Atos 15
Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NVI
1 Ni ka kenda koo tna jaku ñayii Judea ma ñuu Antioquía ma, te ni ka jakondee i ka kaxtnu'u i nuu ñayii jâ ni ka nduu sa'ya Su'si ma, te sa'a ka jiña'a i:
1 Alguns homens desceram da Judéia para Antioquia e passaram a ensinar aos irmãos: "Se vocês não forem circuncidados conforme o costume ensinado por Moisés, não poderão ser salvos".
2 Chukan kúu ja Pablo ma ji'in Bernabé ma, ka jiña'a de ja masu sukan iyo, kovaa tee yukan chi masu ka kendoo ini de, te su'va su'va ka kuu de siki ja ka kaxtnu'u tee yukan ma. Sani te ni ka ndatnu'u tna'a de ja na jin koo Pablo ma ji'in Bernabé ma ji'in jaku‑ka ñayii ka kandija Su'si ma ñuu Jerusalén ma, sukan‑va'a jin ndatnu'u tna'a de ji'in tee ni tetniñu Jesucristo ma, ji'in tee ka nukuiñi ja ka jini ka jito de ñayii ka kandija Su'si ma ja ka iyo i ñuu yukan ma, siki ja nú kanuu ja jin jakitnuni tee ma, xi masu kanuu.
2 Isso levou Paulo e Barnabé a uma grande contenda e discussão com eles. Assim, Paulo e Barnabé foram designados, juntamente com outros, para irem a Jerusalém tratar dessa questão com os apóstolos e com os presbíteros.
3 Te ñayii ka kandija Su'si ma ja ka iyo i yukan, ni ka ndachu'un ichi i ndaka tee jin koo ñuu Jerusalén ma, te ni ka ya'a de ñuu Fenicia ma ji'in ñuu Samaria ma, te ni ka ndakani de sukan ni ka kandija ñayii masu judío ka kuu i ma tnu'u Su'si ma. Ja ni ka jiniso'o ñayii ka kandija tnu'u Su'si ma, ni ka kutachi xeen i.
3 A igreja os enviou e, ao passarem pela Fenícia e por Samaria, contaram como os gentios tinham se convertido; essas notícias alegravam muito a todos os irmãos.
4 Te nuu ni ka kenda koo de ñuu Jerusalén ma, vii va'a ni ka jan‑ta'vi ña'a ndaka ñayii ka kandija Su'si ma, ji'in tee ni tetniñu Jesús ma, ji'in tee ka jito ñayii ka kandija Su'si ma ja ka iyo i ñuu yukan, te nuu ndaka ñayii ya'a ni ka ndakani de ndaka ja ni ka sa'a de ja maa Su'si ma.
4 Chegando a Jerusalém, foram bem recebidos pela igreja, pelos apóstolos e pelos presbíteros, a quem relataram tudo o que Deus tinha feito por meio deles.
5 Sani te ni ka kivi nduu‑ni jaku tee ka kuu fariseo ma ja jâ ni ka kandija de Jesús ma, te ka jiña'a de:
5 Então se levantaram alguns do partido religioso dos fariseus que haviam crido e disseram: "É necessário circuncidá-los e exigir deles que obedeçam à lei de Moisés".
6 Tee ni tetniñu Jesús ma, ji'in tee ka jito ñayii ka kandija Su'si ma, ni ka ndatna'a de, sukan‑va'a jin skua'a vava'a de siki tnu'u ya'a.
6 Os apóstolos e os presbíteros se reuniram para considerar essa questão.
7 Ni kuna'a xeen ni ka ndatnu'u tna'a de. Sani te Pedro ma, ni ndokuiñi de, te ni ka'an de:
7 Depois de muita discussão, Pedro levantou-se e dirigiu-se a eles: "Irmãos, vocês sabem que há muito tempo Deus me escolheu dentre vocês para que os gentios ouvissem de meus lábios a mensagem do evangelho e cressem.
8 Su'si ma, jini ya nawa ka jani ini ñayii ma, te jâ ni kaxtnu'u ya nuu ndaka o a ja ni jan‑ta'vi ya ñayii yukan, vaa ni skuta'vi tna ya i Xtumani Ndios ma, sukan ni sa'a ya ji'in yo'o ja ka kuu o judío a.
8 Deus, que conhece os corações, demonstrou que os aceitou, dando-lhes o Espírito Santo, como antes nos tinha concedido.
9 Masu ni sa'a siin ya ñayii yukan ji'in yo'o, su'va ni sa'a ya ja ni ka kandija i ma, te sukan ni ndasavii ya ini anua i ma.
9 Ele não fez distinção alguma entre nós e eles, visto que purificou os seus corações pela fé.
10 Te vitna, ¿nava'a ka kuni ni ja jin kototnuni ni Su'si ma, ja jin skuiso ni ñayii ya'a tna'a ja ni maa o ji'in tna'a o ñayii jana'a ma, masu ni ka kundee o ja jin sa'a o sukan ni tatnuni ya nuu tna'a o ñayii jana'a ma?
10 Então, por que agora vocês estão querendo tentar a Deus, impondo sobre os discípulos um jugo que nem nós nem nossos antepassados conseguimos suportar?
11 ¡Másu sukan ko kuu! Vaa vitna chi ja jin kukanu ini o kúu ja va'a ini Jesucristo iya tátnuni nuu o ma kúu ja ni kunda'vi ini ña'a ya ma, te ni chunaa ndi'i kuiti maa ya ja jin kuu yo'o ja ka kuu o judío a ji'in ja jin kuu ñayii masu judío ka kuu i ma, sukan‑va'a jin ndani'i ta'vi ndaka o ―kúu de jiña'a de.
11 De modo nenhum! Cremos que somos salvos pela graça de nosso Senhor Jesus, assim como eles também".
12 Ndaka ñayii ni ka ndatna'a ma, ni ka jasiyu'u kuiti i, te ni ka yo niniso'o ñukuun i ja ka ndakani Bernabé ma ji'in Pablo ma sukan ni sa'a Su'si ma kua'a milagru nuu ni jan koo de nuu ka iyo ñayii masu judío ka kuu i ma.
12 Toda a assembléia ficou em silêncio, enquanto ouvia Barnabé e Paulo falando de todos os sinais e maravilhas que, por meio deles, Deus fizera entre os gentios.
13 Nuu ni jinu ni ka ka'an de ma, Jacobo ma, ni ka'an tna de, te jiña'a de:
13 Quando terminaram de falar, Tiago tomou a palavra e disse: "Irmãos, ouçam-me.
14 Simón a, ni ndakani de naxe ni sa'a Su'si ma nuu ni ndakaji ya xinañu'u in jichi ñayii masu judío ka kuu i ma, sukan‑va'a jin nduu tna i ñuu maa ya ma, te ndaka o ji'in i jin ndachiñu'u Su'si ma.
14 Simão nos expôs como Deus, no princípio, voltou-se para os gentios a fim de reunir dentre as nações um povo para o seu nome.
15 Sa'a, te ketna'a tnu'u ni ka yo ka'an tee ni ka yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma, vaa sa'a ndee nuu tutu Su'si ma:
15 Concordam com isso as palavras dos profetas, conforme está escrito:
16 Jinu ko kuu sa'a, te ndenda sa,
16 ‘Depois disso voltarei e reconstruirei a tenda caída de Davi. Reedificarei as suas ruínas, e a restaurarei,
17 sukan‑va'a jin ndanduku ña'a ndaka‑ka ñayii ni‑ka'nu ñuu ñayivi a,
17 para que o restante dos homens busque o Senhor, e todos os gentios sobre os quais tem sido invocado o meu nome, diz o Senhor, que faz estas coisas’
18 Sa'a ká'an Iya Tátnuni ma iya sa'a ndaka cha'a,
18 conhecidas desde os tempos antigos.
19 ’Chukan kúu ja jani ini sa ja má jin ka'nu ndee‑ka o nuu ñayii masu judío ka kuu i ma, ja jin nduu i sa'ya Su'si ma.
19 "Portanto, julgo que não devemos pôr dificuldades aos gentios que estão se convertendo a Deus.
20 Su'va jín tee o tutu kí'in nuu i, ja máko jin kaa i ja ni ka yoxtnee nuu ja masu Su'si ka kuu ma, ji'in máko jin kivi nduu tee ma ji'in ña'a ma, nú ñatuu jin tnanda'a‑ka de ji'in ña ma, ni a niñi kiti ma má jin kaa i, ni a jin kaa i kuñu kiti ni ji'i‑ni maa ma te ñatuu ni kee niñi ti ma. Vaa ndaka cha'a jâ ni tatnuni Su'si ma nuu Moisés ma ja másu ko jin sa'a o ma.
20 Pelo contrário, devemos escrever a eles, dizendo-lhes que se abstenham de comida contaminada pelos ídolos, da imoralidade sexual, da carne de animais estrangulados e do sangue.
21 Chukan kúu ja onde xi'na xeen‑ka ma, in in ñuu ma ni ka yo iyo in in ñayii ni ka yo ndaka'vi tnu'u ni yo kaxtnu'u Moisés ma, te ni ka yo ndakaxtnu'u i nuu ñayii ma sukan ká'an ma ndaka kivi ni tatnuni Su'si ma ja ma jin satniñu o ma te ni ka yo ndatna'a o ini veñu'u lilikin ma nkuu ―kúu de jiña'a de.
21 Pois, desde os tempos antigos, Moisés é pregado em todas as cidades, sendo lido nas sinagogas todos os sábados".
22 Sani te tee ni tetniñu Jesús ma, ji'in tee ka nukuiñi ja ka jini ka jito de ñayii ka kandija Su'si ma ja ka iyo i ñuu Jerusalén ma, ji'in ndaka ñayii ka ndikin Su'si ma, ni ka kaji i jaku tee jin koo ji'in Pablo ma ji'in Bernabé ma ñuu Antioquía ma. Ni ka kaji de tee nani Silas ma, ji'in Judas ma tee ka xnani i Barsabás ma, vaa suu de ka kuu tee jâ ni kuu kii‑ka ka jini de tnu'u Su'si ma te ka iyo va'a de nuu ya ma, ja ka iyo de ne'un ndaka ñayii ka ndikin Su'si ma.
22 Então os apóstolos e os presbíteros, com toda a igreja, decidiram escolher alguns dentre eles e enviá-los a Antioquia com Paulo e Barnabé. Escolheram Judas, chamado Barsabás, e Silas, dois líderes entre os irmãos.
23 Te ni ka tetniñu de tutu ni ka tee de ma ji'in maa tee ya'a. Te tnu'u ya'a ka kuu tnu'u ni ka tee de ma:
23 Com eles enviaram a seguinte carta: Os irmãos apóstolos e presbíteros, aos cristãos gentios que estão em Antioquia, na Síria e na Cilícia: Saudações.
24 Ni ka jini sa ja ni jan koo jaku tna'a sa ma nuu ka iyo ni a, kovaa masu saña ni ka tetniñu de, te ni ka sa'a de ja ni ka ndi ini ni ja sukan ka ka'an de naxe jin kondikin o Su'si ma.
24 Soubemos que alguns saíram de nosso meio, sem nossa autorização, e os perturbaram, transtornando suas mentes com o que disseram.
25 Chukan kúu ja ni ka ndatnu'u tna'a sa, te ni ka kaji sa uu tee ya'a, te ni ka tetniñu sa de ji'in ñani o Pablo a, ji'in Bernabé a, tee ka kutoo tna'a ji'in o a.
25 Assim, concordamos todos em escolher alguns homens e enviá-los a vocês com nossos amados irmãos Paulo e Barnabé,
26 Te tee ya'a chi ka kukanu ini de Su'si ma, te masu ka ndi ini de visi na jin ndo'o jin neni de ja ka kaxtnu'u de tnu'u Jesucristo Iya Tátnuni ma.
26 homens que têm arriscado a vida pelo nome de nosso Senhor Jesus Cristo.
27 Chukan kúu ja ni ka tetniñu sa Judas a, ji'in Silas a, sukan‑va'a jin ndaka'an maa de ndaka sukan ni ka ndatnu'u sa te ni ka tee sa tutu kuan koo ji'in de a.
27 Portanto, estamos enviando Judas e Silas para confirmarem verbalmente o que estamos escrevendo.
28 Vaa sukan kúni maa Xtumani Ndios ma, te sukan ka jani tna ini sa, te ñatuu nawa ka xtetuu‑ka ña'a sa ja jin sa'a ni, nú masu ja ndaka‑ka cha'a‑ni,
28 Pareceu bem ao Espírito Santo e a nós não impor a vocês nada além das seguintes exigências necessárias:
29 ja máko jin kaa ni ja ka yoxtnee nuu ja masu Su'si ka kuu ma, ni a niñi kiti ma, ni a kuñu kiti ni ji'i‑ni maa ma te ñatuu ni kee niñi ti ma, ji'in ja nú nde ni ñatuu jin tnanda'a‑ka ma te jin ko koto va'a ni maa ni ja máko jin kivi nduu ni ji'in in‑ka ñayii, vaa ñatuu tnanda'a‑ka ni ji'in i ma. Nuna jin sa'a ni sa'a, va'a‑ni jin koo ni nuu Su'si ma. Chíndee ña'a Su'si ma ndaka ni.” Sa'a ká'an tnu'u ni ka tee de ma.
29 Abster-se de comida sacrificada aos ídolos, do sangue, da carne de animais estrangulados e da imoralidade sexual. Vocês farão bem em evitar essas coisas. Que tudo lhes vá bem.
30 Nuu ni ka ndakuan‑ta'vi nuu tna'a de ma, te kuan koo de ñuu Antioquía ma, te nuu ni ka ndatna'a de ji'in ñayii ka kandija Su'si ma ja ka iyo i yukan ma, ni ka ndakua'a de tutu ma.
30 Uma vez despedidos, os homens desceram para Antioquia, onde reuniram a igreja e entregaram a carta.
31 Te ni ka ka'vi ñayii ni ka nduu sa'ya Su'si ma tutu ma, te ni ka ndusii ini i ja ni ka ndaka'an‑so'o de nuu i ma.
31 Os irmãos a leram e se alegraram com a sua animadora mensagem.
32 Te Judas ma, ji'in Silas ma, tee ka ndakaxtnu'u tnu'u ni wa'a Su'si ma ka kuu de, te kua'a xeen ja ni ka ka'an de nuu ñayii ma, ja ni ka ndakua'a de tnu'u kanu ini, sani te ni ka ndatnii i tnu'u ndee tnu'u ndatnu sukan jin koo va'a i nuu Su'si ma.
32 Judas e Silas, que eram profetas, encorajaram e fortaleceram os irmãos com muitas palavras.
33 Te ni ya'a jaku kivi ni ka iyo de ñuu yukan, sani te jin nu koo de ma, te ñayii ni ka nduu sa'ya Su'si ma ja ka iyo i yukan, vivii ni ka ndakuan‑ta'vi nuu tna'a i ji'in de, te kuan nu koo sii ini de nuu ka iyo tee ni ka tetniñu ña'a ma.
33 Tendo passado algum tempo ali, foram despedidos pelos irmãos com a bênção da paz para voltarem aos que os tinham enviado.
34 Kovaa Silas ma chi ni jani ini de ja va'a‑ka ja kendoo tna de yukan.
34 Mas Silas decidiu ficar ali.
35 Te Pablo ma ji'in Bernabé ma, ni ka kendoo de ñuu Antioquía ma, te ka ndikin ña'a kua'a ñayii ma, te ndaka i ji'in de ka kaxtnu'u tnu'u vii tnu'u va'a Iya Tátnuni ma.
35 Mas Paulo e Barnabé permaneceram em Antioquia, onde, com muitos outros ensinavam e pregavam a palavra do Senhor.
36 Ni ya'a jaku kii ma, te Pablo ma, jiña'a de Bernabé ma:
36 Algum tempo depois, Paulo disse a Barnabé: "Voltemos para visitar os irmãos em todas as cidades onde pregamos a palavra do Senhor, para ver como estão indo".
37 Te Bernabé ma, kúni de ja jin koo de ji'in Juan tee ka xnani i Marcos ma.
37 Barnabé queria levar João, também chamado Marcos.
38 Kovaa Pablo ma ñatuu ni jatna ini de ja jin koo de ji'in tee ma, vaa nuu ni jan koo de ñuu Panfilia ma chi ni xndoo ña'a tee ma, te ñatuu ni yo ndikin de nuu tniñu kuan koo de ma.
38 Mas Paulo não achava prudente levá-lo, pois ele, abandonando-os na Panfília, não permanecera com eles no trabalho.
39 Te ni‑in de ñatuu ni kendoo ini sukan ka jani ini in in de ma. Chukan kúu ja ni ka ndusiin tna'a de. Bernabé ma, kua'an de ji'in Marcos ma in nuu barcu ichi ñuu Chipre ma.
39 Tiveram um desentendimento tão sério que se separaram. Barnabé, levando consigo Marcos, navegou para Chipre,
40 Te Pablo ma, ni jeka de Silas ma, sukan‑va'a jin kondikin tna'a de jin koo de ma, te ñayii ni ka nduu sa'ya Su'si ma, ni ka jikan‑ta'vi i nuu Iya Tátnuni ma ja jin kuu de ma, ja na skuta'vi ña'a ya ja vii ja va'a. Sani te kuan koo de.
40 mas Paulo escolheu Silas e partiu, encomendado pelos irmãos à graça do Senhor.
41 Ni ka ya'a de ñuu Siria ma, ji'in ñuu Cilicia ma, ka ndaka'an ka ndakachi de nuu ñayii ka kandija tnu'u Su'si ma ja jin kondikin va'a i ya ma.
41 Passou, então, pela Síria e pela Cilícia, fortalecendo as igrejas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.