1 Coríntios 1

Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Saña kúu Pablo tee ni ndakana ña'a Jesucristo ma, ja sukan kúu ini maa Su'si ma, te ni tetniñu ña'a ya, te ka iyo sa ji'in ñani o Sóstenes ya.
1 Paulo, chamado pela vontade de Deus para ser apóstolo de Cristo Jesus, e o irmão Sóstenes,
2 Te ka tee sa tutu ya'a nuu ni ja ni ka nduu ni sa'ya Su'si o a ja ka iyo ni ñuu Corinto a, ja jâ ni ka ndusiin ni nuu ja u'vi ma, vaa ka iyo ni ji'in Cristo Jesús ma, te ni ndakana ña'a ya ja jin ko kuu ni ñayii ñatuu na ja u'vi‑ka jin ko sa'a. Te ka tee tna sa nuu ndaka ñayii ka ndakune'e Jesucristo iya tátnuni nuu o a ja ka iyo i ndeva'a‑ni ñuu ma. Iya tátnuni nuu i ji'in nuu o a kúu ya.
2 à igreja de Deus que está em Corinto, aos santificados em Cristo Jesus, chamados para ser santos, com todos os que em todos os lugares invocam o nome de nosso Senhor Jesus Cristo, Senhor deles e nosso.
3 Ka kuni sa ja Yuva o Su'si ma ji'in Jesucristo iya tátnuni nuu o a, na skuta'vi ña'a ya ja vii ja va'a, te jin koo mani ni.
3 Que a graça e a paz de Deus, nosso Pai, e do Senhor Jesus Cristo estejam com vocês.
4 Ndimaa ndákuan‑ta'vi sa nuu Su'si ma ja jin kuu ni, vaa ja maa Cristo Jesús ma, te ni skuta'vi ña'a Su'si ma ja vii ja va'a.
4 Sempre dou graças ao meu Deus por vocês, por causa da graça de Deus que foi dada a vocês em Cristo Jesus.
5 Vaa ja maa ya te ni ka ndani'i ni ndaka ja va'a ma, na ko ka'an o ja ndaka tnu'u va'a ma, ji'in ndaka tnu'u ndichi ma,
5 Porque em tudo vocês foram enriquecidos nele, em toda a palavra e em todo o conhecimento,
6 ji'in ndaka tnu'u va'a ni ka kaxtnu'u sa sukan ni ndo'o ni neni Cristo ma ja jin kuu o ma.
6 assim como o testemunho de Cristo tem sido confirmado em vocês,
7 Te sa'a ni skuta'vi ña'a Su'si ma ndaka, sukan‑va'a ñatuu nawa ko ka'ni‑ka ña'a i, nani ka ndetu o ja ndenda Jesucristo iya tátnuni nuu o a.
7 de maneira que não lhes falta nenhum dom, enquanto aguardam a revelação de nosso Senhor Jesus Cristo.
8 Te maa ya chindee ña'a ja jin konukuiñi va'a ni nuu ya ma sukan‑va'a ni‑in ja u'vi jin konee jin kondiso ni onde kivi ndenda ya ma.
8 Ele também os confirmará até o fim, para que vocês sejam irrepreensíveis no Dia de nosso Senhor Jesus Cristo.
9 Vaa Su'si ma chi ja ká'an ya ma chi ûni sa'a ya, te maa ya kúu iya ni ndakana ña'a ja jin ketna'a ini ni ji'in Sa'ya ya Jesucristo iya tátnuni nuu o a.
9 Fiel é Deus, pelo qual vocês foram chamados à comunhão de seu Filho Jesus Cristo, nosso Senhor.
10 Ja maa Jesucristo iya tátnuni nuu o a, te ja jikan‑ta'vi sa nuu ni ja ni ka nduu ni sa'ya Su'si o a kúu ja in‑ni ja jin ko ka'an ndaka ni, te ñatuu koo jin ko sa'a siin tna'a ni, su'va inuu kuiti jin kani ini ni te inuu jin ketna'a ini ni.
10 Irmãos, pelo nome de nosso Senhor Jesus Cristo, peço-lhes que todos estejam de acordo naquilo que falam e que não haja divisões entre vocês; pelo contrário, que vocês sejam unidos no mesmo modo de pensar e num mesmo propósito.
11 Ká'an sa sa'a nuu ndaka ni ja ni ka nduu ni sa'ya Su'si o a, vaa ni ka kaxtnu'u ñayii ka iyo ve'e Cloé ma nuu sa ja su'va su'va ka kuu ni te ka skiti ini tna'a ni.
11 Pois, meus irmãos, fui informado a respeito de vocês por alguns membros da casa de Cloe de que há brigas entre vocês.
12 Chi vaa sa'a ka ka'an in jichi in jichi ni: “Saña chi ka sa'a sa sukan ni kaxtnu'u Pablo ma”, te “saña chi ka sa'a sa sukan ni kaxtnu'u Apolos ma”, te “saña chi ka sa'a sa sukan ni ka'an Cefas ma”, te “saña chi ka sa'a sa sukan ni ka'an Cristo ma.”
12 Refiro-me ao fato de cada um de vocês dizer: “Eu sou de Paulo”, “Eu sou de Apolo”, “Eu sou de Cefas”, “Eu sou de Cristo”.
13 ¿Xi uu jichi Cristo ma kúu? ¿Xi saña ja kúu sa Pablo a, ni ndakaa sa nuu krusi ma ja jin kuu ni? ¿Xi ja nani maa sa ja kúu sa Pablo a ni ka jandute ni, ja jin ko ka'an ni sukan?
13 Será que Cristo está dividido? Será que Paulo foi crucificado por vocês ou será que vocês foram batizados em nome de Paulo?
14 Ndákuan‑ta'vi sa nuu Su'si ma ja ni‑in ndijin ñatuu ni skuandute sa, nú masu ja tee kúu Crispo ma ji'in tee kúu Gayo ma‑ni,
14 Dou graças a Deus por não ter batizado nenhum de vocês, exceto Crispo e Gaio,
15 sukan‑va'a ñatuu na nde ni ko ka'an ja ni jandute ni ja maa sa.
15 para que ninguém diga que vocês foram batizados em meu nome.
16 Suni ni skuandute sa ñayii ve'e tee nani Estéfanas ma, te ja ndaka‑ka ñayii ma, ñatuu na'a sa nú ni skuandute sa in‑ka i.
16 Batizei também a casa de Estéfanas. Além destes, não me lembro se batizei algum outro.
17 Vaa masu ni tetniñu ña'a Cristo ma ja skuandute sa ñayii ma chi ni tetniñu ña'a ya ja kaxtnu'u sa tnu'u vii tnu'u va'a ya ma. Te masu tnu'u ndichi maa sa kúu ja kaxtnu'u sa a, vaa jin ko katanuu ña'a ñayii ma. Su'va ja kúni saña kúu ja jin kona'a ñayii ma sukan ni ndo'o ni neni Cristo ma nuu krusi ma ja jin ndani'i ta'vi i ma.
17 Afinal, Cristo não me enviou para batizar, mas para pregar o evangelho, não com sabedoria de palavra, para que não se anule a cruz de Cristo.
18 Kovaa ñayii ka skenaa maa i ma chi tnu'u ká'an sukan ni ji'i Cristo ma nuu krusi ma chi tnu'u neé tnu'u uun‑ni kúu, ka jani ini i. Kovaa nuu yo'o ja ni ka kandija o sukan ni ji'i ya ma chi tnu'u ndee tnu'u ndatnu Su'si ma kúu, te sa'a i ja jin ndani'i ta'vi o.
18 Certamente a palavra da cruz é loucura para os que se perdem, mas para nós, que somos salvos, ela é poder de Deus.
19 Vaa sa'a ndee nuu tnu'u Su'si ma:
19 Pois está escrito: “Destruirei a sabedoria dos sábios e aniquilarei a inteligência dos inteligentes.”
20 ¿Ndenu iyo ñayii ndichi ma? ¿Te ndenu iyo tee skua'a tutu ma te jini xeen de ma? ¿Te ndenu iyo ñayii ndanduku kuenda tnu'u ndichi tiempu ya'a? ¿Masu ni sa'a Su'si ma ja ni nduneé, ni nduku'u tnu'u ndichi iyo ñuu ñayivi a?
20 Onde está o sábio? Onde está o escriba? Onde está o questionador deste mundo? Não é fato que Deus tornou louca a sabedoria deste mundo?
21 Vaa masu ni wa'a Su'si ma tnu'u ja ñayii jani ini ja ndichi xeen i iyo i ñuu ñayivi a, te kundee tnu'u ndichi jini i ma ja kuni i ja iyo Su'si ndija ma. Su'va ja ni jatna ini Su'si ma kúu ja jin koniniso'o ñayii ma tnu'u vii tnu'u va'a ya ma, te jin jaku'ni ini i naxe jin ndani'i ta'vi i ma, visi ka ká'an maa ñayii ñatuu ka kandija tnu'u Su'si ma ja tnu'u neé tnu'u ku'u‑ni kúu ma.
21 Visto que, na sabedoria de Deus, o mundo não o conheceu por sua própria sabedoria, Deus achou por bem salvar os que creem por meio da loucura da pregação.
22 Vaa ñayii judío a, ka jikan i seña nuu Su'si ma, sana jin kandija i ya ma. Te ñayii ñuu griego a, ka ndanduku i tnu'u ndichi ma, te ka jani ini i ja sukan, te jin ndani'i i Su'si ma.
22 Porque os judeus pedem sinais e os gregos buscam sabedoria,
23 Kovaa saña chi ka kaxtnu'u sa tnu'u vii tnu'u va'a Cristo ma iya ni ka skuita kaa i nuu krusi ma. Kovaa nuu ñayii judío ma chi in ja xtna'a ña'a kúu ja ka kaxtnu'u sa sukan ma, te nuu ñayii masu judío ka kuu i ma chi tnu'u neé tnu'u ku'u kúu tnu'u ka kaxtnu'u sa a, ka ka'an i.
23 mas nós pregamos o Cristo crucificado, escândalo para os judeus, loucura para os gentios.
24 Kovaa nuu ñayii ka kuu judío ma ji'in griego ma ja ni ndakana ya i te ni ka nduu i sa'ya Su'si ma chi tnu'u ndee tnu'u ndatnu Su'si ma kúu Cristo ma, ji'in tnu'u ndichi Su'si ma kúu ya nuu i, ka ka'an i.
24 Mas, para os que foram chamados, tanto judeus como gregos, Cristo é o poder de Deus e a sabedoria de Deus.
25 Vaa tnu'u Su'si ma ja ka jani ini ñayii ma ja masu nde jiniñu'u ma, su'va tnu'u ndichi‑ka ka kuu i sana tnu'u ndichi ñayii ñuu ñayivi a. Te tna'a ja sa'a Su'si ma ja ka jani ini ñayii ma ja masu na tnu'u ndee tnu'u ndatnu i ma, kovaa iyo‑ka tnu'u ndee tnu'u ndatnu i sana ja ka sa'a maa ñayii ma.
25 Porque a loucura de Deus é mais sábia do que a sabedoria humana, e a fraqueza de Deus é mais forte do que a força humana.
26 Ndijin ja ni ka nduu ni sa'ya Su'si o ma, jin ndasa'a maa ni kuenda, ja masu kua'a ni ni ka yo kuu ñayii ndichi ma, te ni masu kua'a ni ni ka yo kuu ñayii ka tatnuni‑ka, te ni masu kua'a ni ni ka yo kuu ñayii ka kuu xiku‑ka ma ne'un ñayii ñuu ñayivi a, nuu ni ndakana ña'a ya ma.
26 Irmãos, considerem a vocação de vocês. Não foram chamados muitos sábios segundo a carne, nem muitos poderosos, nem muitos de nobre nascimento.
27 Su'va ñayii ka jani ini ñayii ñuu ñayivi a ja masu ka jaku'ni ini i ma, ka kuu ñayii ni ndakaji Su'si ma, sukan‑va'a sa'a ya ja jin ndakukan‑nuu ñayii ka jani ini ja inundichi‑ka i ma. Te ñayii ñatuu ka iyo tnu'u ndee tnu'u ndatnu i ma ni ndakaji Su'si ma, sukan‑va'a sa'a ya ja jin ndakukan‑nuu ñayii ka jani ini ja ka iyo tnu'u ndee tnu'u ndatnu i ma.
27 Pelo contrário, Deus escolheu as coisas loucas do mundo para envergonhar os sábios e escolheu as coisas fracas do mundo para envergonhar as fortes.
28 Te ñayii ka saxiko ña'a ñayii ñuu ñayivi a, ñayii yukan ni ndakaji Su'si ma, te ñayii masu kuu‑ka ka ka'an ñayii ñuu ñayivi a ni ndakaji tna ya, sukan‑va'a jin kendoo nda'vi maa ñayii ka jani ini ja maa i ka kuu‑ka ma,
28 E Deus escolheu as coisas humildes do mundo, e as desprezadas, e aquelas que não são, para reduzir a nada as que são,
29 sukan‑va'a ñatuu na in ko ka'an ja maa i kúu‑ka nuu Su'si ma.
29 a fim de que ninguém se glorie na presença de Deus.
30 Vaa ja maa Su'si ma, te ka iyo o ji'in Cristo Jesús ma. Te ja maa Cristo Jesús ma, te ni ka nduu o ñayii ndichi, te ja maa ya, te ni ka nduu o ñayii jin ko sa'a ja va'a ja ndaa, te ñatuu na ja u'vi‑ka jin ko sa'a o nuu Su'si a, vaa ni ndatava ña'a ya nuu ja u'vi ma.
30 Mas vocês são dele, em Cristo Jesus, o qual se tornou para nós, da parte de Deus, sabedoria, justiça, santificação e redenção,
31 Te ja sukan ndaka chíndee ña'a ya ma, te jín ko kuu o sukan ndee nuu tutu Su'si ma: “Nú na in kúni ja kani ini i ja maa i kúu‑ka, su'va Su'si ma na ndachiñu'u i vaa maa ya kúu iya sa'a ndaka.”
31 para que, como está escrito, “aquele que se gloria, glorie-se no Senhor”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.