Lucas 22

Magdalena Peñasco Mixtec Bible (XTM_WBT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Jâ iyo yatni kivi ja ko kuu viko ka jaa i xtatila ñatuu na levadura yi'i ma, te viko ya'a kúu ja nani Viko Pascua ma.
1 Estava próxima a Festa dos Pães sem Fermento, chamada Páscoa.
2 Te tee ka tatnuni nuu sutu ma, ji'in tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ka nduku de naxe jin ka'ni de Jesús ma, kovaa ka yu'u de ñayii ma.
2 Os principais sacerdotes e os escribas procuravam uma forma de matar Jesus; porque temiam o povo.
3 Sani te ni kivi tachi ma ini anua Judas tee ni ka yo xnani i Iscariote ma. Te tee ya'a chi in tee ndi‑uxi uu tee ka ndikin ya ma kúu de.
3 Ora, Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze.
4 Te Judas ma ni ja'an de ni jan koto de tee ka tatnuni nuu sutu ma, ji'in tee ka jinukuechi veñu'u ka'nu ma, te ni jiña'a de naxe ke'en su'va de ya ma te ndakua'a de ya nuu nda'a tee yukan.
4 Judas foi entender-se com os principais sacerdotes e os capitães sobre como lhes entregaria Jesus.
5 Te ni ka kusii ini xeen de, te ni ka skuiso de ja jin kua'a de xu'un Judas ma.
5 Eles se alegraram e combinaram em lhe dar dinheiro.
6 Te ni jan‑ta'vi Judas ma, te ni keja'a de ndúku de ora ñatuu na ñayii ñuu ma ka iyo, sukan‑va'a ke'en su'va de ya ma.
6 Judas concordou e buscava uma boa ocasião para lhes entregar Jesus, longe da multidão.
7 Ni kenda kivi viko ja ka jaa i xtatila ñatuu na levadura yi'i ma, kivi iyo ja jin ka'mi i in ndikachi jaa ja ka ndakua'a i nuu Su'si ma.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento, em que era necessário fazer o sacrifício do cordeiro pascal.
8 Jesús ma, ni tetniñu ya Pedro ma ji'in Juan ma, te jiña'a ya: ―‍Kuán koo ni kuán satu'va ni ja jin kuxini o Viko Pascua a ―‍kúu ya jiña'a ya.
8 Então Jesus enviou Pedro e João, dizendo:
9 Te ni ka jikan‑tnu'u de: ―‍¿Ndenu kúni ni ja jin satu'va sa? ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
9 Eles lhe perguntaram: — Onde o senhor quer que a preparemos?
10 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍Nuu jin kivi koo ni ini ñuu ma, jin ndatna'a ni ji'in in tee ndiso de in kiyi ñu'u ndute. Te jin kondikin ni de onde ve'e ndivi de ma,
10 Jesus lhes explicou:
11 te jin kuña'a ni tee xi‑ve'e ma: “Teskua'a o ma, sa'a ká'an ya: ¿Ndenu iyo ve'e nuu kuxini sa Viko Pascua a ji'in ndaka tee ka ndikin tna'a ji'in sa a?”
11 e digam ao dono da casa: “O Mestre pergunta: ‘Onde fica o aposento no qual comerei a Páscoa com os meus discípulos?’”
12 Te kaxtnu'u de in ve'e ka'nu nuu jâ ni nduvii iyo ichi sukun ma. Yukan jin satu'va ni ja jin kuxini o ―‍kúu ya jiña'a ya.
12 Ele lhes mostrará um espaçoso cenáculo mobiliado; ali façam os preparativos.
13 Ni jan koo de, te ni ka ndani'i de ndaka sukan jiña'a Jesús ma, te ni ka satu'va de ja jin kuxini de Viko Pascua ma.
13 E, indo, acharam tudo como Jesus lhes tinha dito e prepararam a Páscoa.
14 Nuu ni kenda ora ma, Jesús ma ji'in tee ka ndikin ya ma, ni jinkoo ya ji'in de nuu mesa ma.
14 Chegada a hora, Jesus se pôs à mesa, e os apóstolos estavam com ele.
15 Te Jesús ma, jiña'a ya: ―‍¡Naka kúni sa ja jin kuxini o Viko Pascua a xi'na‑ka sana kûu sa!
15 Então Jesus lhes disse:
16 Vaa ká'an sa ja masu jin ndakuxini‑ka o viko ya'a, nú masu ja onde nuu tatnuni Su'si ma nuu ko kuu ndi'i ko kuu tu'u sukan kúni ka'an viko ya'a ―‍kúu ya jiña'a ya.
16 Pois eu lhes digo que nunca mais a comerei, até que ela se cumpra no Reino de Deus.
17 Sani te ni tnii ya nuu ñu'u ndute uva ma, te ni ndakuan‑ta'vi ya nuu Su'si ma, te jiña'a ya nuu de: ―‍Jin tnii ni, te jin ko'o ni vala vala,
17 E, pegando um cálice, depois de ter dado graças, disse:
18 vaa ká'an sa ja masu ko'o‑ka sa ndute uva ya'a onde nuu tatnuni Su'si ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
18 Pois eu digo a vocês que, de agora em diante, não mais beberei do fruto da videira, até que venha o Reino de Deus.
19 Sani te ni tnii ya xtatila ma, te ni ndakuan‑ta'vi ya nuu Su'si ma, te ni ta'vi ya, te ni wa'a ya tee ka ndikin ya ma, te jiña'a ya nuu de: ―‍Cha'a kúu yikikuñu sa a ja jin kunda'a ñayii ma te jin ka'ni ña'a i nuu tniñu ni ma sukan‑va'a jin ndani'i‑ta'vi ni. Jin ko sa'a ni sa'a, te jin ndaka'án ni sukan ndo'o neni sa nuu tniñu ni ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
19 E, pegando um pão, tendo dado graças, o partiu e lhes deu, dizendo:
20 Nuu ni jinu ni ka kuxini de ji'in ya ma, te suni sukan ni sa'a ya ji'in nuu ñu'u ndute uva ma, te jiña'a ya: ―‍Ndute uva ya'a kúu niñi sa ja kati ma, sana jin ndani'i ta'vi ni ma, sukan ni skuiso Su'si ma ja sa'a ya, sana jin nduu ni ñayii ñuu ya ma.
20 Do mesmo modo, depois da ceia, pegou o cálice, dizendo:
21 Te tee ke'en su'va ña'a ma, yoxtnee nda'a de ji'in nda'a sa a nuu mesa a.
21 — Mas eis que a mão do traidor está comigo à mesa.
22 Ja ndaa ja saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a, vee sa ja ndo'o neni sa sukan ni jani ini maa Su'si ma, kovaa ¡nda'vi maa tee ke'en su'va ña'a ma! ―‍kúu ya jiña'a ya.
22 Pois o Filho do Homem vai segundo o que está determinado, mas ai daquele por quem ele está sendo traído!
23 Sani te ni ka keja'a ndi‑in ndi‑in de ka jikan‑tnu'u tna'a de nde de ko kuu ja ke'en su'va ya ma, vaa ka ndi ini tna de ma.
23 Então começaram a perguntar entre si qual deles seria o que estava para fazer isso.
24 Sani te kuee‑ka ma, tee ka ndikin ya ma, ni ka keja'a de ka tetna'a de na nde in ko kuu ja kanuu‑ka ma.
24 Houve também entre eles uma discussão sobre qual deles parecia ser o maior.
25 Jesús ma, jiña'a ya: ―‍Ñayii ñatuu ka kandija Su'si ma, ka tatnuni xeen rey ma nuu i, te ñayii ñuu ma, ka ndachiñu'u i de ja tee ka sa'a ja va'a ka kuu rey ma.
25 Mas Jesus lhes disse:
26 Kovaa ndijin, masu sukan jin ko kuu ni. Su'va nde ni kanuu‑ka ma, kani ini ni ja in ñayii masu kanuu xeen kúu ni. Te nde ni tatnuni‑ka ma, ko kuu ni sukan kúu in ñayii jinukuechi ma.
26 Mas vocês não são assim; pelo contrário, o maior entre vocês seja como o menor; e aquele que dirige seja como o que serve.
27 Vaa ¿na in kúu ja kanuu‑ka? ¿Ñayii jinkoo nuu mesa ma ja kaa i xita ma, xi ñayii jinukuechi nuu ñayii ni jinkoo ma? ¿Xi masu ka jani ini ni ja ñayii jinkoo nuu mesa ma kúu ñayii kanuu‑ka? Kovaa saña chi iyo sa ne'un ni a sukan kúu in ñayii jinukuechi.
27 Pois qual é maior: aquele que está à mesa ou aquele que serve? Não é verdade que é aquele que está à mesa? Pois, no meio de vocês, eu sou como quem serve.
28 ’Ndijin chi ndimaa ka iyo ni ji'in sa nuu ndó'o néni sa ma.
28 Vocês são os que têm permanecido comigo nas minhas tentações.
29 Chukan kúu ja taa sa tnu'u sukan jin tatnuni ni, sukan ni taa Yuva sa ma nuu maa sa.
29 E eu confio a vocês um reino, assim como o meu Pai confiou a mim,
30 Te ndaka ni, jin kaa jin ko'o ni nuu mesa sa ma kivi tatnuni sa ma. Te jin kunukoo ni nuu ka nukoo ñayii ka tatnuni ma, te maa ni jin ko kuu ñayii jin ka'nde tniñu ndi‑uxi uu jichi ñayii ñuu Israel ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
30 para que comam e bebam à minha mesa no meu Reino; e vocês se assentarão em tronos para julgar as doze tribos de Israel.
31 Jiña'a tna Iya Tátnuni ma: ―‍Simón, Simón, káxtnu'u sa nuu ni ja koto va'a ni maa ni, vaa tachi ma, ni jikan ña'a i ndaka ni, sukan‑va'a kototnuni ña'a i sukan ka xndechi de triu ma.
31 — Simão, Simão, eis que Satanás pediu para peneirar vocês como trigo!
32 Kovaa jâ ni jikan‑ta'vi sa nuu Su'si ma ja kuu ni, sukan‑va'a ñatuu nawa kasi ja ma kukanu ini‑ka ña'a ni ma. Te ndijin, nuna ndakokuiñi ni te ndandikin ña'a ni, te chindee ni ñani ni a ja jin koo va'a de nuu Su'si ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
32 Eu, porém, orei por você, para que a sua fé não desfaleça. E você, quando voltar para mim, fortaleça os seus irmãos.
33 Simón ma, jiña'a de: ―‍Señor, iyo sa ja ki'in sa ji'in ni onde vekaa ma te visi na kûu sa ji'in ni ―‍kúu Simón ma jiña'a de.
33 Porém Pedro respondeu: — Estou pronto para ir com o Senhor, tanto para a prisão como para a morte.
34 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍Pedro, ká'an sa ja xtnee ne'e ma, ni ñatuu kana‑ka li'li ma, te jâ ni kuu uni jichi ka'an ni ja ñatuu jini ña'a ni ―‍kúu ya jiña'a ya.
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Sani te Jesús ma, jikan‑tnu'u ya: ―‍Nuu ni tetniñu ña'a sa ma te ni tatnuni sa ja ma jin kinda'a ni bolsa ni ma, ni a xu'un, ni a ndijan ni ma, ¿ni iyo nawa ni ja'ni ña'a i? ―‍kúu ya jiña'a ya. Te ni ka ndakone'e de: ―‍Ñatuu nawa ni ja'ni ña'a i ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
35 A seguir, Jesus perguntou aos discípulos: Eles responderam: — Não faltou nada!
36 Sani te jiña'a ya: ―‍¿Kovaa vitna naxe ka jani ini ni? ¿Nú na in neva'a in bolsa, te kínda'a i, te suni kínda'a i nuu ñu'u xu'un i ma? ¿Te nú na in ñatuu na yuchi kúu espada ma neva'a i, te ndáxiko i sa'ma ndii i ma, te kuáan i in, ka jani ini ni?
36 Então Jesus lhes disse:
37 Kovaa jin kona'a ni ja sa'a ká'an tutu ndee tnu'u Su'si ma: “Jin sa'a ñayii ma tnu'u ja in ñayii sa'a ja u'vi kúu sa.” Te ká'an sa ja sukan ko kuu ja ndo'o sa ma. Vaa ndaka ja ndee nuu tnu'u Su'si ma ja kuu sa ma jiniñu'u ja ko kuu sukan ―‍kúu ya jiña'a ya.
37 Pois eu lhes digo que é preciso que se cumpra em mim o que está escrito: “Ele foi contado com os malfeitores.” Pois o que a mim se refere está sendo cumprido.
38 Te ka jiña'a de: ―‍Señor, ya'a iyo uu yuchi kúu espada ―‍ka kuu de ka jiña'a de. Te ni ndakone'e ya: ―‍Jâ ni kuu na. Má jin ko kuu‑ka ni sukan ka ka'an ni a ―‍kúu ya jiña'a ya.
38 Então lhe disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas! Jesus lhes respondeu:
39 Sani te ni kee Jesús ma, te kua'an ya Yuku Tnu Olivo ma, sukan játna ini ya sa'a ya ma. Te tee ka ndikin ya ma, ni ka ndikin tna de ya.
39 E, saindo, Jesus foi, como de costume, para o monte das Oliveiras; e os discípulos o acompanharam.
40 Nuu ni kenda koo de ji'in ya ma, te jiña'a ya: ―‍Jin kakan‑ta'vi ni nuu Su'si ma, sukan‑va'a ma ska'an ña'a tachi ma ja jin sa'a ni ja u'vi ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
40 Chegando ao lugar escolhido, Jesus lhes disse:
41 Te kua'an‑ka ya, te ni kujika‑ka ya vala sukan kenda in yuu ja kani o ji'in nda'a o a, te ni jinkoo jiti ya, te jikan‑ta'vi ya,
41 Ele, por sua vez, se afastou um pouco, e, de joelhos, orava,
42 te sa'a jiña'a ya: ―‍Yuva sa, nú kúni ni, te sa'a ni ja kaku sa nuu tnundo'o tnuneni ya'a. Kovaa máko sa'a ni sukan kúni maa sa, su'va kó kuu sukan kúni maa ni ―‍kúu ya jiña'a ya.
42 dizendo:
43 Sani te ni kenda in ángel Su'si ma, sukan‑va'a ndakua'a i tnu'u ndee tnu'u ndatnu ya.
43 Então lhe apareceu um anjo do céu que o confortava.
44 Te yikuu ya kuxii kunda'vi xeen ini ya, te jikan‑ta'vi jikan‑ta'vi‑nka ya nuu Yuva ya Su'si ma, te kuun kuun‑nka ña'a tnaa ya ma, te kuenda niñi kúu i, jinkoo i nuu ñu'ú ma.
44 E, estando em agonia, orava mais intensamente. E aconteceu que o suor dele se tornou como gotas de sangue caindo sobre a terra.
45 Nuu ni ndokuiñi ya ja ni jikan‑ta'vi ya ma, te kuan no'o ya nuu ka iyo tee ka ndikin ya ma. Te ni ndani'i ya de ja ka kixi de, vaa ni ka kuita de ja ka kuxii xeen ini de ma.
45 Levantando-se da oração, Jesus foi até onde os discípulos estavam, e os encontrou dormindo de tristeza.
46 Te jiña'a ya: ―‍¿Nava'a ka kixi ni? Jin ndakoo ni, te jin kakan‑ta'vi ni, sukan‑va'a ma ska'an ña'a tachi ma ja jin sa'a ni ja u'vi ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
46 E disse:
47 Yikuu‑ka Jesús ma ká'an ya, te ni ka kenda koo kua'a ñayii ma. Te tee ni yo nani Judas ma, in tee ni yo kuu ndi‑uxi uu tee ni ka yo ndikin ya ma, kúu tee yoxtnuu nuu ñayii ma, te ni jan tu'va de Jesús ma ja chitu de yikinuu ya ma.
47 Enquanto Jesus ainda falava, eis que chegou uma multidão. E um dos doze, que se chamava Judas, vinha à frente deles e se aproximou de Jesus para o beijar.
48 Kovaa Jesús ma, jiña'a ya: ―‍¿Sa'a‑ni chítu ni yikinuu sa a, sukan‑va'a ke'en‑su'va ña'a ni saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a? ―‍kúu ya jiña'a ya.
48 Jesus, porém, lhe disse:
49 Te ja ni ka jini tee ka ndikin ya ma sukan kúu ma, te ka jikan‑tnu'u de ya: ―‍Señor, ¿jin kene'e sa yuchi kúu espada ma, te jin kanaa o? ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
49 Os que estavam ao redor de Jesus, vendo o que estava por acontecer, perguntaram: — Senhor, devemos atacar com as espadas?
50 Te in de ma, ni xtnakue'e de in tee jinukuechi nuu tee tátnuni nuu sutu ma, vaa ni ja'nde de so'o kua'a tee ma.
50 Um deles golpeou o servo do sumo sacerdote e cortou-lhe a orelha direita.
51 Jesús ma, jiña'a ya: ―‍Ni kuu na. Má jin sa'a‑ka ni de sukan ―‍kúu ya jiña'a ya. Te ni tenee ya nda'a ya ma so'o tee jinukuechi nuu sutu ma, te ni nduva'a.
51 Mas Jesus interveio, dizendo: E, tocando na orelha do homem, o curou.
52 Sani te jiña'a ya tee ka tatnuni nuu sutu ma, ji'in tee ka jito veñu'u ka'nu ma, ji'in tee ka kuu ja'nu ma, vaa ndaka tee ya'a ka kuu tee ni jan koo ja jin koo de ji'in ya ma: ―‍¿Nava'a ve koo ni ji'in yuchi kúu espada ji'in yutnu, kuenda tnu'u ja in kui'na kúu sa?
52 Então Jesus disse aos principais sacerdotes, capitães do templo e anciãos que vieram prendê-lo:
53 Ndaka kivi ni yo iyo sa ji'in ndaka ni veñu'u ka'nu ma, te ni ñatuu ni ka tnii ña'a ni, kovaa vitna kúu ora ka sa'a ni ja ka kuni maa ni a, vaa ni kundee maa ja u'vi iyo nuu nee ma nuu ni a ―‍kúu ya jiña'a ya.
53 Todos os dias, estando eu com vocês no templo, vocês não tentaram me prender. Esta, porém, é a hora de vocês e a hora do poder das trevas.
54 Sani te ni ka tnii de Jesús ma, te ni jan koo de ji'in ya ve'e tee tátnuni nuu sutu ma. Te Pedro ma, ndikin jika de.
54 Então, prendendo Jesus, levaram-no e o introduziram na casa do sumo sacerdote. Pedro seguia de longe.
55 Te sasava nuke'e ma ni ka xndu'va ñayii ma ñu'u, te ni ka jinkoo i yu'u ñu'u ma. Te Pedro ma, ni jinkoo tna de ne'un ñayii ma.
55 Quando acenderam um fogo no meio do pátio e se assentaram juntos, Pedro tomou lugar entre eles.
56 Sani te ni jini in suchi si'i jinukuechi ma ja núkoo Pedro ma yu'u ñu'u ma, te nde'ya vava'a i de, te jiña'a i: ―‍Suni tee ya'a ni yo iyo ji'in Jesús ma ―‍kúu i jiña'a i.
56 Uma empregada, vendo-o sentado perto do fogo, fixou os olhos nele e disse: — Este também estava com ele.
57 Kovaa Pedro ma, jiña'a de: ―‍Ro'o, masu jini ri na in kúu de ―‍kúu de jiña'a de.
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, não o conheço.
58 Nuu ni kunuu‑ka ma in‑ka ñayii jiña'a nuu Pedro ma sa'a: ―‍Ndijin tna chi tee ka ndikin tna'a ji'in tee yukan kúu ni ―‍kúu i jiña'a i. Kovaa Pedro ma, ni ndakone'e de: ―‍Ña'a, masu nama ka ndikin tna'a sa ji'in de ―‍kúu de jiña'a de.
58 Pouco depois, outro homem, ao ver Pedro, disse: — Você também é um deles. Mas Pedro disse: — Homem, eu não sou um deles.
59 Te ni ya'a visi in ora, te in‑ka ñayii ni jiña'a: ―‍Koo tee ya'a chi ni yo ndijin de Jesús ma vi, vaa in tee ñuu Galilea ma kúu de ―‍kúu i jiña'a i.
59 E, tendo passado cerca de uma hora, outro afirmou, dizendo: — Com certeza este também estava com ele, porque também é galileu.
60 Pedro ma, jiña'a de: ―‍Ndijin, masu jini sa nawa kúu ja ká'an ni a ―‍kúu de jiña'a de. Te maa ora yukan‑ni, nani yikuu‑ka Pedro ma ká'an de ma, te ni kana in li'li ma.
60 Mas Pedro insistiu: — Homem, não sei do que você está falando. E logo, enquanto Pedro ainda falava, o galo cantou.
61 Sani te Iya Tátnuni ma, ni konenuu ya, te nde'ya ya Pedro ma, te Pedro ma, ni ndaka'án de ja sa'a ni jiña'a Iya Tátnuni ma: “Ni ñatuu kana‑ka li'li ma, te jâ ni ku‑uni jichi ja ka'an ni ja ñatuu jini ña'a ni.”
61 Então, o Senhor voltou-se e fixou os olhos em Pedro. E Pedro se lembrou da palavra do Senhor, como lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você me negará três vezes.”
62 Sani te ni ndee Pedro ma yukan, te ni nda'yu nda'vi, ni nda'yu kee de, ja ni ndakani ini de ma.
62 E Pedro, saindo dali, chorou amargamente.
63 Te tee ka jito Jesús ma, ka jakundee de ya, te ka kani de ya.
63 Os homens que detinham Jesus zombavam dele, davam-lhe pancadas e,
64 Ni ka jasi de nuu ya ma, te ka jiña'a de: ―‍¡Ndaka'an ni na in ni kani ña'a! ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
64 colocando uma venda sobre os olhos dele, diziam: — Profetize! Quem foi que bateu em você?
65 Te ndeva'a xeen ka jiña'a de ya.
65 E muitas outras coisas diziam contra ele, blasfemando.
66 Nuu ni ndii ma, ni ka ndututu tee judío ka kuu ja'nu ma, ji'in tee ka tatnuni nuu sutu ma, ji'in tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, te ni jan koo de ji'in Jesús ma nuu tee ka ja'nde tniñu ñayii ñuu judío ma. Te ka jikan‑tnu'u de ya:
66 Logo que amanheceu, reuniu-se a assembleia dos anciãos do povo, tanto os principais sacerdotes como os escribas, e o conduziram ao Sinédrio, onde lhe disseram:
67 ―‍Ka'an ni nú ndijin kúu Cristo iya ni tetniñu Su'si ma ―‍ka kuu de ka jiña'a de. Te ni ndakone'e ya: ―‍Nuna ka'an sa ja suu sa kúu, masu jin kandija ni,
67 — Se você é o Cristo, diga-nos. Então Jesus lhes respondeu:
68 te nuna kakan‑tnu'u tna ña'a sa na in ni tetniñu ña'a ja vee sa a, masu jin ndakone'e ni.
68 E, se eu perguntar, vocês não me darão resposta.
69 Kovaa ká'an sa ja onde vitna saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a, kunukoo sa xiñi kua'a Su'si iya kúu sa'a ndaka ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
69 Desde agora, o Filho do Homem estará sentado à direita do Deus Todo-Poderoso.
70 Sani te ni ka jikan‑tnu'u ndaka de: ―‍¿Nú sukan, ndijin, Sa'ya Su'si ma kúu ni? ―‍ka kuu de ka jiña'a de. Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍Maa ni ka ka'an ja suu sa ―‍kúu ya jiña'a ya.
70 Todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Sani te ka ka'an de: ―‍Masu jiniñu'u ja jin nduku‑ka o ñayii jin ndaka'an nawa ni yo sa'a de ma, vaa maa o ni ka jiniso'o ja yu'u maa de ká'an de in ja masu játna ini Su'si ma ―‍ka kuu de ka ka'an de.
71 Eles disseram: — Que necessidade ainda temos de testemunho? Porque nós mesmos ouvimos o que ele falou.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.