Gálatas 3
Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NVT
1 Ndijin ja ka kuu ni ñayii ñuu Galacia a, ¡ñatuu ka ndasa'a ni kuenda! ¿Na in ni xnda'vi ña'a ja ni ka xndoo ni tnu'u ndaa tnu'u ndija Su'si ma? ¡Te vitna ja ñukuun ñukuun ni ka kaxtnu'u sa nuu ni sukan ni ndo'o ni neni Jesucristo ma nuu krusi ma ja kuechi o ma!
1 Ó gálatas insensatos! Quem os enfeitiçou? Jesus Cristo não lhes foi explicado tão claramente como se tivessem visto com os próprios olhos a morte dele na cruz?
2 Cha'a kúu ja kúni sa ja jin ka'an ni naxe ka jani ini ni. ¿Ni ka kuta'vi ni Xtumani Ndios ma ja kuechi ja ka sa'a ni sukan ni tatnuni Moisés ma, xi kuechi ja ni ka kandija ni tnu'u vii tnu'u va'a Jesucristo ma te ni ka kukanu ini ni ya ma?
2 Deixem-me perguntar apenas uma coisa: vocês receberam o Espírito porque obedeceram à lei ou porque creram na mensagem que ouviram?
3 ¿Te ñatuu ka jaku'ni ini ni? Xinañu'u ni ka jan‑ta'vi ni Xtumani Ndios ma iya chíndee ña'a ja ni ka ndani'i ta'vi ni ma. ¿Te vitna, te ka jani ini ni ja kuu jin sa'a maa ni ja jin ndani'i ta'vi ni?
3 Será que perderam o juízo? Tendo começado no Espírito, por que agora procuram tornar-se perfeitos por seus próprios esforços?
4 ¿Ni ka xndo'o ka'a, ni ka xndo'o xiko ni maa ni ja ni ka sa'a ndeva'a ña'a ñayii ma kuechi ja ni ka ndani'i o ichi ndaa ma? Vaa ña'a, vaa masu jin xndoo ni Su'si o a.
4 Será que foi à toa que passaram por tantos sofrimentos? É claro que não foi à toa!
5 Vaa maa ya ni taa Xtumani maa ya ma te ni sa'a ya milagru ne'un ni a. ¿Ni sa'a ya milagru ma, kuechi ja ni ka sa'a ni sukan ni tatnuni Moisés ma, xi kuechi ja ni ka kandija ni tnu'u vii tnu'u va'a Cristo ma ja ni ka kaxtnu'u sa nuu ni ma?
5 Volto a perguntar: acaso aquele que lhes deu o Espírito e realizou milagres entre vocês agiu assim porque vocês obedeceram à lei ou porque creram na mensagem que ouviram?
6 Abraham ma chi: “Ni kandija de ja ká'an Su'si ma, te ni sa'a de sukan kúni ya ma, vaa ni kukanu ini de ya ma, te ni ndaka'an, ni ndakachi ya ja in tee sa'a ja va'a ja ndaa kúu de.”
6 Da mesma forma, “Abraão creu em Deus, e assim foi considerado justo”.
7 Chukan kúu ja jin kona'a ni ja ñayii ka kandija Su'si ma chi sa'ya tata Abraham ma ka kuu tna i, vaa ka sa'a ka kuu i sukan ni yo sa'a de ma.
7 Logo, os verdadeiros filhos de Abraão são aqueles que creem.
8 Su'si ma onde xinañu'u ma jâ jini ya sukan sa'a ya ja jin kuu ñayii masu judío ka kuu i ma, ja nuna jin kukanu ini i ya te jin sa'a i sukan kúni ya ma, te ndaka'an ya ja ñayii ka sa'a ja va'a ja ndaa ka kuu i. Te ni kaxtnu'u ya tnu'u vii tnu'u va'a ma nuu tee kúu Abraham ma, te jiña'a ya: “Ja maa ni te jin ni'i ñayii ndaka ñuu a ja vii ja va'a.” Sukan ká'an tutu ya ma.
8 As Escrituras previram esse tempo em que Deus declararia os gentios justos por meio da fé. Ele anunciou essas boas-novas a Abraão há muito tempo, quando disse: “Todas as nações da terra serão abençoadas por seu intermédio”.
9 Chukan kúu ja nú na in na kandija sukan ká'an Su'si ma chi jin ni'i i ja vii ja va'a ma sukan ni'i tna Abraham ma tee ni kandija sukan ni tatnuni Su'si ma.
9 Portanto, todos os que creem participam da mesma bênção que Abraão recebeu por crer.
10 Kovaa ñayii kukanu ini sukan ni tatnuni Moisés ma te ñatuu sa'a ndi'i i ma, iyo i ja ndo'o neni i, vaa sa'a ndee nuu tutu ya ma: “Ja u'vi kúu ndaka ñayii ma, nú ma sa'a i ndaka sukan ndee nuu libru ndee ja ni tatnuni Su'si ma ja tatnuni Moisés ma nuu ñayii ma.”
10 Contudo, os que confiam na lei para serem declarados justos estão sob maldição, pois as Escrituras dizem: “Maldito quem não se mantiver obediente a tudo que está escrito no Livro da Lei”.
11 Te ja ndaa ndija kúu ja ñayii yika‑ni ja sa'a i sukan‑ni ni tatnuni Moisés ma, masu kuu ndaka'an Su'si ma ja in ñayii sa'a ja va'a ja ndaa kúu i nuu ya, vaa sa'a ká'an tutu ya ma: “Ñayii kúkanu ini Su'si ma te sa'a i ja va'a ja ndaa ma chi suu i koteku ni‑kani ni‑jika.”
11 É evidente, portanto, que ninguém pode ser declarado justo diante de Deus pela lei. Pois as Escrituras dizem: “O justo viverá pela fé”.
12 Kovaa tnu'u ni tatnuni Moisés ma, masu chíndee ña'a i naxe kukanu ini o Su'si ma, vaa sa'a‑ni ká'an: “Ñayii sa'a ndi'i sa'a tu'u sukan ni tatnuni Moisés ma chi koteku i nuu Su'si ma.”
12 A lei, porém, não é baseada na fé, pois diz: “Quem obedece à lei viverá por ela”.
13 Kovaa ñatuu na in ni kundee, te su'va ja u'vi‑ka ni ka nduu i nuu Su'si ma, vaa jâ ka jini i sukan ká'an tnu'u ni tatnuni Moisés ma. Chukan kúu ja onde ni ndo'o ni neni Cristo ma nuu krusi ma, saa ni chunaa ya nuu tniñu o, saa ni ka kaku o nuu ja u'vi ma. Vaa sa'a ká'an nuu tnu'u Su'si ma: “Ñayii sa'a nanimaa ja u'vi ma chi iyo maa i ja kuita kaa i nuu krusi ma te kûu i, te sukan, te ndatna'a maa i ja kan‑yu'u ja kan‑nuu ja u'vi ni sa'a i nuu Su'si ma.”
13 Mas Cristo nos resgatou da maldição pronunciada pela lei tomando sobre si a maldição por nossas ofensas. Pois as Escrituras dizem: “Maldito todo aquele que é pendurado num madeiro”.
14 Te ja sukan ni ndo'o ni neni Cristo Jesús ma, sana jin ni'i tna ñayii masu judío ka kuu i ma ja vii ja va'a ni skuiso ya nuu Abraham ma, te ja jin kandija o Su'si ma, te jin ni'i o Xtumani Ndios ma, sukan ni skuiso ya ja taa ya ma.
14 Por meio de Cristo Jesus, os gentios foram abençoados com a mesma bênção de Abraão, para que recebêssemos, pela fé, o Espírito prometido.
15 Ndijin ja ni ka nduu ni sa'ya Su'si ma, ká'an sa nuu ni, sukan ka sa'a tna o ja kúu o ñayii ma: In ja ka skuiso ñayii ma ja jin sa'a i ma, visi ñayii‑ni ka kuu i, kovaa nú ni ka kendoo ini i ja sukan jin sa'a i ma chi masu na in ka'nu ndee ja sa'a i ja ni skuiso i ma, te ni a in i sa'a ja ndasonee‑ka i sukan ni ka kendoo i ma.
15 Irmãos, apresento-lhes um exemplo da vida diária. Ninguém pode anular ou fazer acréscimos a uma aliança irrevogável.
16 Te sukan ni sa'a Su'si ma ji'in Abraham ma, vaa ni skuiso ya nuu de ma ji'in nuu sa'ya tata de ma. Te masu ni ka'an ya ja jin kuu ndaka sa'ya tata de ma chi yika‑ni ja kúu Cristo ma, vaa ne'un sa'ya tata Abraham ma ni kee ya ma.
16 Pois bem, Deus fez a promessa a Abraão e a seu descendente. Observem que as Escrituras não dizem “a seus descendentes”, como se fosse uma referência a muitos, mas sim “a seu descendente”, isto é, Cristo.
17 Te ja ká'an sa kúu: Ja ni skuiso Su'si ma nuu Abraham ma kúu ja maa Cristo ma, te sa'a ya ja jin ni'i ñayii ndaka ñuu ma ja vii ja va'a ma. Sani te ni ya'a kuun cientu oko uxi (430) kuiya ja ni skuiso ya nuu Abraham ma, saa ni kenda tnu'u ni tatnuni ya nuu Moisés ma ja tatnuni de nuu ñayii ma. Kovaa tnu'u ya'a, masu kuu sa'a i ja naa tnu'u jâ ni skuiso Su'si ma nuu Abraham ma.
17 É isto que quero dizer: a lei, que veio 430 anos depois, não pode anular a aliança que Deus estabeleceu com Abraão, pois nesse caso a promessa seria quebrada.
18 Vaa nuna jin ka'an o ja jiniñu'u ja jin sa'a o ndaka sukan ká'an tnu'u ni tatnuni Su'si ma nuu Moisés ma sana jin ni'i o ndaka ja ni skuiso ya nuu Abraham ma, chi ka kukanu ini o ja ka sa'a maa o ma, te ñatuu ka kukanu ini o ja jin ni'i o tna'a ja ni skuiso ya ja taa ya ma.
18 Portanto, se a herança pudesse ser recebida pela obediência à lei, ela não viria pela aceitação da promessa. No entanto, Deus, em sua bondade, a concedeu a Abraão como promessa.
19 Te nú sukan, ¿nava'a ni kenda tnu'u ni tatnuni Moisés ma nuu ñayii ma? Ni kenda i kuechi ja u'vi ka sa'a ñayii ma, sukan‑va'a jin ndasa'a i kuenda ja masu va'a‑ni ka kuu i nuu Su'si ma. Te sana ni kenda kivi ja ni kenda Cristo ma iya ni skuiso Su'si ma nuu Abraham ma ja ja maa ya ma, sana jin ni'i o ja vii ja va'a ma. Te ja ndaa ndija kúu ja kivi ni tatnuni Su'si ma sukan tatnuni Moisés ma nuu ñayii ma chi ni jatniñu Su'si ma in ángel sana ni kenda tnu'u ya'a nuu Moisés ma sana ni ndaka'an de nuu ñayii ma.
19 Qual era, então, o propósito da lei? Ela foi acrescentada à promessa para mostrar às pessoas seus pecados. Mas a lei deveria durar apenas até a vinda do descendente prometido. Por meio de anjos, a lei foi entregue a um mediador.
20 Kovaa kivi ni kii maa Cristo ma chi masu nde ni jiniñu'u ja onde sukan ko kuu, chi vaa ni kii ñayivi maa ya ja ni kaxtnu'u ya tnu'u vii tnu'u vaa maa ya ma, vaa Su'si ma chi maa in‑ni ya kúu.
20 O mediador, porém, só é necessário quando dois ou mais precisam chegar a um acordo, e Deus é um só.
21 ¿Te nú sukan, tnu'u ni tatnuni Moisés ma, siin kúu i, te siin kúu tnu'u ni skuiso Su'si ma nuu Abraham ma? ¡Ña'a kuiti! Vaa nute maa in‑ni tnu'u ni tatnuni Moisés ma, te kundee i sa'a i ja jin ndani'i ta'vi o nuu Su'si ma chi kuu jin ka'an o ja maa tnu'u ni tatnuni Moisés ma, te jin nduu o ñayii jin ko sa'a ja va'a ja ndaa ndija ma.
21 Existe, portanto, algum conflito entre a lei e as promessas de Deus? De maneira nenhuma! Se a lei fosse capaz de nos conceder nova vida, seríamos declarados justos pela obediência a ela.
22 Kovaa nuu ni ka jini o sukan ká'an tnu'u Su'si o a sukan kúni ya ja jin sa'a o ma, te ni ka jini o ja ndaka o, ni kundee maa ja u'vi ma nuu o ma, te ka ndiso kuechi xeen o, te masu na in kaku‑ka nkuu. Chukan kúu ja onde nini ja kukanu ini o Jesucristo ma, sana ko kuu o ñayii ni'i ja ni skuiso Su'si ma ja skuta'vi ña'a ya ma.
22 Mas as Escrituras afirmam que somos todos prisioneiros do pecado, de modo que nós, os que cremos, recebemos a promessa de libertação apenas pela fé em Jesus Cristo.
23 Kovaa onde xi'na‑ka ma nuu ñatuu kenda‑ka tnu'u vii tnu'u va'a Jesucristo ma ja jin kandija o ma, tnu'u ni tatnuni Moisés ma ni yo tnii nda'a o ma, sukan‑va'a ma jin kuiso kuechi xeen‑ka o nuu Su'si ma, nani ka ndetu o ja na kenda tnu'u vii tnu'u va'a Jesucristo ma ja jin kandija o ma.
23 Antes que o caminho da fé se tornasse disponível, fomos colocados sob a custódia da lei e mantidos sob a sua guarda, até que essa fé fosse revelada.
24 Te tnu'u ni tatnuni Moisés ma kúu ja ni skaka ña'a onde nuu nda'a Cristo ma, sukan‑va'a jin nduu o ñayii jin kandija te jin ko kuu o ñayii jin ko sa'a ja va'a ja ndaa.
24 Em outras palavras, a lei foi nosso guardião até a vinda de Cristo; ela nos protegeu até que, por meio da fé, pudéssemos ser declarados justos.
25 Kovaa vitna ja jâ ni kenda tnu'u vii tnu'u va'a Jesucristo ma ja jin kandija o ma, te ñatuu ka iyo‑ka o nuu nda'a tnu'u ni tatnuni Moisés ma, vaa Su'si ma chi yika‑ni ja ni jatniñu ya tnu'u ya'a ja ni skaka ña'a i nuu nda'a Cristo ma.
25 Agora que veio o caminho da fé, não precisamos mais da lei como guardião.
26 Te chukan kúu ja ndaka ni ka kuu sa'ya Su'si ma, kuechi ja ni ka kukanu ini ni Cristo ma te ni ka kandija ni ya ma.
26 Pois todos vocês são filhos de Deus por meio da fé em Cristo Jesus.
27 Vaa ndaka ni, ja ni ka jandute ni ja maa Cristo ma, te ni ka ni'i ni tnu'u ndee tnu'u ndatnu Cristo ma.
27 Todos que foram unidos com Cristo no batismo se revestiram de Cristo.
28 Te inuu‑ni ka kuu ñayii judío ma ji'in ñayii masu judío ka kuu i ma nuu Su'si ma. Te inuu‑ni ka kuu ñayii ka iyo ñayii ka tatnuni nuu i ma ji'in ñayii ñatuu na in tátnuni nuu i ma nuu Su'si ma. Te inuu‑ni ka kuu tee ma ji'in ña'a ma nuu Su'si ma. Vaa ndaka o, in‑ni ka kuu o ja maa Cristo Jesús ma.
28 Não há mais judeu nem gentio, escravo nem livre, homem nem mulher, pois todos vocês são um em Cristo Jesus.
29 Te nú ndijin, ka iyo ni ji'in Cristo ma, ja ndaa ndija ja sa'ya tata Abraham ma ka kuu ni, te jin ndani'i ta'vi ni sukan ni skuiso Su'si ma nuu de ma.
29 E agora que pertencem a Cristo, são verdadeiros filhos de Abraão, herdeiros dele segundo a promessa de Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.