João 13
Magdalena Peñasco Mixtec Bible (XTM_WBT) vs NVT
1 Kivi iku ma sana ko koo Viko Pascua ma, Jesús ma, jâ jini ya ja ni kenda ora ja xndoo ya ñuu ñayivi a te no'o ya nuu iyo Yuva ya ma. Ndimaa ni yo kutoo ya ndaka ñayii ni iyo ji'in ya ñuu ñayivi a, te sukan ni kutoo xeen ya i onde ni ji'i ya ma.
1 Antes da festa da Páscoa, Jesus sabia que havia chegado sua hora de deixar este mundo e voltar para o Pai. Ele tinha amado seus discípulos durante seu ministério na terra, e os amou até o fim.
2 Te tachi ma, jâ ni chunee i ini anua Judas Iscariote ma sa'ya Simón ma sukan ke'en‑su'va de Jesús ma.
2 Estava na hora do jantar, e o diabo já havia instigado Judas, filho de Simão Iscariotes, a trair Jesus.
3 Jesús ma chi jini ya ja nuu Su'si ma vee ya te no'o ya nuu Su'si ma, te jini ya ja Yuva ya ma, ni wa'a ya tnu'u ja tatnuni ya nuu ndaka ma.
3 Jesus sabia que o Pai lhe dera autoridade sobre todas as coisas e que viera de Deus e voltaria para Deus.
4 Chukan kúu ja nuu ni kuxini ya ji'in tee ka ndikin ya ma, ni ndokuiñi ya nuu mesa ma, te ni xtandiyo ya sa'ma ndii ya ma, te ni ju'ni ya chii ya ma in sa'ma ndaxsichi ya ja'a de ma.
4 Assim, levantou-se da mesa, tirou a capa e enrolou uma toalha na cintura.
5 Sani te ni tnaa ya ndute in nuu ñajin ka'nu, te ni jakondee ya ndákate ya ja'a tee ka ndikin ya ma, te ni ndaxsichi ya ji'in sa'ma ni ju'ni ya chii ya ma.
5 Depois, derramou água numa bacia e começou a lavar os pés de seus discípulos, enxugando-os com a toalha que estava em sua cintura.
6 Nuu sani te ndakate ya ja'a Simón Pedro ma, te tee ya'a, jiña'a de: ―Señor, ¿ndijin, te ndakate ni ja'a saña? ―kúu de jiña'a de.
6 Quando Jesus chegou a Simão Pedro, este lhe disse: “O Senhor vai lavar os meus pés?”.
7 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―Vitna masu jáku'ni ini ni tna'a ja sa'a sa a, kovaa kuee‑ka, te jaku'ni ini ni ―kúu ya jiña'a ya.
7 Jesus respondeu: “Você não entende agora o que estou fazendo, mas algum dia entenderá”.
8 Pedro ma, jiña'a de: ―¡Masu taa kuiti sa tnu'u ja ndakate ni ja'a sa a! ―kúu de jiña'a de. Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―Nú ma ndakate sa ja'a ni a, masu kuu ko kuu ni in tee kondikin ña'a ―kúu ya jiña'a ya.
8 “Lavar os meus pés? De jeito nenhum!”, protestou Pedro. Jesus respondeu: “Se eu não os lavar, você não terá comunhão comigo”.
9 Simón Pedro ma, ni ndakone'e de: ―Nú sukan, Señor, má ndakate ni yika‑ni ja ja'a sa a, su'va ndakate ni nda'a sa a ji'in xini sa a ―kúu de jiña'a de.
9 Simão Pedro exclamou: “Senhor, então lave também minhas mãos e minha cabeça, e não somente os pés!”.
10 Kovaa Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―Nú na in yika ni nduvii i, masu jiniñu'u ja ndondoo‑ka i, nú masu ja ja'a i ma‑ni, vaa ni‑ka'nu i jâ iyo ndoo. Te chukan kúu ja jâ ka iyo ndoo ni, visi masu ndaka ni ―kúu ya jiña'a ya.
10 Jesus respondeu: “A pessoa que tomou banho completo só precisa lavar os pés para ficar totalmente limpa. E vocês estão limpos, mas nem todos”.
11 Ni ka'an ya: “Masu ndaka ni ka iyo ndoo”, chi vaa jâ jini ya na in ke'en su'va ña'a ma.
11 Pois Jesus sabia quem o trairia. Foi a isso que se referiu quando disse: “Nem todos vocês estão limpos”.
12 Ja ni jinu ni ndakate ya ja'a de ma, Jesús ma, ni nukondii ya sa'ma ndii ya ma, te ni nukoo ya in‑ka jichi nuu mesa ma, te jiña'a ya: ―¿Ka jaku'ni ini ndijin ja ni sa'a sa a?
12 Depois de lavar os pés deles, Jesus vestiu a capa novamente, retornou a seu lugar e perguntou: “Vocês entendem o que fiz?
13 Ndijin, ka xnani ña'a ni teskua'a ji'in Señor, te va'a‑ni ka jani ini ni, vaa saña kúu.
13 Vocês me chamam ‘Mestre’ e ‘Senhor’, e têm razão, porque eu sou.
14 Te nú saña kúu teskua'a ma ji'in Señor ma te ni ndakate sa ja'a ni a, suni ndijin jin ndakate tna ni ja'a ndi‑in ndi‑in ni.
14 E uma vez que eu, seu Senhor e Mestre, lavei seus pés, vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Saña ni kaxtnu'u sukan, sukan‑va'a ndijin, jin sa'a tna ni sukan ni sa'a sa a.
15 Eu lhes dei um exemplo a ser seguido. Façam como eu fiz a vocês.
16 Ja ndaa kúu ja ni‑in ñayii jinukuechi ma, tátnuni‑ka i sana ñayii xi‑nuu jinukuechi i ma, te ni‑in ñayii ni tetniñu ña'a jito'o i ma, kuu tatnuni‑ka i sana ñayii kúu jito'o i ma.
16 Eu lhes digo a verdade: o escravo não é maior que o seu senhor, nem o mensageiro é mais importante que aquele que o envia.
17 Nú ka jaku'ni ini ni ja ká'an sa a, te nú jin sa'a ni sukan, te vava'a‑ni jin ko kuu ni.
17 Agora que vocês sabem estas coisas, serão felizes se as praticarem.”
18 ’Masu ká'an sa ja jin kuu ndaka ndijin, vaa jini sa na in ni kaji sa. Kovaa ja na ko kuu sukan ká'an tutu ndee tnu'u Su'si ma: “Ñayii ni jaa ji'in sa xita ma, sani te ni sa'a u'vi ña'a i ma.”
18 “Não digo estas coisas a todos vocês; conheço os que escolhi. Mas isto cumpre as Escrituras que dizem: ‘Aquele que come do meu alimento voltou-se contra mim’.
19 Onde vitna ká'an sa sukan, sukan‑va'a nuna ko kuu ma, te jin kandija ni ja saña kúu.
19 Eu lhes digo isso de antemão, para que, quando acontecer, vocês creiam que eu sou aquele de quem falam as Escrituras.
20 Ja ndaa ká'an sa ja nú na in kuan‑ta'vi na in ni tetniñu sa ma, jan‑ta'vi i maa sa. Te nú na in kuan‑ta'vi ña'a saña, te jan‑ta'vi i iya ni tetniñu ña'a ma ―kúu ya jiña'a ya.
20 Eu lhes digo a verdade: quem recebe aquele que envio recebe a mim, e quem recebe a mim recebe o Pai, que me enviou”.
21 Ja ni jinu ni ka'an ya sukan, Jesús ma, ni kuxii ini ya, te ni ka'an kaji kaji ya: ―Ja ndaa ja ndaa kúu ja in ndijin ke'en‑su'va ña'a ―kúu ya jiña'a ya.
21 Então Jesus sentiu profunda angústia e exclamou: “Eu lhes digo a verdade: um de vocês vai me trair!”.
22 Sani te tee ka ndikin ya ma, ni ka keja'a de ka ndakonde'ya tna'a ndi‑in ndi‑in de. Ni masu ka jini de nde in ni ka'an ya ma.
22 Os discípulos olharam uns para os outros, sem saber a quem ele se referia.
23 In tee ndikin ya ma, tee ni yo kutoo xeen ña'a Jesús ma, iyo yatni de ji'in ya, nani ka kuxini de ji'in ya ma.
23 O discípulo a quem Jesus amava ocupava o lugar ao lado dele à mesa.
24 Te Simón Pedro ma, ni sa'a de seña ja na kakan‑tnu'u de na in kúu ja ká'an ya ma.
24 Simão Pedro lhe fez um sinal para que perguntasse a quem Jesus se referia.
25 Te tee yukan, ni jan tu'va‑ka de Jesús ma, te ni jikan‑tnu'u de ya: ―Señor, ¿na in kúu ja ni ka'an ni a? ―kúu de jiña'a de.
25 Então o discípulo se inclinou para Jesus e perguntou: “Senhor, quem é?”.
26 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―Na in kua'a sa xtatila xndoyo sa ma, tee yukan kúu de ―kúu ya jiña'a ya. Sani te ni xndoyo ya xtatila ma, te ni wa'a ya Judas Iscariote ma, sa'ya Simón ma.
26 Jesus respondeu: “É aquele a quem eu der o pedaço de pão que molhei na tigela”. E, depois de molhar o pedaço de pão, deu-o a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Ja ni tnii Judas ma xtatila ma, te ni kivi tachi ma ini anua de ma. Te Jesús ma, jiña'a ya: ―Tna'a ja sa'a ni ma, sa'a yachi‑ni ni ―kúu ya jiña'a ya.
27 Quando Judas comeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus lhe disse: “O que você vai fazer, faça logo”.
28 Kovaa tee ka nukoo ka kuxini de nuu mesa ma, ni‑in de ñatuu ni jaku'ni ini nava'a ni ka'an ya sukan ma,
28 Nenhum dos outros à mesa entendeu o que Jesus quis dizer.
29 vaa Judas ma kúu tee kúcargu nuu ñu'u xu'un ma. Te jaku de ka jani ini ja Jesús ma, jiña'a ya ja jín kuaan de jaku ja jin kuatniñu de ja ko kuu viko ma, xi ja kua'a de jaku nuu ñayii ka kunda'vi ma.
29 Como Judas era o tesoureiro, alguns imaginaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse o necessário para a festa ou desse algum dinheiro aos pobres.
30 Ja ni jinu ni tnii Judas ma xtatila ma, te ni kee de, te jâ ni kunee ma.
30 Judas saiu depressa, e era noite.
31 Nuu ni jinu ni kee Judas ma, Jesús ma, jiña'a ya: ―Vitna te koo jayiñu'u sa ja jin kuni ñayii a ndaka ja sa'a ja kúu sa a te vivii jin ndachiñu'u i Yuva o Su'si ma.
31 Assim que Judas saiu, Jesus disse: “Chegou a hora de o Filho do Homem ser glorificado e, por causa dele, Deus será glorificado.
32 Te nú saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a sa'a sa ja ndani'i Yuva o Su'si ma jayiñu'u, suni Yuva o Su'si ma jâ iyo tu'va kuiti ja sa'a ya ja ndani'i tna sa jayiñu'u.
32 Uma vez que Deus recebe glória por causa do Filho, ele dará ao Filho sua glória, de uma vez por todas.
33 Sa'ya maa sa, masu koo‑ka sa ji'in ndijin kua'a‑ka kii. Ndijin chi jin ndanduku ña'a ni, kovaa suni maa tna'a ja ni jiña'a sa tee judío ma, te ká'an sa vitna nuu ndijin: Masu kuu jin koo ni nuu no'o sa ma.
33 Meus filhos, estarei com vocês apenas mais um pouco. E, como eu disse aos líderes judeus, vocês me procurarão, mas não poderão ir para onde eu vou.
34 In ja tátnuni jaa sa nuu ni vitna kúu, jin kutoo tna'a ndi‑in ndi‑in ni. Sukan kútoo ña'a sa a, sukan jin kutoo tna'a ndi‑in ndi‑in ni.
34 Por isso, agora eu lhes dou um novo mandamento: Amem uns aos outros. Assim como eu os amei, vocês devem amar uns aos outros.
35 Nuna jin kutoo tna'a ndi‑in ndi‑in ni, ndaka ñayii ñuu ñayivi a jin kuni ja maa sa ka ndikin ni ―kúu ya jiña'a ya.
35 Seu amor uns pelos outros provará ao mundo que são meus discípulos”.
36 Simón Pedro ma, ni jikan‑tnu'u de Jesús ma: ―Señor, ¿ndenu no'o ni? ―kúu de jiña'a de. Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―Nuu no'o sa ma masu kuu kondikin ña'a ni vitna, kovaa kuee‑ka, te jaan ni nuu no'o sa ma ―kúu ya jiña'a ya.
36 Simão Pedro perguntou: “Para onde o Senhor vai?”. Jesus respondeu: “Para onde vou vocês não podem ir agora, mas me seguirão mais tarde”.
37 Pedro ma, jiña'a de: ―Señor, ¿nava'a ma kuu ki'in o vitna? ¡Ûni iyo sa ja chunaa sa nuu tniñu ni! ―kúu de jiña'a de.
37 “Senhor, por que não posso ir agora?”, perguntou ele. “Estou disposto a morrer pelo senhor.”
38 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―¿Te ndija ni ja iyo ni ja chunaa ni nuu tniñu sa? Ja ndaa ja ndaa kúu ja ni ñatuu kana‑ka li'li ma, te jâ ni kuu uni jichi ja ká'an ni ja ñatuu jini ña'a ni ―kúu ya jiña'a ya.
38 “Morrer por mim?”, disse Jesus. “Eu lhe digo a verdade, Pedro: antes que o galo cante, você me negará três vezes.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.