morto, e reviveu; e tinha-se perdido, e achou-se.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.