Atos 20
Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs VC
1 Nuu ni jinu ni ka kuu ñayii ma sukan ma, Pablo ma, ni ndakana de ñayii ka ndikin ka sa'a i sukan ni tatnuni Jesús ma, te ni ndaka'an, ni ndakachi de nuu i ja na jin konukuiñi va'a i nuu Su'si ma, te ni ndakuan‑ta'vi de nuu ndaka i ma, te kua'an de ichi ñuu Macedonia ma.
1 Depois que cessou o tumulto, Paulo convocou os discípulos. Fez-lhes uma exortação, despediu-se e pôs-se a caminho para ir à Macedônia.
2 Ni ja'an de ndaka ñuu yukan, te ni ndaka'an‑so'o, ni ndaka'an‑so'o de nuu ndaka ñayii ka kandija tnu'u Su'si ma ja máko jin xtaya kuiti i. Sani te ni kenda de ñuu Grecia ma.
2 Percorreu aquela região, exortou os discípulos com muitas palavras e chegou à Grécia,
3 Te ni iyo de uni yoo yukan ma. Te nuu iyo tu'va de ja kaa de nuu barcu ma te ki'in de ñuu Siria ma, te tee ka kuu judío ma, ni ka ndatnu'u tna'a de ja jin ka'ni de tee ma. Chukan kúu ja va'a‑ka ni ndakokuiñi de ichi ñuu Macedonia ma.
3 onde se deteve por três meses. Como os judeus lhe armassem ciladas no momento em que ia embarcar para a Síria, tomou a resolução de voltar pela Macedônia.
4 Te ni ka ndikin ña'a Sópater ma sa'ya tee kúu Pirro tee ñuu Berea ma, ji'in Aristarco ma, ji'in Segundo tee ñuu Tesalónica ma, ji'in Gayo tee ñuu Derbe ma, ji'in Timoteo ma, ji'in Tíquico ma, ji'in Trófimo tee ñuu Asia ma.
4 Acompanharam-no Sópatro de Beréia, filho de Pirro, e os tessalonicenses Aristarco e Segundo, Gaio de Derbe, Timóteo, Tíquico e Trófimo, da Ásia.
5 Tee ya'a, ni ka jakoxtnuu de, te ni ka yo ndetu ña'a de ñuu Troas ma.
5 Estes foram na frente e esperaram-nos em Trôade.
6 Nuu ni jinu viko ka jaa i xtatila ñatuu na levadura yi'i ma, te ni ka nde koo sa ñuu Filipos ma, te kuan koo sa nuu barcu ma, te nuu u'un kivi ma, te ni ka ndatna'a sa ji'in de ñuu Troas ma, te uja kivi ni ka iyo sa yukan.
6 Nós outros, só depois da festa de Páscoa é que navegamos de Filipos. E, cinco dias depois, fomos ter com eles em Trôade, onde ficamos uma semana.
7 Te kivi kéja'a smana ma, ni ka ndatna'a sa ji'in ñayii ma, ja jin kaa sa xtatila ma te jin ndaka'án sa sukan ni ndo'o ni neni Jesús iya tátnuni nuu o a. Te Pablo ma, ndáka'an‑so'o, ndáka'an‑so'o de nuu ñayii ka kandija tnu'u Su'si ma, vaa kivi xtnee ma, kee de ki'in de in‑ka ñuu. Te na'a xeen ni ka'an de, sani te ni kuu sava ñuu ma.
7 No primeiro dia da semana, estando nós reunidos para partir o pão, Paulo, que havia de viajar no dia seguinte, conversava com os discípulos e prolongou a palestra até a meia-noite.
8 Te ka iyo sa onde ve'e ichi sukun ma, te ka iyo kua'a ñu'u ka ndu'va.
8 Havia muitas lâmpadas no quarto, onde nos achávamos reunidos.
9 Te iyo tna in suchi jaa nani Eutico ma nuu ka iyo sa onde sukun ma onde ve'e ku‑uni ma, te núkoo i nuu ventana ma, te kusu xeen i kúni i vaa ni kuna'a ká'an ká'an‑ni Pablo ma. Sani te ni kixi i, te ni kun‑kava i onde nuu ñu'ú ma, te ja kuan koo de kuan ndone'e de i ma, te jâ ni ji'i i.
9 Acontece que um moço, chamado Êutico, que estava sentado numa janela, foi tomado de profundo sono, enquanto Paulo ia prolongando seu discurso. Vencido pelo sono, caiu do terceiro andar abaixo, e foi levantado morto.
10 Pablo ma, ni nuu kunu de, te ni jakoxtnee de siki i, te ni kanuni'ni de i, te jiña'a de nuu ñayii ka iyo ma:
10 Paulo desceu, debruçou-se sobre ele, tomou-o nos braços e disse: Não vos perturbeis, porque a sua alma está nele.
11 Sani te ni ka nda koo de ve'e onde sukun ma, te ni ka jaa de xtatila ma, ja ka ndakune'e de sukan ni ndo'o ni neni Jesús ma. Nuu ni jinu ma, te ni ndaka'an‑so'o, ni ndaka'an‑so'o‑ka de nuu ñayii ma onde nuu ni ndii ma. Sani te kua'an de.
11 Então subiu, partiu o pão, comeu falou-lhes largamente até o romper do dia. Depois partiu.
12 Te ni ka ndusii ini xeen ndaka ñayii ma, vaa suchi jaa ni jinkava ma chi téku i, te kuan nu koo ñayii ma ji'in i.
12 Quanto ao moço, levaram-no dali vivo, cheios de consolação.
13 Saña chi ni ka jakoxtnuu sa in nuu barcu ma, te kuan koo sa ichi ñuu Asón ma, nuu jin ndatna'a sa ji'in Pablo ma te jin koo sa ji'in de, vaa sukan ni ka ndatnu'u tna'a sa, vaa maa de chi jika ja'a de kua'an de.
13 Nós nos tínhamos adiantado e navegado para Assos, para ali recebermos Paulo. Ele mesmo assim o havia disposto, preferindo fazer a viagem a pé.
14 Nuu ni ka ndatna'a sa ji'in de ñuu Asón ma, te ni ka jeka sa de, te kuan koo sa ji'in de nuu barcu ma ichi ñuu Mitilene ma.
14 Reuniu-se a nós em Assos, e nós o tomamos a bordo e fomos a Mitilene.
15 Onde yukan, te kuan koo kuan koo sa nuu barcu ma, te kivi yutnee ma, te ni ka kenda koo sa kuan ndaya'a ñuu Quío ma. Te in‑ka kii ma, ni ka ya'a sa ichi ñuu Samos ma, te in‑ka kivi yutnee ma, ni ka kenda koo sa ñuu Mileto ma.
15 Continuando dali, sempre por mar, chegamos no dia seguinte defronte de Quios. No outro dia, chegamos a Samos, e um dia depois estávamos em Mileto.
16 Pablo ma, ni jani ini de ja ya'a ndita de ñuu Éfeso ma, sukan‑va'a ma jinkuiñi de ñuu Asia ma, vaa nuu xeen de ja ndenda de ñuu Jerusalén ma kivi Viko Pentecostés ma, nuna kuu.
16 Paulo havia determinado não ir a Éfeso, para não se demorar na Ásia, pois se apressava para celebrar, se possível em Jerusalém, o dia de Pentecostes.
17 Onde ñuu Mileto ma, Pablo ma, ni kana de tee ka nukuiñi ja ka jini ka jito de ñayii ka kandija Su'si ma ja ka iyo i ñuu Éfeso ma.
17 Mas de Mileto mandou a Éfeso chamar os anciãos da igreja.
18 Te nuu ni ka kenda koo tee ma, te jiña'a de:
18 Quando chegaram, e estando todos reunidos, disse-lhes: Vós sabeis de que modo sempre me tenho comportado para convosco, desde o primeiro dia em que entrei na Ásia.
19 Jinukuechi sa nuu Iya Tátnuni ma, kovaa ñatuu ni kuni sa ja tatnuni sa nuu ni, te kua'a jichi ni yo nda'yu sa, ja ni yo ndo'o, ni yo neni sa, ja ni ka yo sa'a ndeva'a ña'a ñayii judío ma.
19 Servi ao Senhor com toda a humildade, com lágrimas e no meio das provações que me sobrevieram pelas ciladas dos judeus.
20 Kovaa ni a sukan, masu nde yu'u sa, su'va ndimaa káxtnu'u sa ndaka tnu'u va'a ja sa'a ja jin koo va'a ni a. Sukan ni yo kaxtnu'u sa nuu ka ndatna'a ni ma ji'in ve'e ni ma.
20 Vós sabeis como não tenho negligenciado, como não tenho ocultado coisa alguma que vos podia ser útil. Preguei e vos instruí publicamente e dentro de vossas casas.
21 Nuu ñayii judío a ji'in nuu ñayii griego ma ni kaxtnu'u sa sukan jin ndakani jin ndaka'vi ini i te jin xndoo i ja u'vi ka sa'a i ma te jin ndakokuiñi i nuu Su'si ma te jin kandija i Jesucristo iya tátnuni nuu o a.
21 Preguei aos judeus e aos gentios a conversão a Deus e a fé em nosso Senhor Jesus.
22 ’Te vitna jin kona'a ni ja no'o sa ñuu Jerusalén ma, vaa maa Xtumani Ndios ma ká'an, te masu jini sa nawa ndetu ña'a ja ko kuu sa.
22 Agora, constrangido pelo Espírito, vou a Jerusalém, ignorando a que ali me espera.
23 In‑ni ja jini sa kúu ja ndaka ñuu nuu ja'an sa ma, ndimaa káxtnu'u Xtumani Ndios ma ja ndo'o neni sa te ki'in sa vekaa ma.
23 Só sei que, de cidade em cidade, o Espírito Santo me assegura que me esperam em Jerusalém cadeias e perseguições.
24 Kovaa ni‑in chukan ñatuu ndí ini kuiti sa, te ni a ko ndi ini xeen sa naxe koto va'a sa maa sa sukan‑va'a koteku sa ñuu ñayivi ya, su'va ja ndí ini‑ka sa kúu ja sinu sii ini sa tniñu ni taa Jesús iya tátnuni nuu o a, te sa'a sa sukan ni tatnuni ya ja kunukuechi sa nuu ya ma, te kaxtnu'u sa tnu'u vii tnu'u va'a ya ma sukan‑va'a jin kuni ndaka ñayii ma ja skuta'vi ña'a ya ma.
24 Mas nada disso temo, nem faço caso da minha vida, contanto que termine a minha carreira e o ministério da palavra que recebi do Senhor Jesus, para dar testemunho ao Evangelho da graça de Deus.
25 ’Jâ ni kaxtnu'u sa nuu ndaka ni sukan tátnuni Su'si ma ñuu ñayivi a, te vitna jinitnuni sa ja masu jin kuni tna'a‑ka o ñuu ñayivi ya'a.
25 Sei agora que não tornareis a ver a minha face, todos vós, por entre os quais andei pregando o Reino de Deus.
26 Chukan kúu ja vitna, te jin kona'a ni ja saña, masu na kuechi kondiso sa nuu Su'si ma ja jin kuu ni,
26 Portanto, hoje eu protesto diante de vós que sou inocente do sangue de todos,
27 vaa ni kaxtnu'u sa ndaka sukan kúni maa Su'si ma nuu ni a.
27 porque nada omiti no anúncio que vos fiz dos desígnios de Deus.
28 Te jin ko koto vava'a ni maa ni, te jin ko koto vava'a ni ndaka ñayii a sukan jito va'a o ndikachi maa o ma, vaa maa Xtumani Ndios ma ni sunkani ña'a ndijin ja jin ko kuu ni tee jin tatnuni te jin ko koto vava'a ni ñayii ni ka kandija Su'si a. Vaa jin kona'a ni ja maa niñi Sa'ya ya ma ja ni jati ya nuu krusi ma, te ni kundee ya ja ni ka nduu ñayii ni ka kandija ya ma sa'ya maa ya ma.
28 Cuidai de vós mesmos e de todo o rebanho sobre o qual o Espírito Santo vos constituiu bispos, para pastorear a Igreja de Deus, que ele adquiriu com o seu próprio sangue.
29 Te jâ jinitnuni sa ja nuna ya'a sa ki'in sa, sani te kivi koo tee jin ko kuu sukan ka kuu ndiva'u xen‑xeen ma ne'un ni a, te jin ku'un ini de ja jin ndaskakayata de ndaka ñayii ka kandija Su'si ma te jin xndoo i ya.
29 Sei que depois da minha partida se introduzirão entre vós lobos cruéis, que não pouparão o rebanho.
30 Te onde ne'un maa ni a, jin ke koo tee ja jin kaxtnu'u saneé sañuu‑ni de, te masu jin kaxtnu'u ndaa‑ka de, te jin kundee de ja jin ndandikin ña'a ñayii ka ndikin ichi ni kaxtnu'u Jesús ma.
30 Mesmo dentre vós surgirão homens que hão de proferir doutrinas perversas, com o intento de arrebatarem após si os discípulos.
31 Chukan kúu ja jin konde'ya vava'a ni te jin konee xeen ni cuidado, te jin ndaka'án ni ja uni kuiya nduu ñuu ni yo ka'an, ni yo kachi sa nuu ni sukan jin kondikin ndaa ni Su'si o ma, te ni yo nda'yu sa ja ni yo ndakani ichi va'a ña'a sa in in ni.
31 Vigiai! Lembrai-vos, portanto, de que por três anos não cessei, noite e dia, de admoestar, com lágrimas, a cada um de vós.
32 ’Te vitna, te jin kendoo ni nuu nda'a maa Su'si ma, te jin kandija ni tnu'u vii tnu'u va'a ni skuta'vi ña'a ya ma, te maa tnu'u Su'si ma sa'a ja jin konukuiñi va'a ni nuu ya, te jin ndani'i ta'vi ni, te ndaka ja taa Su'si ma jin ni'i ni ji'in ndaka‑ka ñayii ñatuu‑ka na ja u'vi ka sa'a i ma.
32 Agora eu vos encomendo a Deus e à palavra da sua graça, àquele que é poderoso para edificar e dar a herança com os santificados.
33 Masu ni yo ndiyo ini sa ja ni'i sa xu'un oro xi xu'un plata, ni a sa'ma ni‑in ni ja kone'nu sa.
33 De ninguém cobicei prata, nem ouro, nem vestes.
34 Ka jini maa ni ja ni yo satniñu sa ji'in nda'a sa a ja ni'i sa nawa ka jiniñu'u sa ji'in tna'a sa ma.
34 Vós mesmos sabeis: estas mãos proveram às minhas necessidades e às dos meus companheiros.
35 Ja ni yo sa'a sa ma, te ni kaxtnu'u sa ja jiniñu'u ja satniñu o te chindee o ñayii ka jiniñu'u ma. Jín ndaka'án o tnu'u ni ka'an Jesús Iya Tátnuni ma, ja ja vava'a‑ka kúu ja kua'a o ja kuta'vi ñayii ma sana ja jin skuta'vi ña'a i ma ―kúu de jiña'a de.
35 Em tudo vos tenho mostrado que assim, trabalhando, convém acudir os fracos e lembrar-se das palavras do Senhor Jesus, porquanto ele mesmo disse: É maior felicidade dar que receber!
36 Nuu ni jinu ni ka'an Pablo ma sa'a, ni ka jinkoo jiti ndaka de ma, te ni ka jikan‑ta'vi de nuu Su'si ma.
36 A essas palavras, ele se pôs de joelhos a orar.
37 Ndaka de ni ka nda'yu xeen, nani ni ka ñuni'ni de Pablo ma, te ni ka chitu de yikinuu de ma.
37 Derramaram-se em lágrimas e lançaram-se ao pescoço de Paulo para abraçá-lo,
38 Te ni ka kuxii xeen ini de, ja ni jiña'a Pablo ma ja masu jin kuni tna'a‑ka de ñuu ñayivi ya'a ma. Sani te ni jan koo de ji'in Pablo ma onde nuu ni ndaa de nuu barcu ma te kuan no'o de.
38 aflitos, sobretudo pela palavra que tinha dito: Já não vereis a minha face. Em seguida, acompanharam-no até o navio.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.