Mateus 21
Magdalena Peñasco Mixtec Bible (XTM_WBT) vs NAA
1 Nuu ni ka kuyatni de ji'in Jesús ma ñuu Jerusalén ma, te ni jan koo de ji'in ya ñuu Betfagé ma, ja iyo yatni i ji'in yuku nani Yuku Tnu Olivo ma, te Jesús ma, ni tetniñu ya uu tee ka ndikin ya ma,
1 Quando se aproximaram de Jerusalém e chegaram a Betfagé, ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois discípulos,
2 te jiña'a ya: ―Kuán koo ni yu'u ñuu ichi jiyo a, te jin ndani'i ni in burra nu'ni ti, te iyo tna in burru jaa luluu‑ka. Te jin ndaji ni ti, te ki koo ni ji'in ti.
2 dizendo-lhes:
3 Te nú na in kakan‑tnu'u naku ka sa'a ni sukan, te jin kuña'a ni: “Maa Señor ma jiniñu'u ti, te sani te ndataa ya ti”, jin kuña'a ni ―kúu ya jiña'a ya.
3 E, se alguém disser alguma coisa, respondam: “O Senhor precisa deles.” E logo ele deixará que vocês tragam os animais.
4 Ndaka sa'a ni kuu, sukan‑va'a ko kuu sukan ni ka'an tee ni yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma, nuu ni ka'an de ma:
4 Ora, isto aconteceu para se cumprir o que foi dito por meio do profeta:
5 Sa'a ni ka'an de.
5 “Digam à filha de Sião: Eis que o seu Rei vem até você, humilde, montado em jumenta, e num jumentinho, cria de animal de carga.”
6 Sani te tee ka ndikin Jesús ma, kuan koo de, te ni ka sa'a de sukan ni tatnuni Jesús ma nuu de ma.
6 Indo os discípulos e tendo feito como Jesus lhes havia ordenado,
7 Te ni ka jan xsia'a de burra ma ji'in sa'ya ti ma nuu iyo Jesús ma, te ni ka sonee de sa'ma de ma siki kiti jaa ma, te Jesús ma, ni kaa ya siki ti ma, te yoso ya ti kua'an ya.
7 trouxeram a jumenta e o jumentinho. Então puseram em cima deles as suas capas, e sobre elas Jesus montou.
8 Te kua'a ñayii ma, ka skuili i sa'ma ka ndii i ma, te jaku‑ka i ma, ka ja'nde i nda'a yutnu ma, te ka skuili i ichi kua'an ya ma.
8 E a maior parte da multidão estendeu as suas capas no caminho, e outros cortavam ramos de árvores, espalhando-os pelo caminho.
9 Te ñayii ka yoxtnuu kuan koo i ma ji'in ñayii ka ndandikin ma, ka kayu'u i ka ka'an i: ―¡Hosanna kó kuu nuu Sa'ya David ma! ¡Jayiñu'u kúu rey vee nuu Iya Tátnuni ma! ¡Hosanna! ¡Jayiñu'u kó kuu nuu tátnuni Su'si ma onde sukun ma! ―ka kuu i ka ka'an i.
9 E as multidões, tanto as que iam adiante dele como as que o seguiam, clamavam: “Hosana ao Filho de Davi! Bendito o que vem em nome do Senhor! Hosana nas maiores alturas!”
10 Te nuu ni kivi ya ñuu Jerusalén ma, ndaka ñayii ma, ni ka ndakanda, te ka ka'an i: ―¿Na in kúu tee ya'a? ―ka kuu i ka ka'an i.
10 E, quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade se alvoroçou. E perguntavam: — Quem é este?
11 Te ñayii ma, ka jiña'a i: ―Tee ya'a kúu Jesús tee ndákaxtnu'u tnu'u wa'a Su'si ma, te ñuu Nazaret ma ja iyo i ñuu Galilea ma kúu ñuu de ―ka kuu i ka jiña'a i.
11 E as multidões respondiam: — Este é o profeta Jesus, de Nazaré da Galileia!
12 Te Jesús ma, ni kivi ya veñu'u ka'nu ma, te ni kene'e ya ndaka ñayii ka xiko ma ji'in ñayii ka jaan ma. Te ni chindeyi ya mesa ñayii ka sama xu'un ma, ji'in nuu ka xiko i sata ma.
12 Jesus entrou no templo e expulsou todos os que ali vendiam e compravam. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Te jiña'a ya: ―Jâ ka jini ni ja nuu tutu ndee tnu'u Su'si ma ká'an: “Ini ve'e sa a chi ko kuu i in ve'e nuu kenda koo ñayii ndaka ñuu ma ja jin kakan‑ta'vi i nuu Su'si ma.” Vaa sukan ni jani ini ya. Kovaa ndaka ndijin chi ni ka ndasa'a ni in yavi nuu ka ñu'u kui'na ―kúu ya jiña'a ya.
13 E disse-lhes:
14 Te ñayii ñatuu ka kundijin nuu ma, ji'in ñayii ñatuu kuu jin kaka ma, ni ka jan tu'va i ya ini veñu'u ma, te ni ndasava'a ya i.
14 Cegos e coxos se aproximaram de Jesus, no templo, e ele os curou.
15 Kovaa tee ka tatnuni nuu sutu ma, ji'in tee ka skua'a tnu'u ni yo tatnuni Moisés ma, ni ka jini de milagru ni sa'a ya ma, ji'in sukan ka kayu'u suchi kuechi ma ini veñu'u ma ja ka ka'an i: “¡Hosanna! ¡Ja va'a kúu Sa'ya tata David ma!”, ka kuu i ka ka'an i. Te ni ka ndakiti xeen ini de,
15 Mas, quando os principais sacerdotes e os escribas viram as maravilhas que Jesus fazia e as crianças que gritavam no templo: “Hosana ao Filho de Davi!”, ficaram indignados e perguntaram a Jesus:
16 te ka jiña'a de: ―¿Jiniso'o ni ja ka ka'an suchi ya'a? ―ka kuu de ka jiña'a de. Te Jesús ma, jiña'a ya: ―Jiniso'o sa. ¿Ñatuu nama uun jin ka'vi‑ka ni nuu tnu'u Su'si ma ja ká'an sa'a ma?:―kúu ya jiña'a ya.
16 — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Te ni xndoo ya de, te kua'an ya ichi ñuu Betania ma, te yukan ni ndoo ya.
17 E, deixando-os, saiu da cidade e foi para Betânia, onde passou a noite.
18 Kivi yutnee ma, nuu ve ndii Jesús ma ñuu Jerusalén ma, te kókon ya.
18 Cedo de manhã, ao voltar para a cidade, Jesus teve fome.
19 Te ni jini ya in tnu higo yu'u ichi ma. Kovaa ñatuu na nde'ya tnu ma ni ni'i ya chi nanimaa nda'a tnu ma kúu. Sani te jiña'a ya nuu tnu higo ma: ―¡Masu kuun‑ka higo ro! ―kúu ya jiña'a ya. Te ora yukan‑ni, te ni yichi tnu.
19 E, vendo uma figueira à beira do caminho, aproximou-se dela, mas não encontrou nada, a não ser folhas. Então Jesus disse à figueira: E a figueira secou imediatamente.
20 Te tee ka ndikin ya ma, ni ka jini de sukan ni ndo'o tnu higo ma, te ni ka sa'vi‑nka ini de, te ka ka'an de: ―¿Nava'a tnu higo a, yachi‑ni ni yichi tnu? ―ka kuu de ka ka'an de.
20 Quando os discípulos viram isso, ficaram admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―Ja ndaa ká'an sa, nú jin kukanu ini ni Su'si ma, te ñatuu ka jani uu ka jani uni ini ni ma, te masu yika‑ni ja jin sa'a ni sukan ni sa'a sa ji'in tnu higo a chi su'va nuna jin kuña'a ni yuku yukan: “Kuán ndiyo jiña, te skee maa ro nuu mar ma”, sani te ko kuu sukan.
21 Ao que Jesus lhes disse:
22 Te ndaka ja jin kakan‑ta'vi ni nuu Su'si ma, te nú ka kukanu ini ndija ni ya ja taa ya ma chi jin ni'i ni ―kúu ya jiña'a ya.
22 E tudo o que pedirem em oração, crendo, vocês receberão.
23 Te nuu ni ndenda Jesús ma ini veñu'u ka'nu ma, te nuu káxtnu'u ya nuu ñayii ma, te ni ka jan tu'va ña'a tee ka tatnuni nuu sutu ma, ji'in tee ka kuu ja'nu ma. Te ka jikan‑tnu'u de: ―¿Na in ni tatnuni ja sa'a ni sukan a? ¿Xi na in ni ka'an ja kuu sa'a ni sukan a? ―ka kuu de ka jiña'a de.
23 Jesus entrou no templo e, quando já estava ensinando, os principais sacerdotes e os anciãos do povo se aproximaram dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz estas coisas? E quem lhe deu esta autoridade?
24 Jesús ma, ni ndakone'e ya, te jiña'a ya: ―Xinañu'u maa sa kakan‑tnu'u ña'a, te nuna jin ndakone'e ni, te sana ka'an sa na in ni tatnuni ja sa'a sa sukan.
24 Jesus respondeu:
25 Ja ni yo skuandute Juan ma, ¿Su'si iya iyo andivi ma ni tetniñu Juan ma ja sa'a de sukan, xi ñayii ma ni tetniñu ña'a ja sa'a de sukan? ―kúu ya jiña'a ya. Te ka ndakan‑tnu'u tna'a de: ―Nuna jin kuña'a o ja maa Su'si iya iyo andivi ma ni tetniñu Juan ma, kovaa ka'an de: “¿Te nava'a ñatuu ni ka kandija ni ja ni ka'an de ma?”
25 De onde era o batismo de João: do céu ou dos homens? E eles discutiam entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele nos dirá: “Então por que não acreditaram nele?”
26 Kovaa nuna jin kuña'a o ja ñayii ma ni tetniñu de, masu kuu vaa ka yu'u o ñayii a, chi vaa ndaka i ka jani ini ja Juan ma, in tee ni yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma kúu de, te jin ndakiti ini i nuu o ―ka kuu de ka ka'an de.
26 Mas, se dissermos: “Dos homens”, é de temer o povo. Porque todos consideram João um profeta.
27 Chukan kúu ja sa'a ni ka ndakone'e de nuu Jesús ma: ―Ñatuu ka jini sa ―ka kuu de ka jiña'a de. Sani te Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―Suni ni ma ka'an tna sa na in ni tatnuni ja sa'a sa sa'a ―kúu ya jiña'a ya.
27 Então responderam a Jesus: — Não sabemos. E ele, por sua vez, lhes disse:
28 Kovaa sani te jiña'a Jesús ma: ―¿Naxe ka jani ini ni? In tee, te iyo uu sayii de, te ni jan tu'va de suchi xinañu'u ma, te jiña'a de: “Sayii, kuá'an, te satniñu ro vitna itu tnu uva ma”, kúu de jiña'a de.
28 — O que vocês acham? Um homem tinha dois filhos. Chegando-se ao primeiro, disse: “Filho, vá hoje trabalhar na vinha.”
29 Te ni ndakone'e i, te jiña'a i: “Masu ki'in sa”, kúu i jiña'a i. Kovaa kuee‑ka ma, te ni ndakani, ni ndaka'vi ini i, te kua'an i itu ma.
29 Ele respondeu: “Não quero ir.” Mas depois, arrependido, foi.
30 Te ni jan tu'va tuku de in‑ka sayii de ma, te jiña'a de sukan ni jiña'a de suchi xinañu'u ma. Te suchi ya'a chi ni ndakone'e i: “Kuu tna vi, taa”, kúu i jiña'a i, kovaa masu ni ja'an i itu ma.
30 Dirigindo-se ao outro filho, o pai disse a mesma coisa. Ele respondeu: “Sim, senhor.” Mas não foi.
31 Te jin ka'an ni, ¿nde i ja nduu i ma ni sa'a sukan kúni yuva i ma? ―kúu ya jiña'a ya. Te ka jiña'a de: ―Suchi xinañu'u ma ―ka kuu de ka jiña'a de. Te Jesús ma, jiña'a ya: ―Ja ndaa ja ndaa ká'an sa ja tee ka ndake'en ya'vi xu'un no'o ñuu Roma ma, ji'in ña'a ka kuneé ka ku‑uun ma, ka yoxtnuu‑ka de ji'in ña jin kivi koo de nuu tatnuni Su'si ma sana ndijin.
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? Eles responderam: — O primeiro. Então Jesus disse:
32 Vaa ni kenda Juan ma nuu ni, ja ni kaxtnu'u de ichi ndaa ma, te ñatuu ni ka kandija ni. Kovaa tee ka ndake'en ya'vi xu'un no'o ñuu Roma ma, ji'in ña'a ka kuneé ka ku‑uun ma chi ni ka kandija ña ji'in de, te ni ka jini ni ja ni ka kandija de ji'in ña ma, te ñatuu ni ka ndakani, ni ka ndaka'vi ini ni ja jin kandija tna ni ja ká'an Juan ma ―kúu ya jiña'a ya.
32 Porque João veio até vocês no caminho da justiça, e vocês não acreditaram nele; no entanto, os publicanos e as prostitutas acreditaram. Vocês, porém, mesmo vendo isso, não se arrependeram depois para acreditar nele.
33 Te jiña'a Jesús ma: ―Jin koniniso'o ni in‑ka tnu'u vijin a: In tee, ni sunkoo de ni‑ka'nu itu de ma tnu uva, te ni jasi de yu'u itu de ma. Te ni satu'va de in nuu taxi uva ma kivi kuaan i ma, te ni sa'a de in ve'e sukun sukun, sukan‑va'a kuu ko koto de ni‑ka'nu itu de ma. Sani te ni nduku de jaku ñayii ja jin ko koto i itu de ma, te kivi kuaan uva de ma, te sasava jin kuu de ji'in i. Sani te kua'an jika de.
33 — Escutem outra parábola. Havia um homem, dono de terras, que plantou uma vinha. Pôs uma cerca em volta dela, construiu nela um lagar, edificou uma torre e arrendou a vinha a uns lavradores. Depois, ausentou-se do país.
34 Te maa kivi kuáan i ma, te ni tetniñu de tee ka jinukuechi nuu de ma ja jin koo de jin nu ke'en de jaku uva ja ni kuaan ma nuu ñayii ka jito itu de ma.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono da vinha mandou os seus servos aos lavradores, para receber os frutos que cabiam a ele.
35 Kovaa ñayii ka jito ma, ni ka tnii i tee ma, te in de ma ni ka kani i, te in‑ka de ma ni ka ja'ni i, te in‑ka tuku de ma, ni ka wa'a yuu i de.
35 Mas os lavradores, agarrando os servos, espancaram um, mataram outro e apedrejaram ainda outro.
36 Kovaa tee xi‑ñu'ú ma chi ni ndatetniñu tuku de kua'a‑ka tee ka jinukuechi nuu de ma ja jin koo de sana tee ni jan koo xinañu'u ma. Kovaa tee ni jan koo‑ka ma chi sukan ni ka sa'a i tee xinañu'u ma, sukan ni ka sa'a i de.
36 O dono enviou ainda outros servos em maior número; e os lavradores fizeram a mesma coisa com eles.
37 Te sandi'i‑nka ma, te ni tetniñu de sa'ya maa de ma. Vaa jani ini de: “Jin kava respetu i nuu sa'ya o a nuna tetniñu o i, vaa sa'ya maa o kúu i.”
37 Por último, o dono da vinha enviou-lhes o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles respeitarão.”
38 Kovaa ñayii ka jito itu de ma, ni ka jini i ja vee sa'ya tee ma, te ni ka ndatnu'u tna'a i: “Suchi ya'a kúu suchi nduta'vi ñu'ú ya'a. Jín ka'ni o i, te jin ndani'i o ñu'ú i a”, ka kuu i ka ka'an i.
38 Mas os lavradores, vendo o filho, disseram uns aos outros: “Este é o herdeiro; venham, vamos matá-lo e ficar com a herança dele para nós.”
39 Chukan kúu ja ni ka tnii i sa'ya de ma, te ni ka kene'e i sa'ya de ma yu'u itu ma, te ni ka ja'ni i sa'ya de ma.
39 E, agarrando-o, lançaram-no fora da vinha e o mataram.
40 ’Te nuna ndenda tee xi‑ñu'ú ma, te ¿nawa ka jani ini ndijin ja sa'a de ji'in suchi ka jito itu de ma? ―kúu ya jiña'a ya.
40 Quando, pois, vier o dono da vinha, que fará àqueles lavradores?
41 Te tee ka tatnuni nuu sutu ma, ji'in tee ka kuu ja'nu ma, ka jiña'a de: ―Xndo'o xneni de suchi ka jito itu de ma, te ka'ni de i, te kua'a de ñu'ú de ma siin‑ka ñayii ja jin satniñu i, te jin ndakua'a i ja kee itu de ma kivi kuaan i ma ―ka kuu de ka jiña'a de.
41 Eles responderam: — Fará perecer horrivelmente aqueles malvados e arrendará a vinha a outros lavradores que lhe entregarão os frutos no tempo certo.
42 Te Jesús ma, jiña'a ya: ―¿Ñatuu jin ka'vi‑ka ni tnu'u ya'a ja ndee nuu tutu Su'si ma nuu sa'a ká'an ma?:Sa'a ká'an tnu'u Su'si ma.
42 Então Jesus perguntou:
43 Te chukan kúu ja ká'an sa nuu ni a ja ja tatnuni Su'si ma nuu ñayii ka kuu ñuu ya ma, xtandiyo ya nuu nda'a ni a, te ndakua'a ya nuu jaku‑ka ñayii ja jin sa'a i sukan játna ini ya ma.
43 — Portanto, eu lhes digo que o Reino de Deus será tirado de vocês e entregue a um povo que lhe produza os respectivos frutos.
44 Te yuu ma, ndeva'a‑ni ñayii nduva siki i ma, kukuechi kulikin ñayii ma. Te nú yuu ma jinu siki in ñayii ma, ñuyaka‑nka‑ni nduu ñayii ma ―kúu ya jiña'a ya.
44 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
45 Te tee ka tatnuni nuu sutu ma, ji'in tee ka kuu fariseo ma, ni ka jiniso'o de tnu'u vijin ni kaxtnu'u ya ma, te ni ka jinitnuni de ja tnu'u vijin ni ka'an ya ma chi ja jin kuu maa de kúu.
45 Os principais sacerdotes e os fariseus, ouvindo estas parábolas, entenderam que Jesus falava a respeito deles;
46 Te ka kuni de ja jin tnii de Jesús ma. Kovaa ka yu'u de ñayii ma, vaa ndaka ñayii ma, ka jani ini i ja in tee ndákaxtnu'u tnu'u ni wa'a Su'si ma kúu Jesús ma.
46 e, embora quisessem prendê-lo, tinham medo das multidões, porque estas o consideravam como profeta.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.