Lucas 9

Magdalena Peñasco Mixtec Bible (XTM_WBT) vs BKJ

Sair da comparação
1 Jesús ma, ni ndaxtutu ya ndi‑uxi uu tee ka ndikin ya ma, te ni wa'a ya tnu'u ndee tnu'u ndatnu, sukan‑va'a jin tatnuni de nuu tachi ma, te jin xndoo i ñayii ka yinee i ma, te jin kakan‑ta'vi de nuu Su'si ma, te jin nduva'a ñayii ka ku'u ma.
1 Então, ele chamando os seus doze discípulos, lhes deu poder e autoridade sobre todos os demônios, e para curarem doenças.
2 Te ni tetniñu ya de ja jin kaxtnu'u de tnu'u vii tnu'u va'a sukan tatnuni Su'si ma, te jin kakan‑ta'vi de nuu Su'si ma, te jin nduva'a ñayii ka ku'u ma.
2 E ele enviou-os para pregar o reino de Deus, e para curar os doentes.
3 Te jiña'a ya: ―‍Máko jin kinda'a ni ndatniñu jin koo ni. Ni a karroti ni, ni a bolsa ni, ni a xita jin kaa ni, ni a xu'un, ni a sa'ma jin ndaxsama ni maa ni.
3 E ele disse-lhes: Nada leveis convosco para vossa jornada, nem bordões, nem alforje, nem pão, nem dinheiro; nem tenhais duas túnicas.
4 Ndeva'a‑ni ve'e kenda koo ni ma, te jin kendoo ni onde kivi jin nde koo ni ñuu yukan.
4 E em qualquer casa em que entrardes, nela permanecei, e dali partireis.
5 Te ndeva'a‑ni ñuu ñatuu ka kuni i ja jin kuan‑ta'vi ña'a i ma, te jin nde koo ni ñuu yukan, te jin skoyo ni ñuyaka ja'a ni ma, sukan‑va'a ñayii yukan, jín kona'a i ja jâ ni ka xtu'va ni i ―‍kúu ya jiña'a ya.
5 E onde quer que não vos receberem, saindo daquela cidade, sacudi a poeira de vossos pés, como testemunho contra eles.
6 Ni ka ke koo de, te kuan koo de ni‑ka'nu yu'u ñuu ma, ka kaxtnu'u de tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma, te ka jikan‑ta'vi de nuu Su'si ma, te ka nduva'a ñayii ka ku'u ma.
6 E, eles partindo, foram pelas aldeias, pregando o evangelho, e curando em todos os lugares.
7 Te tee kúu rey Herodes ma, ni jiniso'o de ja ka ka'an i ndaka sukan kúu ma, te ñatuu ní'i ini de naxe kani ini de. Vaa jaku i ka ka'an ja Juan ma ni ndateku,
7 Ora, o tetrarca Herodes ouviu tudo que estava sendo feito por ele, e ficou perplexo, porque alguns diziam que João ressuscitara dentre os mortos,
8 te jaku‑ka i ka ka'an ja ni ndenda Elías ma, te jaku‑ka i ka ka'an ja in tee jana'a ni ka yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma ni ndateku.
8 e alguns que Elias tinha aparecido, e outros que um profeta dos antigos havia ressuscitado.
9 Kovaa Herodes ma, ká'an de: ―‍Vitna ja maa o ni tetniñu ja jin ka'nde i xini Juan ma, ¿na in kúu tee ya'a ja jiniso'o o ja kua'a xeen ja ka ndakani i ja kuu de ma? ―‍kúu de ká'an de. Chukan kúu ja Herodes ma, ni yo nduku de naxe kuni de Jesús ma.
9 E disse Herodes: A João decapitei; mas quem é este do qual eu ouço dizer tais coisas? E ele desejava vê-lo.
10 Nuu ni ka ndenda koo tee ka kuu apóstol ma, ni ka ndakani de nuu Jesús ma ja ni ka sa'a de ma. Sani te ni jeka ya de, te kua'an ya ji'in maa‑ni de in ñuu nani Betsaida.
10 E quando os apóstolos retornaram, contaram-lhe tudo o que eles haviam feito. E, tomando-os, retirou-se à parte, para um lugar deserto pertencente a uma cidade chamada Betsaida.
11 Kovaa nuu ni ka jini ñayii ma ja kua'an ya ma, te ni ka ndikin i ya, te Jesús ma, ni jan‑ta'vi ya i, te ni kaxtnu'u ya tnu'u vii tnu'u va'a sukan tatnuni Su'si ma, te ni ndasava'a ya ñayii ka ku'u ma.
11 E as pessoas, sabendo isto, seguiram-no; e ele as recebeu, e falava-lhes do reino de Deus, e curava os que necessitavam de cura.
12 Nuu ve kukuee ma, ni ka jan tu'va ña'a ndi‑uxi uu tee ka ndikin ya ma, te ka jiña'a de: ―‍Ndakuan‑ta'vi ni nuu ñayii a, sukan‑va'a jín koo i jín ndatatu i, te jín nduku i nawa jin kaa i ichi yu'u ñuu ma ji'in ichi yuku ma, vaa nuu ka iyo o a chi masu nawa iyo kuiti ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
12 E quando o dia começou a declinar, vindo os doze, disseram-lhe: Despede a multidão, para que indo às aldeias e nas regiões ao redor, se hospedem, e consigam mantimentos, porque aqui estamos em um lugar deserto.
13 Jesús ma, jiña'a ya: ―‍Jin kua'a maa ni ja jin kaa i ―‍kúu ya jiña'a ya. Te ni ka ndakone'e de: ―‍Masu nawa ka neva'a sa, yika‑ni ja u'un‑ni xtatila te uu‑ni tiaka, te nú sukan te jín koo sa jin kuaan sa ja jin kaa ndaka ñayii ya'a ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
13 Mas ele disse-lhes: Dai-lhes vós de comer. E eles disseram: Nós não temos senão cinco pães e dois peixes, exceto se nós formos comprar comida para todo este povo.
14 Te visi u'un mil tee ka iyo. Kovaa Jesús ma, jiña'a ya tee ka ndikin ya ma: ―‍Jin sa'a ni ja jin kunukoo uu xiko uxi (50), uu xiko uxi (50) ñayii a ―‍kúu ya jiña'a ya.
14 Porque eles eram cerca de cinco mil homens. E ele disse aos seus discípulos: Fazei-os assentar em grupos de cinquenta.
15 Sukan ni ka sa'a de, te ni ka jinkoo ndaka ñayii ma.
15 E assim eles fizeram, fazendo-os assentar a todos.
16 Sani te Jesús ma, ni tnii ya ndi‑u'un xtatila ma ji'in nduu tiaka ma, te ni ndonenuu ya ichi andivi ma, te ni ndakuan‑ta'vi ya nuu Su'si ma ja ndaka ja ni wa'a ya ja jin kaa de ma, te ni ta'vi ya. Sani te ni wa'a ya tee ka ndikin ya ma, sukan‑va'a jin kua'a de ja jin kaa ndaka ñayii ma.
16 Então, ele tomou os cinco pães e os dois peixes, e olhando para o céu, ele abençoou-os, e partiu-os, e deu-os aos seus discípulos para os colocarem diante da multidão.
17 Ndaka ñayii ma, ni ka jaa i onde ni ka ndutu chii i ma, te ni ka ndaxtutu de ndaka‑ka ja ni kendoo ma, te ni ka ndachitu uxi uu‑ka chika.
17 E todos comeram e se fartaram; e foram tomados doze cestos dos pedaços que sobraram.
18 In kivi, te yikuu maa in‑ni Jesús ma jikan‑ta'vi ya, te ka iyo tna tee ka ndikin ya ma, te ni jikan‑tnu'u ya de: ―‍¿Na in kúu sa, ka ka'an ñayii ma? ―‍kúu ya jiña'a ya.
18 E aconteceu que, enquanto ele orava a sós, estavam com ele os discípulos, e ele lhes perguntou, dizendo: Quem dizem as pessoas que eu sou?
19 Te ni ka ndakone'e de: ―‍Jaku ñayii ma, ka ka'an i ja Juan tee skuandute ma kúu ni, te jaku‑ka i ma ka ka'an ja Elías ma kúu ni, te jaku‑ka tuku i ma ka ka'an ja in tee jana'a ni yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma ni ndateku ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
19 E, respondendo eles, disseram: João, o Batista; mas alguns dizem: Elias, e outros dizem que um dos antigos profetas está ressuscitado novamente.
20 Te ni jikan‑tnu'u ya: ―‍Te ndijin, ¿na in kúu sa, ka ka'an ni? ―‍kúu ya jiña'a ya. Te Pedro ma, ni ndakone'e de: ―‍Ndijin kúu Cristo iya vee nuu Su'si ma ―‍kúu de jiña'a de.
20 E disse-lhes: Mas vós, quem dizeis que eu sou? E, respondendo Pedro, disse: O Cristo de Deus.
21 Kovaa Jesús ma, ni sacargu xeen ya de ja máko jin kuña'a de sukan nuu ni‑in ñayii ma.
21 E advertindo-os com rigor, ordenou-lhes que não contassem a nenhum homem estas coisas,
22 Te jiña'a ya: ―‍Saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a chi iyo sa ja ndo'o neni sa, te jin saxiko ña'a tee ka ndanuu ma, ji'in tee ka tatnuni nuu sutu ma, ji'in tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, te jin ka'ni ña'a de. Kovaa nuu uni kii ma, te ndateku sa ―‍kúu ya jiña'a ya.
22 dizendo: O Filho do Homem tem que sofrer muitas coisas, e ser rejeitado pelos anciãos, e pelos principais sacerdotes e pelos escribas, e ser morto, e ser ressuscitado ao terceiro dia.
23 Sani te jiña'a ya nuu ndaka de ma: ―‍Nú na in kúni ja kondikin ña'a i, máko sa'a i sukan játna ini maa i ma, su'va kondikin vava'a ña'a i ndaka kivi, visi ndó'o néni i sukan ndó'o néni ñayii jiso krusi i ma te kua'an i nuu kûu i ma.
23 E dizia a todos eles: Se algum homem quiser vir após mim, negue-se a si mesmo, e diariamente tome a sua cruz, e siga-me.
24 Vaa ñayii kúni ja koo va'a i ñuu ñayivi ya chi skenaa i anua i ma. Kovaa nú na in, visi na kûu i ñuu ñayivi ya ja kuechi ja káxtnu'u i tnu'u maa sa a chi ndani'i ta'vi i.
24 Porque aquele que quiser salvar a sua vida, perdê-la-á; mas quem perder a sua vida por minha causa, este salva-la-á.
25 ¿Na nde jiniñu'u ja in ñayii, te koneva'a i ndaka ja iyo ñuu ñayivi a te skenaa i anua i ma?
25 Pois que vantagem tem ao homem em ganhar o mundo inteiro, se ele se perde ou se destrói a si mesmo?
26 Te nú nde ni na kukan‑nuu ja maa sa iyo ji'in ni te kukan‑nuu ni ja jini ni tnu'u ni kaxtnu'u sa a, ne'un ñayii tiempu ya'a ja ndimaa ka sa'a i ja u'vi ma te ka ndiso kuechi i ma, te jin kona'a ni ja saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a chi ndakukan‑nuu ña'a sa kivi ndii sa ji'in jayiñu'u maa sa ma, ji'in jayiñu'u Yuva sa ma, ji'in jayiñu'u ndaka ángel ka jinukuechi nuu ya ma.
26 Porquanto, qualquer que se envergonhar de mim e das minhas palavras, dele se envergonhará o Filho do homem, quando ele vier em sua própria glória, e na de seu Pai e dos santos anjos.
27 Ja ndaa ká'an sa ja ka iyo jaku ni ja ka iyo ni ya'a ja masu jin kûu ni onde jin kuni ni sukan tatnuni Su'si ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
27 Mas em verdade eu vos digo: Há alguns, dos que estão aqui, que não provarão a morte até que vejam o reino de Deus.
28 Nuu una kii ja ni ka'an ya sukan ma, Jesús ma, ni ja'an ya in yuku, ja kakan‑ta'vi ya nuu Su'si ma, te ka ndikin ña'a Pedro ma, ji'in Santiago ma, ji'in Juan ma.
28 E aconteceu que, quase oito dias depois destes dizeres, ele tomou consigo a Pedro, a João e a Tiago, e subiu ao monte a orar.
29 Nani jikan‑ta'vi ya ma, ni ndasama nuu ya ma, te sa'ma ya ma, ni ndukuijin kuijin i, te jándute i.
29 E enquanto ele orava, foi alterada a aparência da sua face, e a sua veste estava branca e resplandecente.
30 Te ni kenda koo uu tee ka ndatnu'u ji'in ya. Te Moisés ma ji'in Elías ma ka kuu de.
30 E eis que estavam falando com ele dois homens, que eram Moisés e Elias,
31 Te vivii yé'e ni'ni nuu ka iyo de ji'in ya ma, sukan kaa nuu iyo maa Su'si ma. Te ka ndatnu'u de ji'in ya sukan ndo'o ya ñuu Jerusalén ma, ji'in sukan ndaa ya no'o ya andivi ma.
31 os quais apareceram em glória, e falavam da sua morte, a qual havia de cumprir-se em Jerusalém.
32 Visi Pedro ma ji'in tee ka ndikin tna'a ji'in de ma, jin kusu xeen de ka kuni de, kovaa ni ka yo ndito de, te ni ka jini de jayiñu'u Jesús ma ji'in nduu tee ka iyo ji'in ya ma.
32 Mas Pedro e os que estavam com ele estavam carregados de sono; e, quando eles acordaram, viram a sua glória, e aqueles dois homens que estavam com ele.
33 Nuu ni ka ndusiin tee yukan ji'in Jesús ma, Pedro ma, jiña'a de: ―‍Teskua'a, ¡va'a‑ni ja ka iyo sa ya'a! Jín sa'a sa uni ve'e nda'a yutnu, in kuenda maa ni, te in‑ka kuenda Moisés ma, te in‑ka kuenda Elías ma ―‍kúu de jiña'a de. Kovaa Pedro ma, masu ni ndasa'a de kuenda nawa kúu ja ká'an de ma.
33 E aconteceu que, quando aqueles se apartaram dele, Pedro disse a Jesus: Mestre, é bom estarmos aqui; façamos aqui três tabernáculos, um para ti, um para Moisés, e um para Elias; não sabendo o que dizia.
34 Nani ká'an de ma, te ni kenda in viko, ni nukun‑tuu i de. Te ja ka iyo de me'ñu viko ma, ni ka yu'u xeen de.
34 Enquanto ele ainda falava, veio uma nuvem que os cobriu; e eles se atemorizaram ao entrarem na nuvem.
35 Sani te onde ne'un viko ma, te ni ka jiniso'o de ja sa'a ni ka'an Su'si ma: ―‍Sa'ya sa kúu iya ya'a, iya ni kaji maa sa kúu ya: Te jin koniniso'o ni ja ká'an ya a ―‍kúu ya ká'an ya.
35 E saiu da nuvem uma voz que dizia: Este é o meu Filho amado; a ele ouvi.
36 Te ora nuu ni ka jiniso'o de ja ká'an ya ma, Jesús ma, ni kendoo maa in‑nka ya. Te ne'un kivi yukan, tee ka ndikin ya ma, ñatuu ni ka ka'an de nuu ni‑in ñayii ja ni ka jini de ma.
36 E quando a voz passou, Jesus foi achado só. E eles guardaram silêncio, e naqueles dias não contaram a nenhum homem daquelas coisas que tinham visto.
37 Kivi xtnee ma nuu ni ka nu koo de yuku ma, kua'a xeen ñayii ni ka ke koo ja jin ndatna'a i ji'in Jesús ma.
37 E aconteceu que, no dia seguinte, descendo eles do monte, veio ao encontro dele uma grande multidão.
38 Te ne'un ñayii yukan iyo in tee, káyu'u de jiña'a de: ―‍Teskua'a, jikan‑ta'vi sa nuu ni ja kii ni te kuni ni sukan ndó'o sa'ya sa a, vaa kútoo sa i, te maa in maa tnu'u‑ni i neva'a sa.
38 E, eis que um homem da multidão gritou, dizendo: Mestre, eu te suplico que olhes para meu filho, porque ele é meu único filho.
39 Te tachi ma, iyo naxe, te sa'a i ja káyu'u neé káyu'u uun suchi a, te skiki ña'a i, te jáa ti‑iñu yu'u i a. Te sa'a ndeva'a i suchi a, te ñatuu kúni i ja xndoo i suchi a.
39 Eis que um espírito o toma, e ele de repente grita; e ele toma-o até ele espumar novamente, e com dificuldade o abandona, ferindo-o.
40 Ni ka jikan‑ta'vi sa nuu tee ka ndikin tna'a ji'in ni a, ja na jin kene'e de tachi ma, kovaa ñatuu ni kuu jin sa'a de ―‍kúu de jiña'a de.
40 E eu pedi aos teus discípulos que o expulsassem, e eles não puderam.
41 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍¿Nava'a ñatuu ka kukanu ini ña'a ni, te so'o xeen ka ndaa ni? ¿Na saa‑ka kii jiniñu'u ja koo sa ji'in ni? ¿Te na saa‑ka kii kanda sa ja sukan‑ni ka kuu ni a? Ki xsia'a ni sa'ya ni a ya'a ―‍kúu ya jiña'a ya.
41 E, respondendo Jesus, disse: Ó geração incrédula e perversa! Até quando eu estarei contigo e vos suportarei? Traze-me aqui o teu filho.
42 Nuu ni kenda yatni suchi ma, te tachi ma, ni skana ña'a i nuu ñu'ú ma, te ni skiki tuku ña'a i. Kovaa Jesús ma, ni ndonda ya nuu tachi ma, te ni xndoo i suchi ma. Te sukan te ni ndasava'a ya i, te ni ndakua'a ya i nuu yuva i ma.
42 E, quando ele se aproximava, o demônio o derrubou e o agitou. E Jesus repreendeu o espírito imundo, e curou o menino, e o entregou novamente ao seu pai.
43 Te ndaka ñayii ma, ni ka sa'vi‑nka ini i ja ndaka kúu sa'a Su'si ma. Cha'a kúu ja ku‑uu jichi ja ni kaxtnu'u Jesús ma ja jin ka'ni i ya kovaa ndateku ya (Mt 17:22‑23; Mr 9:30‑32) Nani ka sa'vi‑nka ini ndaka ñayii ma ja ni sa'a Jesús ma, te jiña'a ya tee ka ndikin ya ma:
43 E todos se maravilhavam da grandeza do poder de Deus. Mas enquanto todos maravilhavam-se de todas as coisas que Jesus fazia, ele disse aos seus discípulos:
44 ―‍Jin koniniso'o va'a ni ja ká'an sa a. Máko jin ndunaa ni. Vaa saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a chi jin ndaxsia'a ña'a i nuu nda'a tee ka tatnuni ñuu ñayivi a ―‍kúu ya jiña'a ya.
44 Deixai estas palavras em vossos ouvidos; porque o Filho do homem será entregue nas mãos dos homens.
45 Kovaa ñatuu ni ka jaku'ni ini de ja ká'an ya ma, vaa Su'si ma, ñatuu ni wa'a ya tnu'u ja jin jaku'ni‑ni ini de. Suni ka yu'u de ja jin ndakan‑tnu'u tuku de Jesús ma.
45 Mas eles não entenderam esta palavra, e foi-lhes encoberto, para que não o percebessem. E eles temiam interrogá-lo a esse respeito.
46 Sani te tee ka ndikin ya ma, ni ka keja'a de ka jikan‑tnu'u tna'a de na nde de ko kuu tee kanuu‑ka.
46 Então, suscitou-se entre eles uma discussão sobre qual deles seria o maior.
47 Jesús ma, ja ni jinitnuni ya ja ka ka'an de ma, ni tnii ya nda'a in suchi luluu, te ni jani ya i xiñi ya ma,
47 E Jesus, percebendo o pensamento de seus corações, tomou uma criança, colocou-a ao seu lado,
48 te jiña'a ya: ―‍Nú na in kuan‑ta'vi suchi luluu ya'a ja maa sa ma, te jan‑ta'vi ña'a i maa sa. Te nú na in jan‑ta'vi ña'a maa sa a, te jan‑ta'vi i iya ni tetniñu ña'a ma. Chukan kúu ja nú nde ni jani ini ja masu in ñayii kanuu‑ka kúu ni sana ndaka‑ka ni a, te suu ni ko kuu tee kanuu‑ka nuu Su'si ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
48 e disse-lhes: Qualquer que receber esta criança em meu nome, recebe a mim; e qualquer que receber a mim, recebe aquele que me enviou; porque aquele que entre vós todos for o menor, esse será o maior.
49 Juan ma, jiña'a de: ―‍Teskua'a, ni ka jini sa in tee ja ndákune'e ña'a de maa ni, te ndónda de nuu tachi ma, te ka nde koo i, te ka nduva'a ñayii ma. Te ni ka ja'nu ndee sa, te ka jiña'a sa ja máko sa'a‑ka de sukan, vaa masu tee ka ndikin tna'a ji'in o a kúu de ―‍kúu Juan ma jiña'a de.
49 E, respondendo João, disse: Mestre, nós vimos alguém expulsando demônios em teu nome e proibimo-lo, porque ele não segue conosco.
50 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍Máko jin sunkani ni ja ma ka'an‑ka de, vaa nú na in ñatuu ndákiti ini nuu o a chi iyo i ji'in o ―‍kúu ya jiña'a ya.
50 E Jesus lhe disse: Não o proibais; porque quem não é contra nós, é por nós.
51 Nuu ve kuyatni ja kenda kivi ja no'o Jesús ma andivi ma, ûni ni jani ini ya ja ki'in ya ñuu Jerusalén ma.
51 E aconteceu que, tendo chegado o tempo para a sua ascensão ele fixou sua face para ir a Jerusalém,
52 Te ni tetniñu ya tee jin koxtnuu jin koo de ñuu Samaria ma, sukan‑va'a jin nduku de ndenu koo ya ja kenda ya ma.
52 e enviou mensageiros à sua frente, e eles foram e entraram em uma aldeia dos samaritanos, para lhe fazer os preparativos.
53 Kovaa ñayii ñuu Samaria ma, ñatuu ni ka kuni i ja jin kuan‑ta'vi i ya, vaa ni ka jinitnuni i ja ichi ñuu Jerusalén ma kua'an ya ma.
53 E eles não o receberam, porque o seu rosto estava voltado para Jerusalém.
54 Nuu ni ka jini tee ka ndikin ya ma ja ñatuu ni ka jan‑ta'vi i ya ma, te ka jiña'a Santiago ma ji'in Juan ma: ―‍Señor, ¿kúni ni ja jin tatnuni sa ja kuun ñu'u i'ni andivi ma, te xnaa i ñayii ya'a? ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
54 E quando os seus discípulos, Tiago e João, viram isso, eles disseram: Senhor, queres que ordenemos que desça fogo do céu para os consumir, assim como fez Elias?
55 Kovaa Jesús ma, ni ndakokuiñi ya, te ni ndonda ya nuu de.
55 Mas, ele voltando-se, repreendeu-os, e disse: Não sabeis de que tipo de espírito sois vós.
56 Sani te kuan koo de ji'in ya in‑ka ñuu.
56 Porque o Filho do homem não veio para destruir a vida dos homens, mas para salvá-los. E eles foram para outra aldeia.
57 Nani kuan koo de ji'in ya ichi ma, te in tee, jiña'a de Jesús ma: ―‍Señor, kúni sa ja kondikin ña'a sa ndeva'a‑ni ndenu ki'in maa ni ―‍kúu de jiña'a de.
57 E aconteceu que, indo eles pelo caminho, um certo homem lhe disse: Senhor, eu desejo te seguir para onde quer que tu fores.
58 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍Ñukuii ma, ka iyo yavi ti, te lasaa ma, ka iyo taka ti, kovaa saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a, ñatuu ndenu iyo nuu ndatatu sa ―‍kúu ya jiña'a ya.
58 E Jesus lhe disse: As raposas têm tocas, e as aves do céu têm ninhos, mas o Filho do homem não tem onde reclinar a sua cabeça.
59 Jesús ma, jiña'a ya in‑ka de: ―‍Kondikin ña'a ni ―‍kúu ya jiña'a ya. Kovaa ni ndakone'e de: ―‍Señor, kachi ni, te xinañu'u chu'u sa yuva sa ma, sana kondikin ña'a sa ―‍kúu de jiña'a de.
59 E ele disse a outro: Segue-me. Mas ele disse: Senhor, permite-me ir primeiro enterrar o meu pai.
60 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍Xndoo ni ñayii ñatuu ka kachi ja sa'a Su'si ma ja jin koteku i ma, te jín chu'u i ñayii ni ka ji'i ma. Te ndijin, kuá'an ni, te kaxtnu'u ni sukan tatnuni Su'si ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
60 Jesus lhe disse: Deixa que os mortos enterrem os seus mortos; mas vai tu e prega o reino de Deus.
61 In‑ka tuku de jiña'a nuu ya sa'a: ―‍Señor, kúni sa ja kondikin ña'a sa, kovaa xinañu'u, kachi ni, te ki'in sa jin nu kuan‑ta'vi sa nuu ñayii ve'e sa ma ―‍kúu de jiña'a de.
61 E outro também disse: Senhor, eu desejo te seguir, mas deixa-me primeiro despedir-me dos que estão em minha casa.
62 Te Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍Nú na in tníi nda'a arado i ma, masu kuu ndakonenuu yata i, vaa ñayii jani uu jani uni‑ni ini i ma, masu kuu i koo i ji'in Su'si ma nuu tatnuni ya ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
62 E Jesus lhe disse: Nenhum homem, tendo posto a mão no arado, e olhando para trás, é apto para o reino de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.