Mateus 19
Magdalena Peñasco Mixtec Bible (XTM_WBT) vs VC
1 Te nuu ni jinu ni kaxtnu'u Jesús ma tnu'u ya'a, te ni ndee ya ñuu Galilea ma, te kua'an ya ichi ñuu Judea ma ja iyo i in‑ka yu'u yute Jordán ma.
1 Após esses discursos, Jesus deixou a Galiléia e veio para a Judéia, além do Jordão.
2 Te ni ka ndikin ña'a kua'a xeen ñayii ka ku'u ndeva'a‑ni kue'e ma, te yukan ni ndasava'a ya i.
2 Uma grande multidão o seguiu e ele curou seus doentes.
3 Te jaku tee ka kuu fariseo ma, ni ka jan tu'va de ya, sukan‑va'a jin kototnuni de ya, te ka jikan‑tnu'u de ya nú va'a‑ni ja in tee te xndoo de ñasi'i de ma, nú yika‑ni ja kuni de ja sa'a de ña sukan.
3 Os fariseus vieram perguntar-lhe para pô-lo à prova: É permitido a um homem rejeitar sua mulher por um motivo qualquer?
4 Te Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―¿Ñatuu jin ka'vi‑ka ni nuu sa'a ká'an tnu'u Su'si ma ja kivi ni sa'a ya ñayii ma, te “tee ji'in ña'a ni sa'a ya” ma?
4 Respondeu-lhes Jesus: Não lestes que o Criador, no começo, fez o homem e a mulher e disse:
5 Te ká'an tna ya ja: “Chukan kúu ja tee ma, xndoo de yuva de ma ji'in si'i de ma, te kueka tna'a de ji'in ñasi'i de ma, te nduu de ma jin ko kuu in‑nka‑ni ñayii ma.”
5 Por isso, o homem deixará seu pai e sua mãe e se unirá à sua mulher; e os dois formarão uma só carne?
6 Chukan kúu ja masu uu ñayii ka kuu‑ka i chi in‑nka‑ni ñayii ka kuu nduu i ma. Te chukan kúu ja ñayii ma, másu ko ndasasiin i ja ni xtnatna'a Su'si ma ―kúu ya jiña'a ya.
6 Assim, já não são dois, mas uma só carne. Portanto, não separe o homem o que Deus uniu.
7 Te ka jiña'a de: ―Nusaa, te ¿nava'a Moisés ma, ni kachi de ja kuu xndoo tee ma ñasi'i de ma, te kua'a de in tutu nuu ká'an ja jâ ni xndoo de ña ma? ―ka kuu de ka jiña'a de.
7 Disseram-lhe eles: Por que, então, Moisés ordenou dar um documento de divórcio à mulher, ao rejeitá-la?
8 Sani te Jesús ma, jiña'a ya: ―Kuechi ja inuso'o ka ndaa ni a, te Moisés ma, ni kachi de ja kuu jin xndoo ni ñasi'i ni ma. Kovaa onde xinañu'u ma nuu ni sa'a Su'si ma ñayii ma, te masu sukan ni jani ini ya ma.
8 Jesus respondeu-lhes: É por causa da dureza de vosso coração que Moisés havia tolerado o repúdio das mulheres; mas no começo não foi assim.
9 Te ká'an sa nuu ni ja nú ñatuu ni kivi nduu ñasi'i in tee ma ji'in in‑ka tee ma, te nú xndoo de ña ma te ndatnanda'a de ji'in in‑ka ña'a ma, jâ ni jiso kuechi de, vaa sukan ka sa'a tee ka kivi nduu ji'in in‑ka ña'a ma, sukan ni sa'a tna de ma ―kúu ya jiña'a ya.
9 Ora, eu vos declaro que todo aquele que rejeita sua mulher, exceto no caso de matrimônio falso, e desposa uma outra, comete adultério. E aquele que desposa uma mulher rejeitada, comete também adultério.
10 Te ka jiña'a tee ka ndikin ya ma: ―Nú sukan ko kuu tee ma ji'in ñasi'i de ma, saa‑nka nú ma tnanda'a o ―ka kuu de ka jiña'a de.
10 Seus discípulos disseram-lhe: Se tal é a condição do homem a respeito da mulher, é melhor não se casar!
11 Sani te jiña'a ya: ―Masu ndaka ñayii ma, ka iyo i ja jin kandija i tnu'u ya'a, yika‑ni ja ñayii chíndee ña'a Su'si ma ja jin jaku'ni ini i ma.
11 Respondeu ele: Nem todos são capazes de compreender o sentido desta palavra, mas somente aqueles a quem foi dado.
12 Vaa ka iyo tee ja onde chii si'i de ma, jâ ve koo de ja masu jin tnanda'a de ma, te ka iyo tee ja kuechi ñayii ma, te masu kuu jin tnanda'a de, te ka iyo ñayii ja ni ka jani ini i ja masu jin tnanda'a i, ja kuechi ja jin kunukuechi ñukuun i nuu Su'si iya iyo andivi ma. Te nú na in iyo ja sa'a i sa'a, te kuán‑ta'vi i, te kúnukuechi va'a i ―kúu ya jiña'a ya.
12 Porque há eunucos que o são desde o ventre de suas mães, há eunucos tornados tais pelas mãos dos homens e há eunucos que a si mesmos se fizeram eunucos por amor do Reino dos céus. Quem puder compreender, compreenda.
13 Ni jan koo i ji'in suchi kuechi ma nuu Jesús ma, sukan‑va'a sonee ya nda'a ya siki suchi kuechi ma te kakan‑ta'vi ya nuu Su'si ma ja jin kuu i. Te tee ka ndikin ya ma, ka ndonda de nuu ñayii ni jan koo ji'in suchi kuechi ma.
13 Foram-lhe, então, apresentadas algumas criancinhas para que pusesse as mãos sobre elas e orasse por elas. Os discípulos, porém, as afastavam.
14 Kovaa Jesús ma, jiña'a ya: ―Jin kua'a ni tnu'u, te kí koo maa suchi kuechi a, te máko jin ka'nu ndee ni, chi vaa sukan ka jani vii ka jani va'a ini suchi kuechi a, sukan jiniñu'u ja jin ko sa'a jin ko kuu ñayii jin kivi koo nuu tatnuni Su'si ma ―kúu ya jiña'a ya.
14 Disse-lhes Jesus: Deixai vir a mim estas criancinhas e não as impeçais, porque o Reino dos céus é para aqueles que se lhes assemelham.
15 Te ni sonee ya nda'a ya siki i ma ja na jin kuta'vi i ja vii ja va'a. Sani te kua'an ya.
15 E, depois de impor-lhes as mãos, continuou seu caminho.
16 Sani te in tee jaa, ni jan tu'va de Jesús ma, te jiña'a de: ―Teskua'a, ndijin ja sa'a ni ja va'a, kaxtnu'u ni nde a va'a sa'a sa, sukan‑va'a ndani'i ta'vi sa te koteku sa ni‑kani ni‑jika ―kúu de jiña'a de.
16 Um jovem aproximou-se de Jesus e lhe perguntou: Mestre, que devo fazer de bom para ter a vida eterna? Disse-lhe Jesus:
17 Te Jesús ma, jiña'a ya: ―¿Nava'a jikan‑tnu'u ni nuu sa siki ja va'a ma? Masu na in‑ka sa'a ja va'a chi maa in‑ni Su'si ma. Kovaa nú kúni ni ja ndani'i ta'vi ni te koteku ni ni‑kani ni‑jika, te kandija ni ndaka sukan ni tatnuni Su'si ma ―kúu ya jiña'a ya.
17 Por que me perguntas a respeito do que se deve fazer de bom? Só Deus é bom. Se queres entrar na vida, observa os mandamentos.
18 Te jiña'a de: ―¿Nde tnu'u kandija sa? ―kúu de jiña'a de. Te Jesús ma, jiña'a ya: ―Másu ko ka'ni ni ni‑in ñayii. Másu ko kivi nduu ni ji'in in‑ka ña'a ma. Másu ko sakui'na ni. Másu ko ka'an tnu'u ni siki in‑ka ñayii ma.
18 Quais?, perguntou ele. Jesus respondeu: Não matarás, não cometerás adultério, não furtarás, não dirás falso testemunho,
19 Kava respetu ni nuu yuva ni ma ji'in nuu si'i ni ma. Kutoo ni tna'a ni ma, sukan kutoo ni maa ni ma ―kúu ya jiña'a ya.
19 honra teu pai e tua mãe, amarás teu próximo como a ti mesmo.
20 Te tee yukan, jiña'a de: ―Teskua'a, ndaka cha'a chi jâ sa'a ndi'i sa. ¿Te kúni‑ka in‑ka ja sa'a sa? ―kúu de jiña'a de.
20 Disse-lhe o jovem: Tenho observado tudo isto desde a minha infância. Que me falta ainda?
21 Te Jesús ma, jiña'a ya: ―Nú kúni ni ja sa'a ndi'i ni ndaka sukan kúni Su'si ma, te kuá'an ni, te xiko ni ndaka ja neva'a ni ma, te kua'a ni ñayii ka kunda'vi ma. Te sukan, te xiku ko kuu ni andivi ma. Sani te kii ni, te kondikin ña'a ni ―kúu ya jiña'a ya.
21 Respondeu Jesus: Se queres ser perfeito, vai, vende teus bens, dá-os aos pobres e terás um tesouro no céu. Depois, vem e segue-me!
22 Ja ni jiniso'o de sukan jiña'a ya ma, te xixii‑nka kuan no'o de, vaa xiku xeen kúu de ma.
22 Ouvindo estas palavras, o jovem foi embora muito triste, porque possuía muitos bens.
23 Te Jesús ma, jiña'a ya tee ka ndikin ya ma: ―Ja ndaa ká'an sa nuu ni a ja yii xeen kúu ja in tee kuxiku ma, te kivi de nuu tatnuni Su'si ma.
23 Jesus disse então aos seus discípulos: Em verdade vos declaro: é difícil para um rico entrar no Reino dos céus!
24 Te ndáka'an sa nuu ni in‑ka tuku jichi ja yachi‑ka kuu kivi in kiti kúu camellu ma in yavi xuu yiki tiku ma, sana ja in ñayii kúu xiku ma, te kuu kivi i nuu tatnuni Su'si ma ―kúu ya jiña'a ya.
24 Eu vos repito: é mais fácil um camelo passar pelo fundo de uma agulha do que um rico entrar no Reino de Deus.
25 Te tee ka ndikin ya ma, nuu ni ka jiniso'o de sukan ma, te ni ka sa'vi xeen‑nka ini de, te ka ka'an maa de: ―¿Na in kuu ndani'i ta'vi ja sukan? ―ka kuu de ka ka'an de.
25 A estas palavras seus discípulos, pasmados, perguntaram: Quem poderá então salvar-se?
26 Te nde'ya Jesús ma de, te jiña'a ya: ―Yii kúu jani ini ñayii ma. Kovaa maa Su'si ma chi ñatuu nawa iyo ja yii ja ma kuu sa'a ya ―kúu ya jiña'a ya.
26 Jesus olhou para eles e disse: Aos homens isto é impossível, mas a Deus tudo é possível.
27 Pedro ma, ni ndakone'e de: ―Saña chi ndaka ja ka neva'a sa ma ni ka xndoo sa, te ni ka ndikin ña'a sa. ¿Te iyo ja jin ndani'i‑ta'vi sa? ―kúu de jiña'a de.
27 Pedro então, tomando a palavra, disse-lhe: Eis que deixamos tudo para te seguir. Que haverá então para nós?
28 Te Jesús ma, jiña'a ya: ―Ja ndaa ja ndaa ká'an sa ja kivi ndujaa ñuu ñayivi ya, kivi ndenda sa ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a, te kunukoo sa nuu iyo jayiñu'u sa ma, te ndijin tna ja ka ndikin ña'a ni a, suni koo uxi uu nuu jin kunukoo ndi‑in ndi‑in ni ja jin ka'nde ni tniñu nuu ndi‑uxi uu jichi ñayii ñuu Israel ya.
28 Respondeu Jesus: Em verdade vos declaro: no dia da renovação do mundo, quando o Filho do Homem estiver sentado no trono da glória, vós, que me haveis seguido, estareis sentados em doze tronos para julgar as doze tribos de Israel.
29 ’Te ndeva'a‑ni na in ni xndoo ve'e i ma, ñani i ma, ku'va i ma, ku'u i ma, ji'in yuva i ma, si'i i ma, ñasi'i i ma, sa'ya i ma, ji'in ñu'ú i ma, ja kuechi ja ndikin ña'a i saña ma chi ndani'i i vi'i‑ka cientu jichi sana ja ni xndoo i ma, te ndani'i‑ta'vi i, te koteku i ni‑kani ni‑jika.
29 E todo aquele que por minha causa deixar irmãos, irmãs, pai, mãe, mulher, filhos, terras ou casa receberá o cêntuplo e possuirá a vida eterna.
30 Te ñayii ka ndanuu‑ka ma te ka jani ini i ja xinañu'u‑ka ka kuu i vitna ma, chi nuu Su'si ma chi sandi'i‑nka jin ko kuu i, te ñayii ka jani ini ja masu ñayii ka ndanuu ka kuu i, te sandi'i‑nka ka kuu i vitna ma chi suu i jin ko kuu ñayii xinañu'u‑ka nuu Su'si ma ―kúu ya jiña'a ya.
30 Muitos dos primeiros serão os últimos e muitos dos últimos serão os primeiros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.