Lucas 14
Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NVT
1 Sani te in kivi ni tatnuni Su'si ma ja ma jin satniñu ñayii ma, ni ja'an Jesús ma ja kaa ya xita ve'e tee kúu fariseo ma ja kúu de tee tátnuni ñuu yukan. Te jaku‑ka tee ka kuu fariseo ma, ka jito yu'u de ya.
1 Certo sábado, Jesus foi comer na casa de um líder fariseu, onde o observavam atentamente.
2 Suni iyo in tee ku'u, te yi'i ña'a kueñu.
2 Estava ali um homem com o corpo muito inchado.
3 Jesús ma, ni jikan‑tnu'u ya nuu tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma ji'in nuu tee ka kuu fariseo ma:
3 Jesus perguntou aos fariseus e aos especialistas da lei: “A lei permite ou não curar no sábado?”.
4 Kovaa ndaka de ni ka jasiyu'u kuiti. Sani te ni tnii ya tee ku'u ma, te ni ndasava'a ya de, te jiña'a ya ja na no'o de.
4 Eles nada responderam, e Jesus tocou no homem enfermo, o curou e o mandou embora.
5 Te nuu tee ka kuu fariseo ma jiña'a ya:
5 Depois, perguntou a eles: “Qual de vocês, se seu filho ou seu boi cair num buraco, não se apressará em tirá-lo de lá, mesmo que seja sábado?”.
6 Te ñatuu ka ni'i ini de nawa jin ndakone'e de.
6 Mais uma vez, não puderam responder.
7 Ja ni jini Jesús ma ja tee ni jan koo viko ma, ni ka kaji de nuu ka nukoo ñayii ka ndanuu‑ka ma ni ka jinkoo de, te sa'a ni ndaka'an‑so'o ya nuu de:
7 Quando Jesus observou que os convidados para o jantar procuravam ocupar os lugares de honra à mesa, deu-lhes este conselho:
8 ―Nú na in na kana ña'a in viko tnánda'a ma, máko jinkoo ni nuu jin kunukoo ñayii ka ndanuu‑ka ma, vaa kenda in‑ka ñayii kanuu‑ka sana ndijin ma,
8 “Quando você for convidado para um banquete de casamento, não ocupe o lugar de honra. E se chegar algum convidado mais importante que você?
9 te tee ni kana ña'a nduu ni ma, nasa kii de te ka'an de: “Kua'a ni nuu núkoo ni a kunukoo ñayii ya'a.” Sani te ndokuiñi ni, te kukan‑nuu ni, te ki'in ni kunukoo ni nuu ka nukoo ñayii sandi'i‑nka ma.
9 O anfitrião virá e dirá: ‘Dê o seu lugar a esta pessoa’, e você, envergonhado, terá de sentar-se no último lugar da mesa.
10 Su'va nú na in na kana ña'a i ja ki'in ni in viko ma, te jinkoo ni onde sandi'i‑nka ma, sukan‑va'a nú ni kenda ñayii ni kana ña'a ma, te kuu ka'an i: “Ndijin, ki ya'a ni, te kunukoo ni nuu ka nukoo ñayii ka ndanuu‑ka ma.” Te sukan, te vivii jin ka'an i ja kuu ni, te jin kuni ñayii ka nukoo ji'in ni nuu mesa ma.
10 “Em vez disso, ocupe o lugar menos importante à mesa. Assim, quando o anfitrião o vir, dirá: ‘Amigo, temos um lugar melhor para você!’. Então você será honrado diante de todos os convidados.
11 Vaa nú na in sa'a tnu'u ja kanuu‑ka i ma, suni kendoo nda'vi i, te kukan‑nuu i. Te ñayii sa'a tnu'u ja masu ñayii kanuu‑ka kúu i ma, te ñayii yukan, nduu i in ñayii kanuu‑ka ―kúu ya jiña'a ya.
11 Pois os que se exaltam serão humilhados, e os que se humilham serão exaltados”.
12 Jiña'a tna ya nuu tee ni kana ña'a ve'e de ma:
12 Então Jesus se voltou para o anfitrião e disse: “Quando oferecer um banquete ou jantar, não convide amigos, irmãos, parentes e vizinhos ricos. Eles poderão retribuir o convite, e essa será sua única recompensa.
13 Kovaa nuna sa'a ni in viko, te kana ni ñayii nda'vi ma, ñayii ñatuu kúu jin satniñu i ma, ñayii cojo ma, ñayii inukuaa ma,
13 Em vez disso, convide os pobres, os aleijados, os mancos e os cegos.
14 te koo sii ini ni, vaa ñayii yukan, masu kuu jin ndachunaa i. Te ja sa'a ni sukan ma chi ndataa Su'si ma nuu ni kivi jin ndateku ñayii ka sa'a ja va'a ma ―kúu ya jiña'a ya.
14 Assim, na ressurreição dos justos, você será recompensado por ter convidado aqueles que não podiam lhe retribuir”.
15 Ja ni jiniso'o in tee núkoo nuu mesa ma, te jiña'a de Jesús ma:
15 Ao ouvir isso, um homem que estava à mesa com Jesus exclamou: “Feliz será aquele que participar do banquete no reino de Deus!”.
16 Jesús ma, jiña'a ya:
16 Jesus respondeu com a seguinte parábola: “Certo homem preparou um grande banquete e enviou muitos convites.
17 Te nuu ni kenda ora ja jin kuxini i ma, ni tatnuni de nuu tee jinukuechi nuu de ma, ja na ki'in de jín kuña'a de sa'a nuu ñayii ni kana de ma: “¡Ne'e koo ni! ¡Jâ iyo tu'va ndaka!”
17 Quando estava tudo pronto, mandou seu servo dizer aos convidados: ‘Venham, o banquete está pronto’.
18 Kovaa ndaka ñayii ni kana de ma, ni ka keja'a i ka nduku i nawa jin xtekuechi i ja ma jin koo i viko ma. Tee xinañu'u ma, jiña'a de: “Yika ni jaan sa in ñu'ú, te jiniñu'u ja ki'in sa jin koto sa. Jikan‑ta'vi sa ja sakanu ini ni”, kúu de jiña'a de.
18 Mas todos eles deram desculpas. Um disse: ‘Acabei de comprar um campo e preciso inspecioná-lo. Peço que me desculpe’.
19 In‑ka de jiña'a: “Ni jaan sa u'un yunta xndiki sa, te kúni sa ja kototnuni sa ti nú kuu jin kutu ti. Te jikan‑ta'vi sa ja sakanu ini ni”, kúu de jiña'a de.
19 Outro disse: ‘Acabei de comprar cinco juntas de bois e quero experimentá-las. Sinto muito’.
20 Te in‑ka de jiña'a: “Yika ni tnanda'a sa, te masu kuu ki'in sa”, kúu de jiña'a de.
20 Ainda outro disse: ‘Acabei de me casar e não posso ir’.
21 Te ni ndenda tee jinukuechi ma, te ni ndakani de ndaka nuu jito'o de ma. Sani te jito'o de ma, ni ndakiti ini de, te jiña'a de nuu tee jinukuechi ma: “Kuá'an kunu ni nuya'vi ma ji'in ichi ka iyo ini ñuu ma, te kii ni ji'in ñayii nda'vi ma, ji'in ñayii ñatuu kúu jin satniñu i ma, ji'in ñayii kuaa ma, ji'in ñayii cojo ma.”
21 “O servo voltou e informou a seu senhor o que tinham dito. Ele ficou furioso e ordenou: ‘Vá depressa pelas ruas e becos da cidade e convide os pobres, os aleijados, os cegos e os mancos’.
22 Te nuu ni jinu ma, te jiña'a tee jinukuechi ma nuu jito'o de ma: “Señor, jâ ni sa'a sa sukan ni tatnuni ni ma, te iyo‑ka nuu jin kunukoo i”, kúu de jiña'a de.
22 Depois de cumprir essa ordem, o servo informou: ‘Ainda há lugar para mais gente’.
23 Sani te tee kúu jito'o de ma, jiña'a de nuu tee jinukuechi ma: “Kuá'an ni ichi ka'nu ma ji'in ichi kuechi ma, te xtetuu ni jaku‑ka ñayii ma ja na ki koo i, sukan‑va'a na chitu nuu iyo tu'va ja jin kunukoo i ini ve'e sa a.
23 Então o senhor disse: ‘Vá pelas estradas do campo e junto às cercas entre as videiras e insista com todos que encontrar para que venham, de modo que minha casa fique cheia.
24 Vaa ká'an sa ja ndaka ñayii ni kana sa xinañu'u ma, ni‑in i masu kua'a sa tnu'u ja kii i ki kuxini i ve'e sa a”, kúu de jiña'a de. ―Sa'a ni ndakani ya.
24 Pois nenhum dos que antes foram convidados provará do meu banquete’”.
25 Kua'a ñayii ka ndikin Jesús ma, te ni konenuu ya, te jiña'a ya:
25 Uma grande multidão seguia Jesus, que se voltou para ela e disse:
26 ―Nú na in vee nuu sa te kútoo‑ka i yuva i ma, xi si'i i ma, xi ñasi'i i ma, xi ñani i ma, xi ku'va i ma sana saña, te nú ndí ini‑ka i ja koo va'a maa i ñuu ñayivi a, te masu kuu ko kuu i ñayii kondikin ña'a i maa sa.
26 “Se alguém que me segue amar pai e mãe, esposa e filhos, irmãos e irmãs, e até mesmo a própria vida, mais que a mim, não pode ser meu discípulo.
27 Nú ma kachi i ja ndo'o neni i, sukan ndó'o ñayii jiso krusi i ma te kua'an i nuu kûu i ma, masu kuu ko kuu i ñayii kondikin ña'a.
27 E, se não tomar sua cruz e me seguir, não pode ser meu discípulo.
28 Xi nde ni kúni ja sa'a ni in ve'e sukun, ¿masu xinañu'u jinkoo ni te tava ni kuenda na saa kuatniñu ni, sukan‑va'a kuni ni nú iyo ja jinu ve'e ni ma?
28 “Quem começa a construir uma torre sem antes calcular o custo e ver se possui dinheiro suficiente para terminá-la?
29 Vaa nú ña'a, visi na keja'a ni, te ma kuu jinu, te ndaka ñayii ka nde'ya ma, te jin jakundee ña'a i,
29 Pois, se completar apenas os alicerces e ficar sem dinheiro, todos rirão dele,
30 te jin ka'an i: “Tee ya'a, ni keja'a de sa'a de ve'e de a, kovaa ñatuu ni kundee de sinu de.”
30 dizendo: ‘Esse aí começou a construir, mas não conseguiu terminar!’.
31 Xi nde in rey iyo ja ki'in de jin kanaa de ji'in in‑ka rey, ¿masu xinañu'u jinkoo de te ndakani vava'a ini de nú kuu ja uxi‑ni mil soldado de ma ki'in ji'in de ja jin kanaa de nuu ka iyo oko mil soldado ma?
31 “Ou que rei iria à guerra sem antes avaliar se seu exército de dez mil poderia derrotar os vinte mil que vêm contra ele?
32 Te nú jini de ja ma kundee de ma, te nú jika‑ka vee in‑ka rey ma, te tetniñu de in tee jin kuña'a de ja jin ndumani de.
32 E, se concluir que não, o rei enviará uma delegação para negociar um acordo de paz enquanto o inimigo está longe.
33 Chukan kúu ja, ndeva'a‑ni nde ni, nú ma xndoo ni ndaka ja neva'a ni ma, masu kuu ko kuu ni in ñayii kondikin ña'a.
33 Da mesma forma, ninguém pode se tornar meu discípulo sem abrir mão de tudo que possui.
34 ’Vaa ka jini o ja ñii ka jaa o ma chi ja va'a kúu i, kovaa nuna ndu‑uun i, ¿naxe kuu kuatniñu‑ka ña'a ñayii ma?
34 “O sal é bom para temperar, mas, se perder o sabor, como torná-lo salgado outra vez?
35 Masu nde jiniñu'u‑ka i, ni a nuu ñu'ú a, ni a nduu i ja'an. Su'va siin nuu jin skuita i ñii ma, vaa masu nde jiniñu'u‑ka i. Nde ni iyo so'o ja koniniso'o ni, te koniniso'o va'a ni ―kúu ya jiña'a ya.
35 O sal sem sabor não serve nem para o solo nem para adubo; é jogado fora. Quem é capaz de ouvir, ouça com atenção!”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.