Lucas 11
Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NTLH
1 Sani te in‑ka kivi ma, te yikuu Jesús ma jikan‑ta'vi ya. Te nuu ni jinu ma, te in tee ndikin ya ma, jiña'a de:
1 Um dia Jesus estava orando num certo lugar. Quando acabou de orar, um dos seus discípulos pediu: — Senhor, nos ensine a orar, como João ensinou os discípulos dele.
2 Te ni ndakone'e ya:
2 Jesus respondeu:
3 Chindee ña'a ni ja na koo ja jin kaa sa vitna,
3 Dá-nos cada dia o alimento
4 Te sakanu ini ni ndaka kuechi sa nuu ni ma,
4 Perdoa os nossos pecados,
5 Sani te jiña'a tuku Jesús ma:
5 Então Jesus disse aos seus discípulos:
6 vaa in tee kétna'a ini ji'in sa ma, ni kijaa de ve'e sa ma, te jika vee de, te ñatuu nawa neva'a sa ja kua'a sa ja kaa de.”
6 É que um amigo meu acaba de chegar de viagem, e eu não tenho nada para lhe oferecer.”
7 Te ndakone'e i onde ini ve'e i ma: “Máko xtna'a ña'a ni. Jâ ndesi ye'e a, te jâ ka ndatatu ndaka sa ji'in sa'ya sa a. Masu kuu ndakoo sa ja taa sa”, ka'an i.
7 — E imaginem que o amigo responda lá de dentro: “Não me amole! A porta já está trancada, e eu e os meus filhos estamos deitados. Não posso me levantar para lhe dar os pães.”
8 Te visi na ndakoo i ja taa i ma, kovaa masu kuechi ja kúu i in ñayii kétna'a ini ji'in ni ma kúu chi kuechi ja jikan jikan ni nuu i ma, te chukan kúu ja ndakoo i ja taa i ndaka ja jiniñu'u ni ma.
8 Jesus disse:
9 Chukan kúu ja saña chi ká'an sa ja jin kakan jin kakan ni nuu Su'si ma, te maa ya chi taa ya. Jin nduku jin nduku ni, te sa'a Su'si ma ja jin ni'i ni. Jin skajan jin skajan ni ye'e ma, te maa ya chi ndakune ya, te jin ni'i ni ja ka jikan ni ma.
9 Por isso eu digo: peçam e vocês receberão; procurem e vocês acharão; batam, e a porta será aberta para vocês.
10 Vaa nú na in jikan chi ni'i i. Te ñayii ndúku ma chi ni'i i. Te ñayii skajan ye'e ma chi ndanune, te ni'i i ja kúni i ma.
10 Porque todos aqueles que pedem recebem; aqueles que procuram acham; e a porta será aberta para quem bate.
11 ’Nde ndijin ja kúu ni yuva in suchi luluu, te kakan i in xtatila, te ¿chi'i ni in yuu nda'a i? Xi kakan i in tiaka, te ¿kua'a ni in koo?
11 Por acaso algum de vocês será capaz de dar uma cobra ao seu filho, quando ele pede um peixe?
12 Xi kakan i in ndivi chuun, te ¿kua'a ni in tisu'ma?
12 Ou, se o filho pedir um ovo, vai lhe dar um escorpião?
13 Vaa nú ndijin ja masu inuva'a ini ni ma, te ka jini ni jin kua'a ni ja va'a sa'ya ni ma, ¡nde‑ka tu ja Yuva o iya va'a ini ma iya iyo onde andivi ma chi skuta'vi ña'a ya Xtumani Ndios ma ndaka ñayii kakan Xtumani Ndios ma! ―kúu ya jiña'a ya.
13 Vocês, mesmo sendo maus, sabem dar coisas boas aos seus filhos. Quanto mais o Pai, que está no céu, dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!
14 Jesús ma, ni tatnuni ya nuu in tachi ni ndasañi'i in tee ja na xndoo i de. Te nuu ni kee tachi ma, te tee ñi'i ma, ni keja'a de ká'an de. Te ñayii ma, ni ka sa'vi‑nka ini i ja sukan ni kuu ma.
14 Jesus estava expulsando de certo homem um demônio que não o deixava falar. Quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 Kovaa jaku‑ka i ka ka'an:
15 mas alguns disseram: — É
16 Jaku‑ka i, ja jin ke'en‑su'va i ya ka kuni i, te ni ka jikan i ja sa'a ya in milagru, sukan‑va'a jin kuni i, te nú vee ndija ya andivi ma nuu iyo Su'si ma.
16 Outros, querendo conseguir alguma prova contra Jesus, pediam que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha de Deus.
17 Kovaa maa ya, jâ jini ya ja ka jani ini i ma, te jiña'a ya:
17 Mas Jesus, conhecendo os pensamentos deles, disse:
18 Suni maa i kúu ji'in tachi ma. Vaa nú masu jin ketna'a ini ndaka i ma, masu jin kundee i jin tatnuni i nuu ñayii ma. Cha'a kúu ja ká'an sa, vaa ndijin chi ûni ka ka'an ni ja maa tachi Beelzebú ma, ni taa i tnu'u ndee tnu'u ndatnu ja kéne'e sa tachi ma.
18 Se o reino de Satanás tem grupos que lutam entre si, como continuará a existir? Vocês dizem que é Belzebu que me dá poder para expulsar demônios.
19 Kovaa nú sukan, ¿te tee ka ndikin ña'a ndijin a, na in wa'a tnu'u ndee tnu'u ndatnu ja ka kene'e de tachi ma? Chukan kúu ja maa de ka kaxtnu'u ja ndijin, masu ka jini ni ja ka ka'an ni a.
19 Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
20 Kovaa saña chi maa Su'si ma ni taa tnu'u ndee tnu'u ndatnu ja kéne'e sa tachi ma. Te sa'a, te jin kuni ni ja jâ ni kenda ja tátnuni Su'si ma ―kúu ya jiña'a ya.
20 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
21 Sani te sa'a jiña'a ya:
21 — Quando um homem forte e bem-armado guarda a sua própria casa, tudo o que ele tem está seguro.
22 Kovaa nuna kenda in‑ka tee ndatnu xeen‑ka, te kundee de xtandee de ja xeen kukanu ini tee ma, te ndake'en de ndaka ja ni sakui'na tee ma, te ndakua'a de nuu tna'a de ma. Sukan sa'a sa ja ni kenda sa a, vaa maa sa ndaxtandee ndi'i ja ni sakui'na tachi ma.
22 Mas, quando um homem mais forte o ataca e vence, leva todas as armas em que o outro confiava e reparte tudo o que tomou dele.
23 ’Chukan kúu ja nú na in ñatuu iyo ji'in sa chi ñatuu kúnimani i nuu sa. Te nú na in ñatuu ndáxtutu ji'in sa, te su'va jatenuu i.
23 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
24 ’Kovaa ñayii kándija ña'a te kúkanu ini ña'a i maa sa ma, chi tachi ni yo ñunee ini anua i ma chi kée i, te kua'an vee i nuu yichi ma kúu i, te ndánduku i ndenu ndatatu i. Kovaa nú ñatuu ní'i i ma, te jani ini i: “Ndákokuiñi o ve'e nuu ni kee o ma.”
24 Jesus continuou:
25 Te nú ni ndenda i, te ni ndani'i i ini anua ñayii ma ja sukan kaa in ve'e nuu jâ ni ndaxtaa jâ ni nduvivii, sukan kaa, kovaa nune, vaa ñatuu ndí ini i ja sa'a i sukan kúni Su'si ma.
25 Aí volta e encontra a casa varrida e arrumada.
26 Sani te tachi ma, ki'in i jin nu xtutu i uja‑ka tachi ka'vi‑ka ka sa'a i sana maa i ma, te jin ndivi koo tutu ndaka i ja jin koo i ini anua ñayii yukan, te su'va ka'vi‑ka nduu ñayii yukan sana sukan ni yo kuu i onde xinañu'u ma ―kúu ya jiña'a ya.
26 Depois sai e vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes.
27 Nani ká'an Jesús ma sukan, in ña'a ni kayu'u ne'un ñayii ma:
27 Quando Jesus acabou de dizer isso, uma mulher que estava no meio da multidão gritou para ele: — Como é feliz a mulher que pôs o senhor no mundo e o amamentou!
28 Te ni ndakone'e ya:
28 Mas Jesus respondeu:
29 Te ve kukua'a‑ka ñayii ka ndututu xiñi Jesús ma, te ni keja'a ya ká'an ya:
29 Quando a multidão se ajuntou em volta de Jesus, ele começou a falar e disse o seguinte:
30 Vaa sukan ni sa'a Su'si ma milagru ji'in Jonás ma nuu ñayii ñuu Nínive ma, te sukan sa'a tna ya ji'in saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a, te jin kuni ñayii tiempu ya'a.
30 Assim como o
31 Te kivi ndakan Su'si ma kuenda ma, te ña'a ni yo kuu reina ni yo tatnuni in ñuu jika ichi nuu vee ma, ndokuiñi ña nuu ñayii tiempu ya'a, te ndaxtekuechi ña i. Vaa ña'a ya'a chi jika xen‑xeen onde nuu ni kee ña ni kii ña ma, sukan‑va'a koniniso'o ña tnu'u ndichi ni yo ka'an Salomón ma te sa'a ña ja va'a ma. Te vitna chi ya'a iyo iya kanuu‑ka sana tee kúu Salomón ma, te masu na in ndí ini ja koniniso'o i ja ká'an ya a.
31 No Dia do Juízo a rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
32 Suni maa i ko kuu ji'in ñayii ñuu Nínive ma. Jin ndokuiñi i kivi ndakan ya kuenda nuu ñayii tiempu ya'a, te jin ndaxtekuechi i ñayii tiempu ya'a, chi vaa kivi ni kaxtnu'u Jonás ma tnu'u Su'si ma, ni ka ndakani, ni ka ndaka'vi ini i, te ni ka ndakokuiñi i, te ni ka ndandikin i Su'si iya téku ma, nuu ni ka jiniso'o i ja ni kaxtnu'u Jonás ma. Te vitna chi ya'a iyo iya kanuu‑ka sana Jonás ma, kovaa masu na in ndí ini ja koniniso'o i ja ká'an ya a ―kúu ya jiña'a ya.
32 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês porque, quando ouviram a mensagem de Jonas, eles se arrependeram dos seus pecados. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
33 Sani te jiña'a tna ya:
33 Jesus continuou:
34 Nduchinuu ni a, sukan kúu in ja ndú'va ñu'u ja xtnuu i nuu o ma ka kuu i ne'un yikikuñu ni a. Nú nduchinuu ni ma, ja va'a ka kuu i, te ni‑ka'nu yikikuñu ni ma kotnuu, te masu nawa ko kuyu'u. Kovaa nú nduchinuu ni ma, ja u'vi ka kuu i, te ni‑ka'nu yikikuñu ni ma, iyo nuu nee ma.
34 Os olhos são como uma luz para o corpo: quando os olhos de você são bons, todo o seu corpo fica cheio de luz. Porém, se os seus olhos forem maus, o seu corpo ficará cheio de escuridão.
35 Konee ni cuidado ja máko nda'va ñu'u tnuu nuu ni a. Nú ña'a, te koo ni nuu nee ma.
35 Portanto, tenha cuidado para que a luz que está em você não seja escuridão.
36 Vaa nú ni‑ka'nu yikikuñu ni a tnuu ñu'u ma, chi konde'ya kaji kaji ni ndaka ja iyo ja kúu ma, vaa ni a vala‑ka ja nee ma iyo nuu ni a ―kúu ya jiña'a ya.
36 Pois, se o seu corpo estiver completamente luminoso, e nenhuma parte estiver escura, então ele ficará todo cheio de luz como acontece quando você é iluminado pelo brilho de uma lamparina.
37 Nuu ni jinu ni ka'an Jesús ma, in tee kúu fariseo ma, ni kana de Jesús ma ja kaa ya xita ji'in de ve'e de ma. Te Jesús ma, ni kivi ya, te ni jinkoo ya nuu mesa ma.
37 Quando Jesus acabou de falar, um fariseu o convidou para jantar na casa dele. Jesus foi e sentou-se à mesa.
38 Te tee kúu fariseo ma, ni sa'vi‑nka ini de ja ni jini de ja ñatuu ni sa'a ya sukan ka sa'a de ja ka ndanda'a de ma, vaa sukan ka sa'a ñayii judío ma xinañu'u‑ka sana ka jaa i xita ma.
38 O fariseu ficou admirado quando viu que Jesus não tinha se lavado antes de comer.
39 Kovaa Iya Tátnuni ma, jiña'a ya:
39 Então o Senhor disse a ele:
40 ¡Ni masu ka ndasa'a ni kuenda ja ka sa'a ni a! ¿Ñatuu ka jini ni ja iya ni sa'a yikikuñu ni a, ni sa'a tna ya ini anua ni a?
40 Seus tolos! Quem fez o lado de fora não é o mesmo que fez o lado de dentro?
41 Jin ndakua'a ni ja ka neva'a ni a nuu ñayii nda'vi ma, te ni‑ka'nu ni jin nduvii.
41 Portanto, deem aos pobres o que está dentro dos seus copos e pratos, e assim tudo ficará limpo para vocês.
42 ’¡Nda'vi maa ni, ndijin, tee ka kuu fariseo! Ka sasiin ni minu xtila ma, ji'in ruda ma, ji'in ndaka yuku kuii ma, ja jin ndakua'a ni diezmo ni ma nuu Su'si ma, sukan ká'an tutu ndee tnu'u Su'si ma. Te ñatuu ka sanuu ni ja jin sa'a ni ja va'a ma, ni a jin kutoo ni Su'si ma. Te vitna ja ndaka cha'a jiniñu'u ja jin sa'a ni, te suni jin sa'a ni ndaka tna'a ja ka sa'a ni a.
42 — Ai de vocês, fariseus! Pois dão para Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da arruda e de todas as verduras, mas não são justos com os outros e não amam a Deus. E são exatamente essas coisas que vocês devem fazer sem deixar de lado as outras.
43 ’¡Nda'vi maa ni, tee ka kuu fariseo!, ja ka kuni ni ja jin kunukoo ni onde nuu ka ndanuu‑ka ini veñu'u lilikin ma, te ka kuni ni ja jin koo respetu ñayii ma nuu ni te jin taa i nchuxi ichi ma.
43 — Ai de vocês, fariseus! Pois gostam demais dos lugares de honra nas
44 ’¡Nda'vi ndaka ni! Sukan ka kuu nuu ka yinee ndiyi ma ja vivii ka na'a i ichi ke'e ma, kovaa ichi ini i ma nanimaa ja kini ja tne'e ka ñu'u, te sukan ka kuu ni. Vaa vivii ka ka'an ni, te ka kandija ñayii ma, vaa ñatuu ka jini i naxe ka kuu ni ma ―kúu ya jiña'a ya.
44 — Ai de vocês! Pois são como sepulturas que não se veem, sepulturas que as pessoas pisam sem perceber.
45 Te ni ndakone'e in tee skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma:
45 Então um mestre da Lei disse a Jesus: — Mestre, falando assim, o senhor está nos ofendendo também.
46 Kovaa Jesús ma, jiña'a ya:
46 Jesus respondeu:
47 ’¡Nda'vi ni!, ja ka sa'a ni nuu ka yinee tee ni ka yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma, tee ni ka ja'ni tna'a ni ñayii jana'a ma.
47 Ai de vocês! Pois fazem túmulos bonitos para os
48 Ja ka sa'a ni a, te jaku'ni ini sa ja inuu‑ni ka ketna'a ini ni ji'in tna'a ni ñayii jana'a ma. Vaa ni ka ja'ni i tee ma, te ndijin, ka sa'a ni nuu ka yinee de ma.
48 Com isso vocês mostram que concordam com o que os seus antepassados fizeram, pois eles mataram os profetas, e vocês fazem túmulos para eles.
49 ’Ndaa ndaa‑ni ni ka'an tnu'u ndichi Su'si ma ja ká'an sa'a ma: “Tetniñu o tee jin ndakaxtnu'u tnu'u maa o a nuu ñayii ma, te tetniñu o in‑ka jichi apóstol, te jaku de jin ka'ni i, te jaku de jin sondikin i.” Sa'a ni ka'an tnu'u ndichi Su'si ma.
49 Por isso a Sabedoria de Deus disse: “Mandarei para eles profetas e mensageiros, e eles matarão alguns e perseguirão outros.”
50 Te nuu ndijin ja ka iyo ni tiempu ya'a ndakan Su'si ma kuenda niñi tee ni ka yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma, tee ni ka ja'ni i ma, onde kii ni keja'a ñuu ñayivi a,
50 Por causa disso esta gente de hoje será castigada pela morte de todos os profetas assassinados desde a criação do mundo,
51 onde niñi Abel ma te onde niñi Zacarías ma, tee ni ka ja'ni i me'ñu altar ma ji'in veñu'u ka'nu ma. Ja ndaa ká'an sa ja Su'si ma, ndakan ya kuenda nuu ñayii ka iyo vitna ja ni ka ji'i tee yukan.
51 começando pela morte de Abel até a morte de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o
52 ’¡Nda'vi maa ni, tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ja ka sa'a ni tnu'u ja ka jini‑ka ni sana ndaka‑ka ñayii ma! Kovaa ñatuu ni ka kutu'va va'a maa ni tnu'u Su'si ma, te ñayii ka kuni ja jin kutu'va i tnu'u Su'si ma chi ñatuu ni ka yo wa'a ni tnu'u ja jin kutu'va i ma ―kúu ya jiña'a ya.
52 — Ai de vocês, mestres da Lei! Pois guardam a chave que abre a porta da casa da Sabedoria. E assim nem vocês mesmos entram, nem deixam os outros entrarem.
53 Nuu ni jiña'a Jesús ma sukan, te tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in tee ka kuu fariseo ma, ni ka ndakiti xeen ini de, te ni ka keja'a de kua'a ja ka jikan‑tnu'u de ya, te ka xtna'a de ya.
53 Quando Jesus saiu dali, os mestres da Lei e os fariseus começaram a criticá-lo com raiva e a lhe fazer perguntas sobre muitos assuntos.
54 Ka nduku de naxe jin ni'i ichi de ja jin xtekuechi de ya tna'a ja ká'an ya ma.
54 Eles queriam levá-lo a dizer alguma coisa que pudesse lhes servir de motivo para acusá-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.