Hebreus 11

Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ja ka kukanu ini o Su'si ma kúu ja jin ni'i o ja ka ndetu o a. Vaa ka kandija o visi ñatuu nde ka nde'ya o tna'a ja jin ni'i o ma, kovaa iyo ndija in ja va'a ndetu ña'a.
1 A fé é a certeza de que vamos receber as coisas que esperamos e a prova de que existem coisas que não podemos ver.
2 Vaa tna'a o ñayii jana'a ma chi ni ka yo kukanu ini i ja jin ni'i i ja va'a ma. Chukan kúu ja ni ka yo kandija i Su'si ma, te ni ka'an ya ja ñayii ka sa'a ja va'a ja ndaa ka kuu i.
2 Foi pela fé que as pessoas do passado conseguiram a aprovação de Deus.
3 Vaa ka kukanu ini o Su'si ma ja maa ya ni sa'a ñuu ñayivi a, ji'in ndaka ja ka iyo a. Te nuu ni ka kuva'a ndaka a chi masu nawa ni jatniñu ya. Ja ni sa'a ya ma kúu ja ni ka'an ya‑ni, sani te ni ka kuva'a ndaka ja ka nde'ya o a.
3 É pela fé que entendemos que o Universo foi criado pela palavra de Deus e que aquilo que pode ser visto foi feito daquilo que não se vê.
4 Te suchi ni yo kuu Abel ma chi ja kukanu ini i Su'si ma, chukan kúu ja ja va'a‑ka ni ndakua'a i nuu Su'si ma sana ja ni ndakua'a ñani i Caín ma. Te ja ni sa'a i sukan ma, te ni ka'an Su'si ma ja in ñayii sa'a ja va'a ja ndaa kúu i. Te visi jâ ni ji'i i ma, kovaa ja ni sa'a ni kuu i ma chi ndaka'an Su'si ma nuu yo'o vitna ja sukan ni kukanu ini i ya ma.
4 Foi pela fé que Abel ofereceu a Deus um sacrifício melhor do que o de Caim. Pela fé ele conseguiu a aprovação de Deus como homem correto, tendo o próprio Deus aprovado as suas ofertas. Por meio da sua fé, Abel, mesmo depois de morto, ainda fala.
5 Te tee ni yo kuu Enoc ma, ja ni yo kukanu ini de Su'si ma, chukan kúu ja ni ki ndi kueka teku ya de, vaa masu nde ni ji'i de. Te masu nde ni ka ndani'i ña'a tna'a de ma. Kovaa nuu ni iyo de ñuu ñayivi a chi ni ka yo jini ña'a ñayii ma ja ni yo sa'a de sukan ni yo jatna ini Su'si ma.
5 Foi pela fé que Enoque escapou da morte. Ele foi levado para Deus, e ninguém o encontrou porque Deus mesmo o havia levado. As Escrituras Sagradas dizem que antes disso ele já havia agradado a Deus.
6 Vaa nú masu kúkanu ini o Su'si ma chi masu játna ini ya ja sukan sa'a o ma. Vaa nú na in kúni ja jin tu'va i Su'si ma chi jiniñu'u ja kandija i ja iyo Su'si ma te suu ya yinda'a ja skuta'vi ya ndaka ñayii jin ndanduku i ya ma.
6 Sem fé ninguém pode agradar a Deus, porque quem vai a ele precisa crer que ele existe e que recompensa os que procuram conhecê-lo melhor.
7 Vaa tee ni yo kuu Noé ma chi nuu ni xtu'va ña'a Su'si ma ja ko kuu tna'a ja ñatuu kuni‑ka de ma, te ni ndi ini de ja sukan ko kuu ja ni jiña'a Su'si ma. Chukan kúu ja ni‑yu'u ni‑ini de ni sa'a de arca ma, sukan‑va'a jin kaku de ji'in sa'ya de ma, ji'in ñasi'i de ma, ji'in janu de ma. Te ni yo kandija de Su'si ma, te ndaka‑ka ñayii ma, ni iyo ja jin kandija tna i Su'si ma, kovaa ñatuu ni ka sa'a i sukan ma. Chukan kúu ja kuiti ni ka chunaa maa i kuechi i ma. Kovaa Noé ma, ja ni kukanu ini de Su'si ma, chukan kúu ja ni nduu de tee sa'a ja va'a ja ndaa nuu ya ma.
7 Foi pela fé que Noé ouviu os avisos de Deus sobre as coisas que iam acontecer e que não podiam ser vistas. Noé obedeceu a Deus e construiu uma barca em que ele e a sua família foram salvos. Assim Noé condenou o mundo e recebeu de Deus a aprovação que vem por meio da fé.
8 Vaa ja ni kukanu ini Abraham ma Su'si ma kúu ja ni kandija de, nuu ni kana ña'a ya ma te jiña'a ya ja na kee de te ki'in de ma, vaa iyo nuu ko kuu ta'vi de ma. Te visi ñatuu jini de ndenu ki'in de ma, kovaa kua'an de.
8 Foi pela fé que Abraão, ao ser chamado por Deus, obedeceu e saiu para uma terra que Deus lhe prometeu dar. Ele deixou o seu próprio país, sem saber para onde ia.
9 Te ja ni kukanu ini de Su'si ma kúu ja ni iyo de kuenda tnu'u ja ñayii in‑ka ñuu ni yo kuu de, maa ñuu nuu iyo ja nduu ñuu de ma. Te ve'e nuu ni yo iyo de ma, ve'e sa'ma‑ni kúu, te suni sukan tna ni ka yo kuu tna Isaac ma ji'in Jacob ma, vaa suni jin ni'i tna de ja ni skuiso Su'si ma.
9 Pela fé ele morou como estrangeiro na terra que Deus lhe havia prometido. Viveu em barracas com Isaque e Jacó, que também receberam a mesma promessa de Deus.
10 Vaa Abraham ma chi ndetu de ja ni'i de ñuu nuu núkuiñi va'a ma, ñuu nuu ni jani ini Su'si ma naxe kava i ma, te maa ya ni sa'a ma.
10 Porque Abraão esperava a cidade que Deus planejou e construiu, a cidade que tem alicerces que não podem ser destruídos.
11 Vaa visi masu kuu koo sa'ya Sara ma, te visi tee nija'nu kúu de ma, kovaa ja ni kukanu ini de maa ya ma, te ni ni'i de tnu'u ndee tnu'u ndatnu ja ni yo kuu de yuva Isaac ma. Vaa ni kandija de ja Su'si ma chi ûni sa'a ya ja ni skuiso ya ma.
11 Foi pela fé que Abraão se tornou pai, embora fosse velho demais e a própria Sara não pudesse ter filhos. Ele creu que Deus ia cumprir a sua promessa.
12 Vaa maa in‑ni Abraham ma, te ni kenda koo kua'a sa'ya tata de ma, sukan ka iyo tiuxini ka iyo andivi ma ja ni masu kundee o ka'vi o ma, xi sukan kaa kua'a ñuti yu'u mar ma, sukan ni ka yo kuu sa'ya tata de ma.
12 Assim, de um só homem, que estava praticamente morto, nasceram tantos descendentes como as estrelas do céu, tão numerosos como os grãos de areia da praia do mar.
13 Te ndaka ñayii yukan ja ka kukanu ini i Su'si ma, te visi ni ka ji'i i ma te ñatuu jin ni'i‑ka i nuu ni skuiso Su'si ma, kovaa kuenda tnu'u ja jâ ka nde'ya i nuu jin koo i ma, tna'a nuu iyo ja jin kenda koo o ma, te ni ka kukanu ini i ja jin ni'i i ma. Te ni ka ndaka'an, ni ka ndakachi i ja masu ñayii ñuu ñayivi a ka kuu i, su'va nunuu‑ni ni ka iyo i ya'a.
13 Todos esses morreram cheios de fé. Não receberam as coisas que Deus tinha prometido, mas as viram de longe e ficaram contentes por causa delas. E declararam que eram estrangeiros e refugiados, de passagem por este mundo.
14 Te ñayii ka ka'an sa'a ma chi ka kaxtnu'u i ja ka nduku i in nuu ko kuu ñuu i ma.
14 E aqueles que dizem isso mostram bem claro que estão procurando uma pátria para si mesmos.
15 Vaa nute jin ku'un ini i ja ñuu nuu ni ka iyo i ma te ni ka ke koo i kuan koo i ma, ja ñuu i ko kuu chi kuiti jin ndakokuiñi i ma.
15 Não ficaram pensando em voltar para a terra de onde tinham saído. Se quisessem, teriam a oportunidade de voltar.
16 Kovaa ka ñu'u ini i in ñuu va'a‑ka, te ñuu ya'a chi onde andivi ma kúu. Te chukan kúu ja Su'si ma, masu nde kukan‑nuu ya ja kúu ya Su'si iya ka kukanu ini i ma, vaa jâ ni satu'va ya in ñuu nuu kuu jin koo i ma.
16 Mas, pelo contrário, estavam procurando uma pátria melhor, a pátria celestial. E Deus não se envergonha de ser chamado de o Deus deles, porque ele mesmo preparou uma cidade para eles.
17 Vaa ja ni kukanu ini Abraham ma Su'si ma kúu ja ni sa'a de sukan kúni ya ma. Vaa nuu ni jitotnuni ña'a Su'si ma, nuu ni jiña'a ya ja na ndakua'a de sa'ya de ma nuu maa ya ma, te sa'a de i sukan ka sa'a de kiti ka ndakua'a de nuu ya ma. Te ûni iyo de ja ndakua'a de i ma nkuu, visi maa in maa tnu'u‑ni i kúu sa'ya de ma. Te vitna ja jâ ni skuiso Su'si ma ja sa'a ya ji'in i ma.
17 Foi pela fé que Abraão, quando Deus o quis pôr à prova, ofereceu o seu filho Isaque em sacrifício . Deus tinha prometido muitos descendentes a Abraão, mas mesmo assim ele estava pronto para oferecer o seu único filho em sacrifício.
18 Vaa sa'a ni jiña'a ya: “Ja maa Isaac ma, te koo kua'a sa'ya tata ni.”
18 Deus lhe tinha dito: “Por meio de Isaque é que você terá descendentes.”
19 Chukan kúu ja Abraham ma chi ni ndakunitnuni de ja Su'si ma kúu iya iyo tnu'u ndee tnu'u ndatnu ja kuu ndaxteku ya ñayii ni ji'i ma. Te kuenda tnu'u ja ni ndaxteku ya Isaac ma kúu, vaa nuu sani te kûu i ma, te ni ndakua'a ya i nuu Abraham ma.
19 Abraão reconhecia que Deus era capaz de ressuscitar Isaque, e, por assim dizer, Abraão tornou a receber da morte o seu filho Isaque.
20 Te ja kukanu ini Isaac ma Su'si ma kúu ja ni ka'an de ja va'a ja jin kuta'vi sa'ya de Jacob ma ji'in Esaú ma nani jin koo i ñuu ñayivi a.
20 Foi pela fé que Isaque prometeu bênçãos para o futuro a Jacó e a Esaú.
21 Vaa ja kúkanu ini Jacob ma Su'si ma kúu ja nuu sani te kûu de ma, te ni ka'an de ja va'a ja jin kuta'vi nduu sa'ya José ma, te yituu de karroti de ma, te ni ndachiñu'u de Su'si ma.
21 Foi pela fé que Jacó, pouco antes de morrer, abençoou os filhos de José. Ele se apoiou na sua bengala e adorou a Deus.
22 Te ja kúkanu ini José ma Su'si ma kúu ja nuu sani te kûu de ma, te ni ka'an de nuu tna'a de ma ja kivi jin nde koo de ñuu Egipto ma, te jín ndake'en de yiki José ma, te jín nu koo ji'in de onde ñuu de ma.
22 Foi pela fé que José, quando estava para morrer, falou da saída dos israelitas do Egito e deu ordens sobre o que deveria ser feito com o seu corpo.
23 Te ja ni ka kukanu ini yuva Moisés ma Su'si ma kúu ja nuu ni kâku Moisés ma te vivii kaa de nuu lulu kúu de ma, te uni yoo ni ka chu'u de lulu ma ve'e de ma, sukan‑va'a ñatuu na in kuni i ma. Vaa masu ni ka yu'u de ja ni tatnuni rey ma ja na jin kûu ndaka lulu suchi yii ma.
23 Foi pela fé que os pais de Moisés, quando ele nasceu, o esconderam durante três meses. Eles viram que o menino era bonito e não tiveram medo de desobedecer à ordem do rei.
24 Te ja ni kukanu ini Moisés ma Su'si ma kúu ja nuu ni kuu java'a de ma, te ñatuu ni kuni de ja ko kuu de sa'ya sasi'i Faraón ma.
24 Foi pela fé que Moisés, quando já era adulto, não quis ser chamado de filho da filha de Faraó.
25 Vaa visi na ndo'o neni de ma, ja ni ndi ini‑ka de kúu ja koo de ji'in ñayii kúu ñuu Su'si ma, sana ja koo sii ini de jaku‑ni kivi te kuiso kuechi de ma.
25 Ele preferiu sofrer com o povo de Deus em vez de gozar, por pouco tempo, os prazeres do pecado.
26 Vaa ja ni jani ini de kúu ja ja va'a‑ka kúu visi na jin ka'an ndeva'a ñayii ma nuu de sukan ni ka sa'a i Cristo ma, sana ndaka ja va'a iyo ñuu Egipto ma. Vaa ja nde'ya nde'ya de kúu ja ni'i de ja skuta'vi ña'a Su'si ma.
26 Ele achou que era muito melhor sofrer o desprezo por causa do Messias do que possuir todos os tesouros do Egito. É que ele tinha os olhos fixos na recompensa futura.
27 Ja ni kukanu ini Moisés ma Su'si ma kúu ja ni kee de ñuu Egipto ma, te kua'an de, te masu nde ni yu'u de ja ndákiti ini rey ma. Te ni yo nukuiñi vava'a de nuu Su'si ma, kuenda tnu'u ja nde'ya de Su'si ma, iya ñatuu jin kuni‑ka o naxe kaa ya ma.
27 Foi pela fé que Moisés saiu do Egito, sem ter medo da raiva do rei, e continuou firme, como se estivesse vendo o Deus invisível.
28 Te ja ni kukanu ini de Su'si ma kúu ja ni sa'a de Viko Pascua ma, te ni ka chi'i de niñi kiti ma yutnu tníi ye'e ma, sukan‑va'a nuna ya'a ángel ma ja ka'ni i ndaka sayii ñayii ñuu Egipto ma suchi xinañu'u ma, te masu nawa sa'a i suchi ka iyo ve'e nuu ka iyo ñayii ñuu Israel ma.
28 Pela fé Moisés começou o costume de celebrar a Páscoa e mandou marcar com sangue as portas das casas dos israelitas para que o Anjo da Morte não matasse os filhos mais velhos deles.
29 Te ja ni ka kukanu ini ñayii ñuu israelita ma Su'si ma kúu ja ni ndakune ya Mar Rojo ma, te ûni ñu'ú yichi kuiti kúu ichi ka jika i kuan koo i ma, te ni ka kuni tna tee ñuu Egipto ma ja jin ya'a de sukan, kovaa ni ndandesi ndute ma, te ni ka kandee de, te ni ka ji'i de.
29 Foi pela fé que os israelitas atravessaram o mar Vermelho como se fosse terra seca. E, quando os egípcios tentaram atravessar, o mar os engoliu.
30 Ja ni ka kukanu ini ñayii ma Su'si ma, te ni ka ndakonduu i uja kivi yika ve'e ndesi ni‑ka'nu ñuu Jericó ma, te ni kotuu yika ve'e ma.
30 Foi pela fé que caíram as muralhas de Jericó, depois que os israelitas marcharam em volta delas durante sete dias.
31 Onde ña'a ni yo kuneé ni yo ku‑uun ma, ña'a nani Rahab ma, ja ni kukanu ini ña Su'si ma kúu ja ni jan‑ta'vi ña tee kuan koo kuan koto yu'u naxe iyo ñuu Jericó ma, te ñatuu ni ndakiti ini ña nuu de. Te chukan kúu ja ni kaku ña, te ñatuu ni ji'i ña kivi nuu ni ka ji'i ndaka ñayii ñuu ña ma ja ñatuu ni ka kandija i Su'si ma.
31 Foi pela fé que Raabe, a prostituta, não morreu com os que tinham desobedecido a Deus, pois ela havia recebido bem os espiões israelitas.
32 Te iyo kua'a‑ka ja ka'an sa, kovaa ni masu kanda tiempu ya, vaa iyo ja ndaka'an sa sukan ni ka yo kuu Gedeón ma, Barac ma, Sansón ma, Jefté ma, David ma, Samuel ma, ji'in tee ni ka yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma.
32 O que mais posso dizer? O tempo é pouco para falar de Gideão, de Baraque, de Sansão, de Jefté, de Davi, de Samuel e dos profetas .
33 Vaa ja ni ka yo kukanu ini de Su'si ma kúu ja jaku de ma, ni ka kundee de ni ka ndani'i de ñuu iyo ja jin ko kuu ta'vi de ma, te jaku‑ka de ma, ni ka yo ja'nde ndaa de tniñu ñayii ma, te jaku‑ka de ma, ni ka kundee de ni ka ni'i de ja ni skuiso Su'si ma, te jaku‑ka de ma, ni ka kaku de ja ñatuu ni ka jaa ña'a ndika'a ma.
33 Pela fé eles lutaram contra nações inteiras e venceram. Fizeram o que era correto e receberam o que Deus lhes havia prometido. Fecharam a boca de leões,
34 Te jaku de, ni ka kundee de ni ka nda'va de ñu'u i'ni xeen ma, te jaku de, ni ka kaku de ja jin ka'ni ña'a i ji'in yuchi kúu espada ma, te jaku‑ka de ma, visi jâ ni ka kuita de ma nkuu, kovaa ni ka ndatnii de tnu'u ndee tnu'u ndatnu, te ni ka kundee de nuu ñayii ma, sani te ni ka ndani'i‑ka de tnu'u ndee tnu'u ndatnu, te ni ka taji de ñayii ka kuni ja jin kanaa i ji'in de ma.
34 apagaram incêndios terríveis e escaparam de serem mortos à espada. Eram fracos, mas se tornaram fortes. Foram poderosos na guerra e venceram exércitos estrangeiros.
35 Te jaku‑ka ña'a ma chi ja ni ka kukanu ini ña Su'si ma kúu ja ni ndaxteku ya tna'a ña ñayii ni ka ji'i ma, te ni ka iyo‑ka ña ji'in i.
35 Pela fé mulheres receberam de volta os seus mortos, que ressuscitaram. Outros foram torturados até a morte; eles recusaram ser postos em liberdade a fim de ressuscitar para uma vida melhor.
36 Te jaku‑ka i ma chi ni ka ka'an ndeva'a ñayii ma nuu i, te onde ni ka wa'a ña'a i. Te jaku‑ka i ma chi ni ka ju'ni ña'a ñayii ma ji'in yo'o kaa, te ni ka chinee ña'a i vekaa ma.
36 Alguns foram insultados e surrados; e outros, acorrentados e jogados na cadeia.
37 Te jaku‑ka i ma, ni ka wa'a yuu ña'a ñayii ma, te jaku‑ka i ma, ni ka ja'nde ña'a ñayii ma ji'in sierra, te jaku‑ka i ma, ni ka jitotnuni ña'a ñayii ma ndende inundija i ja ka ka'an i ma. Te jaku‑ka i ma chi ni ka ja'ni ña'a ñayii ma ji'in yuchi kúu espada, te jaku‑ka i ma, ñií kiti ma ni ka yo kuu sa'ma i, te kuan koo ve koo i, ni ka yo kuu i, vaa ni ka yo kendoo nda'vi, ni ka yo kendoo kee i ja ni ka sa'a ndeva'a ña'a ñayii ma.
37 Outros foram mortos a pedradas; outros, serrados pelo meio; e outros, mortos à espada. Andaram de um lado para outro vestidos de peles de ovelhas e de cabras; eram pobres, perseguidos e maltratados.
38 Masu kaa masu iyo ñuu ñayivi ya'a ja jin koo ñayii ka kandija Su'si ma, vaa sa'a ni ka yo ndo'o i ma, ja ichi nuu ñatuu kuiti nawa iyo ma ji'in ichi yuku ma kuan koo ve koo i ni ka yo kuu i, te saa yavi ka iyo chii ñu'u ma ni ka yo kuu ve'e i ma.
38 Andaram como refugiados pelos desertos e montes, vivendo em cavernas e em buracos na terra. O mundo não era digno deles!
39 Kovaa ni‑in ñayii ya'a, ñatuu jin ni'i‑ka i ja ni skuiso Su'si ma, visi vivii ni ka yo sa'a, ni ka yo kuu i ma, te vivii ni ka yo kukanu ini i Su'si ma.
39 Porque creram, todas essas pessoas foram aprovadas por Deus, mas não receberam o que ele havia prometido.
40 Kovaa sa'a ni sa'a Su'si ma, sukan‑va'a onde jin ndatna'a o ji'in i ma, te ndaka o jin ni'i nuu vivii ni satu'va ya ja taa ya ja jin koo ndaka o ma.
40 Pois Deus tinha preparado um plano ainda melhor para nós, a fim de que, somente conosco, elas fossem aperfeiçoadas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.