Lucas 18

Magdalena Peñasco Mixtec Bible (XTM_WBT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Jesús ma, ni ka'an ya in tnu'u vijin, sukan‑va'a jin kutu'va de ja ndimaa jin kakan‑ta'vi de, te máko jin kuñaña de,
1 Jesus contou a seus discípulos uma parábola para mostrar-lhes que deviam orar sempre e nunca desanimar.
2 te jiña'a ya: ―‍Iyo in tee ni yo ja'nde tniñu, te ni masu ni yo kandija de Su'si ma, ni a ñatuu na respetu de nuu ñayii ñuu yukan.
2 Disse ele: “Havia numa cidade um juiz que não temia a Deus nem se importava com as pessoas.
3 Te maa ñuu yukan iyo in ña'a ni ji'i yii, te iyo in ñayii ni kanaa ji'in ña. Te ni ja'an ña ni jan kakan ña ja na ka'nde de tniñu ña ma ji'in ñayii ni kanaa ji'in ña ma.
3 Uma viúva daquela cidade vinha a ele com frequência e dizia: ‘Faça-me justiça contra meu adversário’.
4 Kua'a xeen kivi ñatuu ni kuni tee ja'nde tniñu ma katanuu de ña. Kovaa ni jani ini de: “Visi ñatuu kándija o Su'si ma te ñatuu na respetu o nuu ñayii ya'a,
4 Por algum tempo, o juiz não lhe deu atenção, mas, por fim, disse a si mesmo: ‘Não temo a Deus e não me importo com as pessoas,
5 kovaa ña'a ya'a kii kii‑ni ña ki xtna'a ña'a ña. Ká'nde o tniñu ña, sukan‑va'a máko kii‑ka ña. Nú ña'a, te ma kanda o”, kúu de ká'an de. ―Sa'a ni ndakani Jesús ma.
5 mas essa viúva está me irritando. Vou lhe fazer justiça, pois assim deixará de me importunar’”.
6 Te jiña'a tna Iya Tátnuni ma: ―‍Jin ndasa'a ni kuenda sukan ni jani ini tee ja'nde tniñu ma, visi tee sa'a ja u'vi kúu de.
6 Então o Senhor disse: “Aprendam uma lição com o juiz injusto.
7 Va'a‑ni, suni sukan sa'a tna Su'si ma, te chindee ya ñayii ni ndakaji ya ma ja ka ndakune'e i ya nduu ñuu ma. ¡Masu kukuee ya ja chindee ña'a ya!
7 Acaso Deus não fará justiça a seus escolhidos que clamam a ele dia e noite? Continuará a adiar sua resposta?
8 Ká'an sa ja yachi yachi chindee ña'a ya. Kovaa nuna kenda kivi ndii sa ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a, ¿kuiti ja ndani'i‑ka sa ñayii ñuu ñayivi ya ja ka kukanu ini ña'a i? ―‍kúu ya jiña'a ya.
8 Eu afirmo que ele lhes fará justiça, e rápido! Mas, quando o Filho do Homem voltar, quantas pessoas com fé ele encontrará na terra?”.
9 Jesús ma, ni ka'an ya in‑ka tnu'u vijin, ja kaxtnu'u ya nuu ñayii ka jani ini ja ñayii va'a‑ka ka kuu i te ka saxiko i jaku‑ka ñayii ma, te sa'a ni ka'an ya:
9 Em seguida, Jesus contou a seguinte parábola àqueles que confiavam em sua própria justiça e desprezavam os demais:
10 ―‍Uu tee, ni jan koo de veñu'u ka'nu ma, ka jikan‑ta'vi de. In de kúu fariseo, te in‑ka de kúu tee ndáke'en ya'vi xu'un no'o ñuu Roma ma.
10 “Dois homens foram ao templo orar. Um deles era fariseu, e o outro, cobrador de impostos.
11 Tee kúu fariseo ma, núkuiñi de, te sa'a jikan‑ta'vi de: “Su'si, kuta'vi sa nuu ni, vaa masu kúu sa sukan ka kuu‑ka ñayii ma, ja ka sakui'na i ma, ja ka sa'a i ja u'vi ma, ja ka kivi nduu i ji'in in‑ka ña'a ma, te masu kúu sa sukan kúu tee yukan tee ndáke'en ya'vi xu'un no'o ñuu Roma ma.
11 O fariseu, em pé, fazia esta oração: ‘Eu te agradeço, Deus, porque não sou como as demais pessoas: desonestas, pecadoras, adúlteras. E, com certeza, não sou como aquele cobrador de impostos.
12 Ndaka smana iyo ndite sa uu jichi, te táa sa diezmo ndaka ja ní'i sa ma”, kúu de jiña'a de.
12 Jejuo duas vezes por semana e dou o dízimo de tudo que ganho’.
13 ’Kovaa tee ndáke'en ya'vi xu'un no'o ñuu Roma ma, jika‑ni ni jinkoo jiti de. Te ni ñatuu ndonenuu de ichi andivi ma, su'va wa'a de pechu de ma, te ká'an de: “¡Su'si, kunda'vi ini ña'a ni! ¡In tee ndiso kuechi kúu sa!”, kúu de jiña'a de.
13 “Mas o cobrador de impostos ficou a distância e não tinha coragem nem de levantar os olhos para o céu enquanto orava. Em vez disso, batia no peito e dizia: ‘Deus, tem misericórdia de mim, pois sou pecador’.
14 Ká'an sa ja tee ndáke'en ya'vi xu'un no'o ñuu Roma ma, nuu kuan no'o de ve'e de ma, te jâ ni sakanu ini ña'a Su'si ma, kovaa tee kúu fariseo ma, ñatuu. Vaa nú na in sa'a tnu'u ja maa i ma kúu ja kuu‑ka vaa va'a‑ni sa'a va'a‑ni kúu i, jani ini i, chi suni kendoo nda'vi‑ka i te ndatna'a i ja kan‑nuu. Te ñayii jani ini ja masu nde jiniñu'u i ma vaa ja sa'a ja kúu i ma masu ja va'a kúu, ñayii yukan nduu in ñayii kanuu‑ka ―‍kúu ya jiña'a ya.
14 Eu lhes digo que foi o cobrador de impostos, e não o fariseu, quem voltou para casa justificado diante de Deus. Pois aqueles que se exaltam serão humilhados, e aqueles que se humilham serão exaltados”.
15 Suni ni jan koo i ji'in suchi kuechi ma nuu Jesús ma, sukan‑va'a sonee ya nda'a ya siki suchi kuechi ma. Kovaa tee ka ndikin ya ma, ni ka jini de, te ka ndonda de nuu ñayii ni jan koo ji'in suchi kuechi ma.
15 Certo dia, trouxeram crianças para que Jesus pusesse as mãos sobre elas. Ao ver isso, os discípulos repreenderam aqueles que as traziam.
16 Sani te Jesús ma, ni kana ya tee ka ndikin ya ma, te jiña'a ya: ―‍Jin kua'a ni tnu'u, te kí koo maa suchi kuechi a, te máko jin ka'nu ndee ni, chi vaa sukan ka kuu suchi kuechi a sukan jin ko kuu ñayii jin koo ji'in Su'si ma nuu tatnuni ya ma.
16 Jesus, porém, chamou as crianças para junto de si e disse aos discípulos: “Deixem que as crianças venham a mim. Não as impeçam, pois o reino de Deus pertence aos que são como elas.
17 Ja ndaa ká'an sa, nú ma kachi in ñayii ma ja tatnuni ya nuu i sukan jan‑ta'vi in suchi luluu a nawa tátnuni o nuu i ma, te masu kuu koo i ji'in Su'si ma nuu tatnuni ya ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
17 Eu lhes digo a verdade: quem não receber o reino de Deus como uma criança de modo algum entrará nele”.
18 In tee netniñu ma, ni jikan‑tnu'u de nuu Jesús ma: ―‍Teskua'a va'a ini, ¿nawa sa'a sa, sukan‑va'a ndani'i ta'vi sa, te koteku sa ni‑kani ni‑jika? ―‍kúu de jiña'a de.
18 Certa vez, um homem de alta posição perguntou a Jesus: “Bom mestre, que devo fazer para herdar a vida eterna?”.
19 Te Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍¿Nava'a xnani ña'a ni teskua'a va'a ini? Masu na in va'a ini, nú masu ja maa in‑ni Su'si ma.
19 “Por que você me chama de bom?”, perguntou Jesus. “Apenas Deus é verdadeiramente bom.
20 Jâ jini ni ndaka ja ni tatnuni ya ma: “Másu ko kivi nduu ni ji'in in‑ka ña'a ma. Másu ko ka'ni ni in‑ka ñayii ma. Másu ko sakui'na ni. Másu ko ka'an tnu'u ni siki in‑ka ñayii ma. Kava respetu ni nuu yuva ni ma ji'in nuu si'i ni ma” ―‍kúu ya jiña'a ya.
20 Você conhece os mandamentos: ‘Não cometa adultério. Não mate. Não roube. Não dê falso testemunho. Honre seu pai e sua mãe’.”
21 Te tee yukan, jiña'a de: ―‍Ndaka cha'a chi jâ sa'a ndi'i sa onde nuu jaa sa ma ―‍kúu de jiña'a de.
21 O homem respondeu: “Tenho obedecido a todos esses mandamentos desde a juventude”.
22 Ja ni jiniso'o Jesús ma sukan, te ni ndakone'e ya: ―‍Kúni‑ka in‑ka ja sa'a ni a. Ndaxiko ni ndaka ja neva'a ni ma, te kua'a ni ñayii ka kunda'vi ma. Te sukan, te xiku ko kuu ni andivi ma. Sani te kii ni, te kondikin ña'a ni ―‍kúu ya jiña'a ya.
22 Quando Jesus ouviu sua resposta, disse: “Ainda há uma coisa que você não fez. Venda todos os seus bens e dê o dinheiro aos pobres. Então você terá um tesouro no céu. Depois, venha e siga-me”.
23 Kovaa ja ni jiniso'o tee yukan sukan jiña'a ya ma, te ni kuxii xeen ini de, vaa in tee xiku xeen kúu de.
23 Ao ouvir essas palavras, o homem se entristeceu, pois era muito rico.
24 Ja ni jini Jesús ma sukan, te jiña'a ya: ―‍¡Naka yii kúu ja in ñayii xiku ma, kenda i ja koo i ji'in Su'si ma nuu tatnuni ya ma!
24 Ao ver a tristeza daquele homem, Jesus disse: “Como é difícil os ricos entrarem no reino de Deus!
25 Su'va yachi‑ka kuu kivi in kiti kúu camellu ma in yavi xuu yiki tiku ma sana ja in ñayii xiku ma, kenda i ja koo i ji'in Su'si ma nuu tatnuni ya ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
25 Na verdade, é mais fácil um camelo passar pelo buraco de uma agulha que um rico entrar no reino de Deus”.
26 Te ñayii ni ka jiniso'o ma, ka jikan‑tnu'u i: ―‍¿Na in kuu ndani'i ta'vi ja sukan? ―‍ka kuu i ka jiña'a i.
26 Aqueles que o ouviram disseram: “Então quem pode ser salvo?”.
27 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍Tna'a ja masu kuu ka jani ini ñayii ma, Su'si ma chi kuu sa'a ya ―‍kúu ya jiña'a ya.
27 Jesus respondeu: “O que é impossível para as pessoas é possível para Deus”.
28 Pedro ma, jiña'a de: ―‍Señor, saña chi ndaka ja ka neva'a sa ma ni ka xndoo sa, te ni ka ndikin ña'a sa ―‍kúu de jiña'a de.
28 Pedro disse: “Deixamos nossos lares para segui-lo”.
29 Te ni ndakone'e ya: ―‍Ja ndaa ká'an sa ja ndeva'a‑ni na in xndoo ve'e i ma, ñasi'i i ma, ñani i ma, yuva i ma, ji'in sa'ya i ma, ja kuechi ja káxtnu'u i sukan tátnuni Su'si ma ini anua ñayii ma,
29 Jesus respondeu: “Eu lhes garanto que todos que deixaram casa, esposa, irmãos, pais ou filhos por causa do reino de Deus
30 ndani'i kua'a xeen‑ka i ja koneva'a i ñuu ñayivi a, te kivi ki'in o ma ndani'i ta'vi i, te koteku i ni‑kani ni‑jika ―‍kúu ya jiña'a ya.
30 receberão neste mundo uma recompensa muitas vezes maior e, no mundo futuro, terão a vida eterna”.
31 Jesús ma, ni kana siin ya ndi‑uxi uu tee ka ndikin ya ma, te jiña'a ya: ―‍Vitna jín koo o ñuu Jerusalén ma, nuu ko kuu sukan ni ka tee tee ni ka yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma siki sa ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a.
31 Jesus chamou os Doze à parte e disse: “Estamos subindo para Jerusalém, onde tudo que foi escrito pelos profetas a respeito do Filho do Homem se cumprirá.
32 Vaa jin koo i jin ndaxsia'a ña'a i nuu nda'a ñayii masu ñuu ya'a, te jin kosiki ndee ña'a i, te jin sa'a ndeva'a ña'a i, te jin tusii ña'a i,
32 Ele será entregue aos gentios, e zombarão dele, o insultarão e cuspirão nele.
33 te jin kani ña'a i, te jin ka'ni ña'a i. Te nuu uni kivi ma, te ndateku sa ―‍kúu ya jiña'a ya.
33 Eles o açoitarão e o matarão, mas no terceiro dia ele ressuscitará”.
34 Kovaa masu ni ka jaku'ni kuiti ini de, ni masu ni ka jini de nawa kúu ja ká'an ya ma, vaa masu ni ka jakun‑tnuni ini de ja jiña'a ya ma.
34 Os discípulos, porém, não entenderam. O significado dessas palavras lhes estava oculto, e não sabiam do que ele falava.
35 Nuu jâ ve kuyatni Jesús ma ñuu Jericó ma, in tee kuaa núkoo yu'u ichi ma, jikan de karidaa.
35 Quando Jesus se aproximava de Jericó, havia um mendigo cego sentado à beira do caminho.
36 Ja ni jiniso'o de ja ka ya'a kua'a ñayii ma, te ni jikan‑tnu'u de nawa kúu.
36 Ao ouvir o barulho da multidão que passava, perguntou o que estava acontecendo.
37 Te ka jiña'a i ja Jesús ñuu Nazaret ma ni ya'a kua'an ya.
37 Disseram-lhe que Jesus de Nazaré estava passando por ali.
38 Te ni kayu'u de jiña'a de ya: ―‍¡Jesús, Sa'ya David, kunda'vi ini ña'a ni! ―‍kúu de jiña'a de.
38 Então começou a gritar: “Jesus, Filho de Davi, tenha misericórdia de mim!”.
39 Te ñayii ka yoxtnuu kuan koo i ma, ka ndonda i nuu de, sukan‑va'a na kasiyu'u de. Kovaa nini'i‑ka ni kayu'u de: ―‍¡Sa'ya David, kunda'vi ini ña'a ni! ―‍kúu de jiña'a de.
39 Os que estavam mais à frente o repreendiam e ordenavam que se calasse. Mas ele gritava ainda mais alto: “Filho de Davi, tenha misericórdia de mim!”.
40 Jesús ma, ni jinkuiñi ya, te ni tatnuni ya: ―‍Kuán koo ni kuán kueka ni de ―‍kúu ya jiña'a ya. Te nuu ni jan tna'a de ya ma, te ni jikan‑tnu'u ya:
40 Então Jesus parou e ordenou que lhe trouxessem o homem. Quando ele se aproximou, Jesus lhe perguntou:
41 ―‍¿Nawa kúni ni ja sa'a sa ja kuu ni? ―‍kúu ya jiña'a ya. Tee kuaa ma, ni ndakone'e de: ―‍Señor, kúni sa ja ndundijin nuu sa a ―‍kúu de jiña'a de.
41 “O que você quer que eu lhe faça?”. “Senhor, eu quero ver!”, respondeu o homem.
42 Jesús ma, jiña'a ya: ―‍¡Ndundijin nuu ni a! Te kuechi ja ni kukanu ini ña'a ni a, te chukan kúu ja ni ndundijin nuu ni a, te ni nduva'a ni ―‍kúu ya jiña'a ya.
42 E Jesus disse: “Receba a visão! Sua fé o curou”.
43 Te maa ora yukan‑ni, te ni ndundijin nuu de, te ni ndikin de Jesús ma, te ndáchiñu'u de Su'si ma. Te ndaka ñayii ni ka jini sukan ma, suni ka ndachiñu'u i Su'si ma.
43 No mesmo instante, o homem passou a enxergar, e seguia Jesus, louvando a Deus. E todos que presenciaram isso também louvavam a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.