Lucas 7
Magdalena Peñasco Mixtec Bible (XTM_WBT) vs ACF
1 Nuu ni jinu ni kaxtnu'u Jesús ma tnu'u ya ma nuu ñayii ma, te kua'an ya ñuu Capernaum ma.
1 E, depois de concluir todos estes discursos perante o povo, entrou em Cafarnaum.
2 Te yukan iyo in tee tátnuni nuu cientu soldado. Te iyo in suchi jinukuechi nuu de, te kútoo xeen de i. Te ku'u ka'vi xeen i, te kuenda kûu i kúni i.
2 E o servo de um certo centurião, a quem muito estimava, estava doente, e moribundo.
3 Nuu ni jiniso'o tee tátnuni nuu cientu soldado ma ja ka ka'an i ja sa'a Jesús ma, te ni tetniñu de tee ka kuu ja'nu ñuu judío ma, ja na jin koo de jin kakan‑ta'vi de nuu ya te na kii ya ve'e de ma, ndasava'a ya suchi jinukuechi nuu de ma.
3 E, quando ouviu falar de Jesus, enviou-lhe uns anciãos dos judeus, rogando-lhe que viesse curar o seu servo.
4 Te ni jan koo tee yukan nuu Jesús ma, te ka jiña'a de: ―Tee tátnuni nuu cientu soldado ma, ká'an de ja sa'a ni tnu'u mani, vaa iyo tna de ja chindee ni de,
4 E, chegando eles junto de Jesus, rogaram-lhe muito, dizendo: É digno de que lhe concedas isto,
5 vaa kútoo de ñuu o a, te maa de ni sa'a ja ni ka sa'a i veñu'u luluu ya ―ka kuu de ka jiña'a de.
5 Porque ama a nossa nação, e ele mesmo nos edificou a sinagoga.
6 Jesús ma, kua'an ya ji'in de. Kovaa nuu jâ ni kuyatni ya ve'e tee tátnuni nuu cientu soldado ma, te maa de chi ni tatnuni de nuu tna'a de ma ja jin koo i jin kuña'a i Jesús ma sa'a: ―Señor, má ko ndi ini ni ja kii ni onde ve'e sa a, vaa masu kaa masu iyo sa ja kivi ni ini ve'e sa a.
6 E foi Jesus com eles; mas, quando já estava perto da casa, enviou-lhe o centurião uns amigos, dizendo-lhe: Senhor, não te incomodes, porque não sou digno de que entres debaixo do meu telhado.
7 Chukan kúu ja ñatuu ni kusaa ini maa sa ja jan nu nduku ña'a sa. Yika‑ni ja tatnuni ni nuu kue'e a ja jín ndiyo i, sukan‑va'a nduva'a suchi jinukuechi nuu sa a.
7 E por isso nem ainda me julguei digno de ir ter contigo; dize, porém, uma palavra, e o meu criado sarará.
8 Vaa saña tna chi ka iyo tee ka tatnuni nuu sa, te ka iyo soldado ja tátnuni sa nuu de ma. Te nuna kuña'a sa in de ma: “Kuá'an ni”, te kua'an de, te nuna kuña'a sa in‑ka de ma: “Ne'e ni”, te kíi de. Te nuna tatnuni sa nuu suchi jinukuechi nuu sa a: “Sa'a cha'a”, te sa'a i, kúu de ká'an de ―ka kuu i ka jiña'a i.
8 Porque também eu sou homem sujeito à autoridade, e tenho soldados sob o meu poder, e digo a este: Vai, e ele vai; e a outro: Vem, e ele vem; e ao meu servo: Faze isto, e ele o faz.
9 Te Jesús ma, ni sa'vi‑nka ini ya ja ni jiniso'o ya sukan ma, te nde'ya ya ñayii ka ndikin ya ma, te jiña'a ya: ―Ja ndaa kúu ja ni a ñuu Israel ya ñatuu ni ndani'i sa ñayii ka kukanu ini xeen ña'a sukan kúkanu ini ña'a tee ya'a ―kúu ya jiña'a ya.
9 E, ouvindo isto Jesus, maravilhou-se dele, e voltando-se, disse à multidão que o seguia: Digo-vos que nem ainda em Israel tenho achado tanta fé.
10 Ja ni ka ndakokuiñi i ve'e ma, te ni ka ndani'i i suchi jinukuechi ma ja jâ ni nduva'a i.
10 E, voltando para casa os que foram enviados, acharam são o servo enfermo.
11 Nuu ni jinu sukan ma, Jesús ma, kua'an ya ñuu nani Naín ma. Kua'an ya ji'in tee ka ndikin ya ma ji'in kua'a‑ka ñayii.
11 E aconteceu que, no dia seguinte, ele foi à cidade chamada Naim, e com ele iam muitos dos seus discípulos, e uma grande multidão;
12 Ja ni kenda ya yatni ñuu ma, ni jini ya ja kuan koo i kuan chu'u i in ndiyi. Te sa'ya in ña'a ni ji'i yii kúu i, te maa in maa tnu'u‑ni i iyo nuu si'i i ma. Te kua'a xeen ñayii ñuu ma ka ndikin kuan koo i.
12 E, quando chegou perto da porta da cidade, eis que levavam um defunto, filho único de sua mãe, que era viúva; e com ela ia uma grande multidão da cidade.
13 Ja ni jini Jesús ma, ni kunda'vi ini ya ña'a ma, te jiña'a ya: ―Má konda'yu ni ―kúu ya jiña'a ya.
13 E, vendo-a, o Senhor moveu-se de íntima compaixão por ela, e disse-lhe: Não chores.
14 Te ni jan tu'va ya, te ni tnii ya nuu ka ndiso i suchi ni ji'i ma, te ni ka jinkuiñi i. Jesús ma, jiña'a ya suchi ni ji'i ma: ―Ro'o ká'an ri: ¡Ndakoo! ―kúu ya jiña'a ya.
14 E, chegando-se, tocou o esquife (e os que o levavam pararam), e disse: Jovem, a ti te digo: Levanta-te. E o que fora defunto assentou-se, e começou a falar.
15 Sani te suchi ni ji'i ma, ni ndakoo i, te ni keja'a i ká'an i. Te jiña'a Jesús ma nuu si'i i ma: ―Ya'a ni sa'ya ni a ―kúu ya jiña'a ya.
15 E entregou-o à sua mãe.
16 Ja ni ka jini ñayii ma sukan, ndaka i ni ka yu'u, te ni ka keja'a i ka ndachiñu'u i Su'si ma, te ka ka'an i: ―In tee kanuu‑ka ndákaxtnu'u tnu'u ni wa'a Su'si ma, ni kijaa de ne'un o ya ―ka kuu i ka ka'an i. Te ka ka'an tna i: ―Maa Su'si ma ni kenda, chíndee ya ñayii ñuu maa ya a ―ka kuu i ka ka'an i.
16 E de todos se apoderou o temor, e glorificavam a Deus, dizendo: Um grande profeta se levantou entre nós, e Deus visitou o seu povo.
17 Te ni‑ka'nu ñuu Judea ma ji'in yu'u ñuu ma, ni ka jini i sukan ni sa'a Jesús ma.
17 E correu dele esta fama por toda a Judéia e por toda a terra circunvizinha.
18 Juan ma, ni jiniso'o de ndaka sukan ma, vaa tee ka ndikin tna'a ji'in de ma, ni ka ndakani de sukan. Ni kana de uu tee ma,
18 E os discípulos de João anunciaram-lhe todas estas coisas.
19 te ni tetniñu de ja jin kakan‑tnu'u de nuu Jesús ma nú suu ya kúu iya kii ma xi jin kondetu‑ka de.
19 E João, chamando dois dos seusdiscípulos, enviou-os a Jesus, dizendo: És tu aquele que havia de vir, ou esperamos outro?
20 Te tee ni tetniñu Juan ma, ni ka jan tu'va de nuu Jesús ma, te ka jiña'a de: ―Juan tee skuandute ma, ni tetniñu ña'a de ja jin kakan‑tnu'u ña'a sa, nú ndijin kúu iya kii ma xi jin kondetu‑ka sa ―ka kuu de ka jiña'a de.
20 E, quando aqueles homens chegaram junto dele, disseram: João o Batista enviou-nos a perguntar-te: És tu aquele que havia de vir, ou esperamos outro?
21 Te maa ora yukan‑ni, Jesús ma, ni ndasava'a ya kua'a ñayii ka ndo'o ka neni ja ka ku'u i ma, ji'in ñayii xndo'o xneni ña'a tachi ma, te ni ndasava'a ya nuu ñayii inukuaa ma.
21 E, na mesma hora, curou muitos de enfermidades, e males, e espíritos maus, e deu vista a muitos cegos.
22 Sani te ni ndakone'e ya: ―Kuán koo ni, te jin kuña'a ni Juan ma ja ni ka jini ni a ji'in ja ni ka jiniso'o ni a. Jin ndakani ni ja ñayii kuaa ma, jâ ni ka ndundijin nuu i ma, te ñayii ñatuu kúu jin kaka i ma, jâ ni ka ndakaka i, te ñayii ka ndo'o lepra ma, jâ ni ka nduvii i, te ñayii inuso'o ma, jâ ni ka ndakuniso'o i, te ñayii ni ka ji'i ma, ni ka ndateku i, te nuu ñayii nda'vi ma káxtnu'u sa tnu'u vii tnu'u va'a naxe jin ndani'i ta'vi i ma.
22 Respondendo, então, Jesus, disse-lhes: Ide, e anunciai a João o que tendes visto e ouvido: que os cegos vêem, os coxos andam, os leprosos são purificados, os surdos ouvem, os mortos ressuscitam e aos pobres anuncia-se o evangelho.
23 ¡Ja vava'a ka kuu ñayii ka kukanu ini ña'a i maa sa a! ―kúu ya jiña'a ya.
23 E bem-aventurado é aquele que em mim se não escandalizar.
24 Nuu kuan nu koo tee ni tetniñu Juan ma, Jesús ma, ni keja'a ya ká'an ya siki Juan ma nuu ñayii ma, te jiña'a ya: ―¿Naxe kaa tee ni ka ke koo ni, ka nde'ya ni nuu masu nawa iyo kuiti ma? ¿Sukan kúu in tnuyoo ja skanda kajin yi'i ma?
24 E, tendo-se retirado os mensageiros de João, começou a dizer à multidão acerca de João: Que saístes a ver no deserto? uma cana abalada pelo vento?
25 ¿Xi in tee ne'nu sa'ma va'a xeen? ¿Naxe kaa tee ni ka ke koo ni, ka nde'ya ni ma? Ndijin chi ka jini ni ja ñayii ka ne'nu sa'ma va'a xeen ma te ka sa'a i sukan ka jatna ini maa i ma, te ka iyo i ve'e tee ka kuu rey ma.
25 Mas que saístes a ver? um homem trajado de vestes delicadas? Eis que os que andam com preciosas vestiduras, e em delícias, estão nos paços reais.
26 ¿Kovaa naxe kaa tee ni ka ke koo ni ka nde'ya ni ma? ¿Xi ka jani ini ni ja in tee ndákaxtnu'u tnu'u ni wa'a Su'si ma kúu de? Ja ndaa kúu ja suu de, te in tee kanuu‑ka sana in tee ndákaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma kúu Juan ma.
26 Mas que saístes a ver? um profeta? Sim, vos digo, e muito mais do que profeta.
27 Te ja kuu Juan ma kúu ja ká'an tnu'u Su'si ma sa'a:
27 Este é aquele de quem está escrito: Eis que envio o meu anjo diante da tua face, O qual preparará diante de ti o teu caminho.
28 ’Te ká'an sa ja ne'un ndaka ñayii a, ñatuu ni‑in ñayii kanuu‑ka sana Juan ma, kovaa nuu tatnuni Su'si ma, te ñayii jani ini ja masu ñayii kanuu‑ka kúu i ne'un ndaka i ma ko kuu ñayii kanuu‑ka sana Juan ma ―kúu ya jiña'a ya.
28 E eu vos digo que, entre os nascidos de mulheres, não há maior profeta do que João o Batista; mas o menor no reino de Deus é maior do que ele.
29 Ndaka ñayii ka jiniso'o ja ká'an Juan ma, onde tee ka ndake'en ya'vi xu'un no'o ñuu Roma ma, ni ka sa'a de ja ni skuandute ña'a Juan ma, te sukan saa ni ka ndakunitnuni de ja Su'si ma kúu iya sa'a ja ndaa ma.
29 E todo o povo que o ouviu e os publicanos, tendo sido batizados com o batismo de João, justificaram a Deus.
30 Kovaa tee ka kuu fariseo ma, ji'in tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ñatuu ni ka wa'a de tnu'u ja skuandute ña'a Juan ma. Sukan ni ka saxiko de ja kúni Su'si ma ja jin ko kuu de ma.
30 Mas os fariseus e os doutores da lei rejeitaram o conselho de Deus contra si mesmos, não tendo sido batizados por ele.
31 Te jiña'a ya: ―¿Naxe ka kuu ñayii ya'a, ka jani ini ni?
31 E disse o Senhor: A quem, pois, compararei os homens desta geração, e a quem são semelhantes?
32 Sukan ka kuu suchi jaa ka jinkoo i nuya'vi ma, te ka kayu'u i ka jiña'a nuu tna'a i sa'a: “Ka tivi ri flauta, kovaa ñatuu ka jitaja'a ro. Ka jita ri yaa xii ini, kovaa ñatuu ka nda'yu ro”, ka kuu i ka ka'an i,
32 São semelhantes aos meninos que, assentados nas praças, clamam uns aos outros, e dizem: Tocamo-vos flauta, e não dançastes; cantamo-vos lamentações, e não chorastes.
33 te sukan kuiti ka kuu tna ni. Vaa ni kenda Juan tee skuandute ñayii ma, te ñatuu jaa de xtatila ni ñatuu ji'i de ndute uva, te ndijin, ka ka'an ni ja yinee ña'a tachi ma.
33 Porque veio João o Batista, que não comia pão nem bebia vinho, e dizeis: Tem demônio;
34 Sani te ni kenda sa ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a, te jaa sa xtatila te ji'i sa ndute uva ma, te ka ka'an ni ja tee jaa te ji'i xeen kúu sa te kétna'a ini sa ji'in ñayii ka sa'a ja u'vi ma ji'in kui'na ka ndake'en ya'vi xu'un no'o ñuu Roma ma, ka ka'an ni.
34 Veio o Filho do homem, que come e bebe, e dizeis: Eis aí um homem comilão e bebedor de vinho, amigo dos publicanos e pecadores.
35 Kovaa ñayii ka kandija tnu'u ndichi Su'si ma chi ni ka nduu i ñayii ka sa'a ja va'a ja ndaa. Te sukan, te ka jini o ja vava'a kúu tnu'u ya ma ―kúu ya jiña'a ya.
35 Mas a sabedoria é justificada por todos os seus filhos.
36 In tee kúu fariseo ma, ni kana de Jesús ma ja jin kaa de xita ji'in ya. Te Jesús ma, ni ja'an ya ve'e de ma, te núkoo ya nuu mesa ma.
36 E rogou-lhe um dos fariseus que comesse com ele; e, entrando em casa do fariseu, assentou-se à mesa.
37 Te ni kenda in ña'a ni yo kuneé ni yo ku‑uun ña, iyo ña ñuu yukan, vaa ni jini ña ja Jesús ma, jaa ya xita ji'in tee kúu fariseo ma. Te ni kenda ña ji'in in nuu ñu'u ndute jáxiko asi ma, te nanimaa vidriu alabastru kúu i.
37 E eis que uma mulher da cidade, uma pecadora, sabendo que ele estava à mesa em casa do fariseu, levou um vaso de alabastro com ungüento;
38 Te ni jinkoo ña nuu ja'a ya ma, te nda'yu ña, te ni keja'a ña ndákate ña ja'a ya ma ji'in ndute nuu ña ma. Sani te ni ndaxsichi ña ji'in ixi ña ma, te chítu chítu‑nka ña nuu ja'a ya ma, te chíso ña ndute jáxiko asi ma.
38 E, estando por detrás, aos seus pés, chorando, começou a regar-lhe os pés com lágrimas, e enxugava-lhos com os cabelos da sua cabeça; e beijava-lhe os pés, e ungia-lhos com o ungüento.
39 Te tee kúu fariseo ma tee ni kana Jesús ma ve'e de ma, ja ni jini de sukan ma, ni jani ini de: “Nute tee ya'a, in tee ndákaxtnu'u tnu'u ni wa'a Su'si ndija ma kúu de chi kunitnuni de na in kúu ña'a ke'e ña'a a, vaa in ña'a ndiso kuechi kúu ña”, jani ini de.
39 Quando isto viu o fariseu que o tinha convidado, falava consigo, dizendo: Se este fora profeta, bem saberia quem e qual é a mulher que lhe tocou, pois é uma pecadora.
40 Sani te Jesús ma, jiña'a ya fariseo ma: ―Simón, iyo in ja ká'an sa nuu ni ―kúu ya jiña'a ya. Te tee kúu fariseo ma, ni ndakone'e de: ―Ka'an ni, teskua'a ―kúu de jiña'a de.
40 E respondendo, Jesus disse-lhe: Simão, uma coisa tenho a dizer-te. E ele disse: Dize-a, Mestre.
41 Sani te Jesús ma, ni keja'a ya ndákani ya sa'a: ―Uu tee, ka tavi de xu'un nuu in tee ni wanuu. In de tavi u'un cientu (500) denario, te in‑ka de ma uu xiko uxi (50).
41 Um certo credor tinha dois devedores: um devia-lhe quinhentos dinheiros, e outro cinqüenta.
42 Kovaa ñatuu kúu jin ndakua'a de ma, te chukan kúu ja tee ni wanuu ma, ni sakanu ini de ja ka tavi nduu de ma. Vitna ka'an ni, ¿ja nduu de ma, na nde de kunimani‑ka nuu tee ni wanuu xu'un ma te kutoo‑ka de tee ma? ―kúu ya jiña'a ya.
42 E, não tendo eles com que pagar, perdoou-lhes a ambos. Dize, pois, qual deles o amará mais?
43 Simón ma, ni ndakone'e de: ―Jani ini sa ja tee tavi kua'a‑ka ma ―kúu de jiña'a de. Jesús ma, jiña'a ya: ―Va'a‑ni jani ini ni ―kúu ya jiña'a ya.
43 E Simão, respondendo, disse: Tenho para mim que é aquele a quem mais perdoou. E ele lhe disse: Julgaste bem.
44 Sani te nde'ya Jesús ma ña'a ma, te jiña'a ya nuu Simón ma: ―¿Nde'ya ni ña'a ya'a? Ni kivi sa ve'e ni a, te ñatuu ni taa ni ndute ndondoo ja'a sa a. Kovaa ña'a ya'a, ni ndakate ña ja'a sa a ji'in ndute nuu ña a, te ni ndaxsichi ña ji'in ixi ña a.
44 E, voltando-se para a mulher, disse a Simão: Vês tu esta mulher? Entrei em tua casa, e não me deste água para os pés; mas esta regou-me os pés com lágrimas, e os enxugou com os cabelos de sua cabeça.
45 Ñatuu ni chitu ni yikinuu sa a, kovaa ña'a ya'a chi onde nuu ni kijaa sa ma, ñatuu sunkani ña ja chitu ña ja'a sa a.
45 Não me deste ósculo, mas esta, desde que entrou, não tem cessado de me beijar os pés.
46 Ñatuu ni chiso ni aceite xini sa a, kovaa ña'a ya'a chi ni chiso ña ndute jáxiko asi a siki ja'a sa a.
46 Não me ungiste a cabeça com óleo, mas esta ungiu-me os pés com ungüento.
47 Te chukan kúu ja ká'an sa ja visi kua'a xeen kuechi ni yo ndiso ña'a ya'a, kovaa sa'a, te ka jini o ja jâ ni ka naa ndaka kuechi ña ma, vaa ja ni sa'a ña'a ña sukan a, chi ja káxtnu'u ña kúu ja kútoo xeen‑ka ña'a ña. Kovaa ñayii vala‑ni kuechi i náa ma, vala‑ni kútoo ña'a i ―kúu ya jiña'a ya.
47 Por isso te digo que os seus muitos pecados lhe são perdoados, porque muito amou; mas aquele a quem pouco é perdoado pouco ama.
48 Sani te jiña'a ya ña'a ma: ―Ndaka kuechi ni a jâ ni ka naa ―kúu ya jiña'a ya.
48 E disse-lhe a ela: Os teus pecados te são perdoados.
49 Te ñayii ka iyo tna yukan, ni ka keja'a i ka jikan‑tnu'u tna'a i: ―¿Na in kúu tee ya'a, ja onde kuechi ñayii ma xnaa de? ―ka kuu i ka ka'an i.
49 E os que estavam à mesa começaram a dizer entre si: Quem é este, que até perdoa pecados?
50 Kovaa Jesús ma, sa'a ni jiña'a ya nuu ña'a ma: ―Ja ni kukanu ini ña'a ni a, te ni ndani'i ta'vi ni. Kuán no'o sii ini ni ―kúu ya jiña'a ya ña.
50 E disse à mulher: A tua fé te salvou; vai-te em paz.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.