João 18
Magdalena Peñasco Mixtec Bible (XTM_WBT) vs ARA
1 Nuu ni jinu ni jikan‑ta'vi ya sukan, Jesús ma, ni kee ya ji'in tee ka ndikin ya ma, sukan‑va'a ki'in ya in‑ka yu'u yuu nani Cedrón ma ichi nuu iyo in huerta ma, te ni kivi Jesús ma ji'in tee ka ndikin ya ma.
1 Tendo Jesus dito estas palavras, saiu juntamente com seus discípulos para o outro lado do ribeiro Cedrom, onde havia um jardim; e aí entrou com eles.
2 Te Judas ma, tee yikuu ke'en‑su'va ya ma, jini de yukan, vaa kua'a jichi ni ka yo ndatna'a de ji'in ya yukan ma.
2 E Judas, o traidor, também conhecia aquele lugar, porque Jesus ali estivera muitas vezes com seus discípulos.
3 Sani te ni kenda Judas ma, ji'in in yukun soldado, ji'in jaku tee ka jito veñu'u ma. Ñayii ya'a ni ka tetniñu tee ka tatnuni nuu sutu ma, ji'in tee ka kuu fariseo ma. Te jaku de ka yinda'a ja ndú'va ñu'u ja jin kundijin nuu de ma, te jaku de ka yinda'a iti suja ka ndu'va ñu'u, te ka ndiso xeen de.
3 Tendo, pois, Judas recebido a escolta e, dos principais sacerdotes e dos fariseus, alguns guardas, chegou a este lugar com lanternas, tochas e armas.
4 Kovaa Jesús ma, jâ jini ya ndaka nde a ko kuu ja ndo'o ya ma, te ni kee ya, te ni jikan‑tnu'u ya: ―¿Na in ka ndanduku ni? ―kúu ya jiña'a ya.
4 Sabendo, pois, Jesus todas as coisas que sobre ele haviam de vir, adiantou-se e perguntou-lhes: A quem buscais?
5 Te ni ka ndakone'e de: ―Tee kúu Jesús ñuu Nazaret ma ―ka kuu de ka jiña'a de. Jesús ma, jiña'a ya: ―Saña kúu ―kúu ya jiña'a ya. Te Judas tee yikuu ke'en‑su'va ña'a ma, suni ni iyo de yukan ne'un ñayii ma.
5 Responderam-lhe: A Jesus, o Nazareno. Então, Jesus lhes disse: Sou eu. Ora, Judas, o traidor, estava também com eles.
6 Nuu ni jiña'a Jesús ma: “Saña kúu”, kua'a ni ka ndakaka yata de, te ni ka kotuu de nuu ñu'ú ma.
6 Quando, pois, Jesus lhes disse: Sou eu, recuaram e caíram por terra.
7 Jesús ma, ni ndakan‑tnu'u tuku ña'a ya: ―¿Na in ka ndanduku ni? ―kúu ya jiña'a ya. Te ni ka ndakone'e tuku de: ―Tee kúu Jesús ñuu Nazaret ma ―ka kuu de ka jiña'a de.
7 Jesus, de novo, lhes perguntou: A quem buscais? Responderam: A Jesus, o Nazareno.
8 Jesús ma, jiña'a tuku ya: ―Jâ ni ka'an sa ja saña kúu. Nú ka ndanduku ni saña, jin kua'a ni tnu'u jin koo maa tee ya'a ―kúu ya jiña'a ya.
8 Então, lhes disse Jesus: Já vos declarei que sou eu; se é a mim, pois, que buscais, deixai ir estes;
9 Sa'a ni kuu, sukan‑va'a ko kuu sukan ni jiña'a maa Jesús ma: “Yuva sa, ñayii ni taa ni a, ñatuu ni skenaa sa ni‑in i.”
9 para se cumprir a palavra que dissera: Não perdi nenhum dos que me deste.
10 Te Simón Pedro ma, neva'a de in yuchi kúu espada. Sani te ni kene'e de, te ni jan ka'nde‑ni de so'o kua'a in tee nani Malco tee jinukuechi nuu tee tatnuni nuu sutu ma.
10 Então, Simão Pedro puxou da espada que trazia e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha direita; e o nome do servo era Malco.
11 Jesús ma, jiña'a ya Pedro ma: ―Ndachunee va'a ni yuchi kúu espada ni a nuu ñunee i ma. Nú Yuva sa ma, kúni ya ja ndo'o neni sa a, ¿naku xi ma ndo'o sa? ―kúu ya jiña'a ya.
11 Mas Jesus disse a Pedro: Mete a espada na bainha; não beberei, porventura, o cálice que o Pai me deu?
12 Te tee ka kuu soldado ma, ji'in tee tatnuni nuu de ma, ji'in tee ka jito veñu'u ma, ni ka tnii de Jesús ma, te ni ka ju'ni de ya.
12 Assim, a escolta, o comandante e os guardas dos judeus prenderam Jesus, manietaram-no
13 Te ni jan koo de ji'in ya xinañu'u ve'e tee kúu Anás ma, vaa yuva xiso tee kúu Caifás ma kúu de, te Caifás ma kúu tee tátnuni nuu sutu ma kuiya yukan.
13 e o conduziram primeiramente a Anás; pois era sogro de Caifás, sumo sacerdote naquele ano.
14 Maa tee kúu Caifás ma kúu tee jiña'a nuu ñayii judío ma ja va'a‑ka maa ñayii ma jin ko kuu, nuna kûu in tee nuu tniñu ndaka ñayii ñuu ma.
14 Ora, Caifás era quem havia declarado aos judeus ser conveniente morrer um homem pelo povo.
15 Simón Pedro ma ji'in in‑ka tee ni ka yo ndikin Jesús ma, kuan koo de. In‑ka tee ni yo ndikin Jesús ma, jini tna'a de ji'in tee tátnuni nuu sutu ma, te chukan kúu ja ni kivi de ji'in Jesús ma ini ve'e ma.
15 Simão Pedro e outro discípulo seguiam a Jesus. Sendo este discípulo conhecido do sumo sacerdote, entrou para o pátio deste com Jesus.
16 Kovaa Pedro ma, ni kendoo de ye'e ke'e ma. Te chukan kúu ja ni kee tee ndikin Jesús ma, tee jini tna'a ji'in tee tatnuni nuu sutu ma, te ni jiña'a de nuu ña'a jito ye'e ma, te saa ni kuu ni kivi Pedro ma.
16 Pedro, porém, ficou de fora, junto à porta. Saindo, pois, o outro discípulo, que era conhecido do sumo sacerdote, falou com a encarregada da porta e levou a Pedro para dentro.
17 Ña'a jito ye'e ma, ni jikan‑tnu'u ña Pedro ma: ―¿Masu ndijin tna kúu tee ka ndikin tna'a ji'in tee kúu Jesús ya? ―kúu ña jiña'a ña. Pedro ma, ni ndakone'e de: ―Ña'a, masu saña kúu ―kúu de jiña'a de.
17 Então, a criada, encarregada da porta, perguntou a Pedro: Não és tu também um dos discípulos deste homem? Não sou, respondeu ele.
18 Kovaa vijin xeen ma, te tee ka jinukuechi ma, ji'in tee ka jito veñu'u ma, ni ka xndu'va de ñu'u, te ka yikuu de ka nduvixi de. Suni Pedro ma, yituu tna de yukan ne'un tee ma, ndúvixi de yu'u ñu'u ma.
18 Ora, os servos e os guardas estavam ali, tendo acendido um braseiro, por causa do frio, e aquentavam-se. Pedro estava no meio deles, aquentando-se também.
19 Tee tátnuni nuu sutu ma, ni keja'a de jikan‑tnu'u de Jesús ma siki tee ka ndikin ya ma ji'in siki tnu'u káxtnu'u ya ma.
19 Então, o sumo sacerdote interrogou a Jesus acerca dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 Jesús ma, jiña'a ya: ―Saña chi ni yo ka'an ndijin sa nuu ndaka ñayii ñuu ñayivi a. Ndimaa ni yo kaxtnu'u sa ini veñu'u lilikin ma ji'in ini veñu'u ka'nu ma nuu ka ndututu ndaka ñayii judío a. Te masu nawa ni yo ka'an yu'u sa.
20 Declarou-lhe Jesus: Eu tenho falado francamente ao mundo; ensinei continuamente tanto nas sinagogas como no templo, onde todos os judeus se reúnem, e nada disse em oculto.
21 ¿Nava'a ka jikan‑tnu'u ña'a ni? Jin kakan‑tnu'u ni nuu ñayii ni ka jiniso'o ja ni ka'an sa ma, te ñayii yukan, jin ka'an i nde a ni yo kaxtnu'u sa nuu i ma. Vaa ñayii ma chi ka jini i nawa ni yo ka'an sa ma ―kúu ya jiña'a ya.
21 Por que me interrogas? Pergunta aos que ouviram o que lhes falei; bem sabem eles o que eu disse.
22 Nuu ni ka'an Jesús ma sukan, in tee jito veñu'u ma, ni wa'a de in yikinuu ya ma, te jiña'a de: ―¿Sukan ndákone'e ni nuu tee tátnuni nuu sutu a? ―kúu de jiña'a de.
22 Dizendo ele isto, um dos guardas que ali estavam deu uma bofetada em Jesus, dizendo: É assim que falas ao sumo sacerdote?
23 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―Nú ni ka'an sa in ja u'vi, ka'an ni nde a kúu. Te nú ni ka'an sa ja va'a, ¿nava'a káni ña'a ni? ―kúu ya jiña'a ya.
23 Replicou-lhe Jesus: Se falei mal, dá testemunho do mal; mas, se falei bem, por que me feres?
24 Sani te Anás ma, ni tetniñu de ya nuu tee kúu Caifás tee tátnuni nuu sutu ma.
24 Então, Anás o enviou, manietado, à presença de Caifás, o sumo sacerdote.
25 Te Pedro ma, yikuu‑ka de ndúvixi de yu'u ñu'u ma. Te ni ka jikan‑tnu'u i de: ―¿Masu ndijin kúu in tee ni ka yo ndikin tee kúu Jesús ma? ―ka kuu i ka jiña'a i. Pedro ma, ni ndakone'e de: ―Ña'a, masu saña kúu ―kúu de jiña'a de.
25 Lá estava Simão Pedro, aquentando-se. Perguntaram-lhe, pois: És tu, porventura, um dos discípulos dele? Ele negou e disse: Não sou.
26 Sani te in tee jinukuechi nuu sutu ma, tna'a tee ni ja'nde Pedro ma so'o de ma, ni jikan‑tnu'u de: ―¿Te masu ni jini ña'a sa huerta ma ji'in de ma? ―kúu de jiña'a de.
26 Um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro tinha decepado a orelha, perguntou: Não te vi eu no jardim com ele?
27 Pedro ma, jiña'a de in‑ka jichi ja masu jini de Jesús ma. Te maa ora yukan‑ni ni kana li'li ma.
27 De novo, Pedro o negou, e, no mesmo instante, cantou o galo.
28 Ni ka nde koo tee judío ma ji'in Jesús ma ve'e tee kúu Caifás ma, te kuan koo de ji'in ya palaciu nuu yinee tee ñuu Roma ma ja tátnuni de ma. Vaa jâ ve ndii ma, te tee judío ma, masu kuu‑ka jin kivi koo de ini palaciu ma, vaa nú ña'a te masu jin koo vii de nuu Su'si ma, te masu kuu jin kuxini de kivi Viko Pascua ma.
28 Depois, levaram Jesus da casa de Caifás para o pretório. Era cedo de manhã. Eles não entraram no pretório para não se contaminarem, mas poderem comer a Páscoa.
29 Chukan kúu ja Pilato ma, ni kee de ja ka'an de, te jiña'a de: ―¿Na nde a ka xtekuechi ni tee ya'a? ―kúu de jiña'a de.
29 Então, Pilatos saiu para lhes falar e lhes disse: Que acusação trazeis contra este homem?
30 Ni ka ndakone'e de: ―Nute masu in tee sa'a ja u'vi kúu de, masu ki koo sa ki xsia'a sa de nuu nda'a ni a ―ka kuu de ka jiña'a de.
30 Responderam-lhe: Se este não fosse malfeitor, não to entregaríamos.
31 Pilato ma, jiña'a de: ―Jin ndakueka maa ni de, te jin ka'nde ni tniñu de sukan ka sa'a maa ni a ―kúu de jiña'a de. Te tee ka kuu judío ma, ni ka ndakone'e de: ―Kovaa saña ja ka kuu sa ñayii judío a, masu kuu jin ka'ni sa ni‑in ñayii ―ka kuu de ka jiña'a de.
31 Replicou-lhes, pois, Pilatos: Tomai-o vós outros e julgai-o segundo a vossa lei. Responderam-lhe os judeus: A nós não nos é lícito matar ninguém;
32 Chukan kúu ja ni kuu sukan ni ka'an Jesús ma siki ja naxe kûu ya ma.
32 para que se cumprisse a palavra de Jesus, significando o modo por que havia de morrer.
33 Pilato ma, ni ndivi tuku de ini palaciu ma, te ni kana de Jesús ma, te jikan‑tnu'u de ya: ―¿Ndijin kúu rey ñayii judío ma? ―kúu de jiña'a de.
33 Tornou Pilatos a entrar no pretório, chamou Jesus e perguntou-lhe: És tu o rei dos judeus?
34 Jesús ma, jiña'a ya: ―¿Maa ni jani ini ja ká'an ni a, xi nde in ni ska'an ña'a? ―kúu ya jiña'a ya.
34 Respondeu Jesus: Vem de ti mesmo esta pergunta ou to disseram outros a meu respeito?
35 Te ni ndakone'e Pilato ma: ―¿Xi ñayii judío ma kúu saña? Maa ñayii ñuu ni a, ji'in tee ka tatnuni nuu sutu ma ka kuu tee ni ka ki ndi xsia'a ña'a nuu saña. ¿Nawa ni sa'a ni? ―kúu de jiña'a de.
35 Replicou Pilatos: Porventura, sou judeu? A tua própria gente e os principais sacerdotes é que te entregaram a mim. Que fizeste?
36 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―Nuu tátnuni sa ma masu ñuu ñayivi a kúu. Nute ya'a kúu, koneva'a sa ñayii jin kunukuechi nuu sa, te jin kanaa i, sukan‑va'a saña, ma jin tnii ña'a ñayii judío ma. Kovaa nuu tatnuni sa ma masu ñuu ñayivi a kúu ―kúu ya jiña'a ya.
36 Respondeu Jesus: O meu reino não é deste mundo. Se o meu reino fosse deste mundo, os meus ministros se empenhariam por mim, para que não fosse eu entregue aos judeus; mas agora o meu reino não é daqui.
37 Sani te ni jikan‑tnu'u tuku ña'a Pilato ma: ―¿Nú sukan, te rey kúu ni? ―kúu de jiña'a de. Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―Maa ni ni ka'an ja rey kúu sa. Vee sa, te ni kâku sa ñuu ñayivi a, sukan‑va'a ka'an sa nde a kúu ja ndaa. Te ndaka ñayii ka sa'a ja ndaa ma, ka niniso'o i ja ká'an sa ma ―kúu ya jiña'a ya.
37 Então, lhe disse Pilatos: Logo, tu és rei? Respondeu Jesus: Tu dizes que sou rei. Eu para isso nasci e para isso vim ao mundo, a fim de dar testemunho da verdade. Todo aquele que é da verdade ouve a minha voz.
38 Te Pilato ma, jiña'a de: ―¿Nde a kúu ja ndaa ma? Ni ka kundee maa ñayii ma, te ni tatnuni Pilato ma ja jin ka'ni i Jesús ma (Mt 27:15‑31; Mr 15:6‑20; Lc 23:13‑25) Ja ni jinu ni jikan‑tnu'u de ya sa'a, ni kee de in‑ka jichi, te ni ka'an de ji'in tee judío ma, te jiña'a de: ―Saña, ñatuu ni ndani'i sa ni‑in kuechi tee ya'a.
38 Perguntou-lhe Pilatos: Que é a verdade? Tendo dito isto, voltou aos judeus e lhes disse: Eu não acho nele crime algum.
39 Kovaa ka neva'a maa ni costumbre ja saña ndaxsiaa in tee yinee vekaa ma ne'un kivi Viko Pascua a. ¿Ka kuni ni ja ndaxsiaa sa tee kúu rey nuu ñayii judío a? ―kúu de jiña'a de.
39 É costume entre vós que eu vos solte alguém por ocasião da Páscoa; quereis, pois, que vos solte o rei dos judeus?
40 Ndaka ñayii ma, ûni ka kayu'u i ka jiña'a i: ―¡Tee jiña chi ña'a! ¡Ndaxsiaa ni tee kúu Barrabás ma! ―ka kuu i ka jiña'a i. Te tee kúu Barrabás ma chi in kui'na kúu de.
40 Então, gritaram todos, novamente: Não este, mas Barrabás! Ora, Barrabás era salteador.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.