1 Tessalonicenses 2
Diuxi-tilantongo Mixtec NT (XTD_TBL) vs ARA
1 Ñani‑da kuꞌa‑da, ka xini‑n xa ñatu n‑ka xitoniꞌni ñaꞌa duꞌa‑da.
1 Porque vós, irmãos, sabeis, pessoalmente, que a nossa estada entre vós não se tornou infrutífera;
2 Ka xini‑n xa yo kueꞌe vida n‑ka yaꞌa‑da ñuu nani Filipos, te yo kuiꞌa n‑ka jaꞌan ñayiu ijan. Te juini duꞌa n‑kuu, ko n‑ka jandixa‑da xa ñunuu ñaꞌa naꞌi Ianyuux, te ña n‑ka yuꞌu‑da xa juña tnuꞌu ka‑da tnuꞌu‑ia nuu ñayiu. Xijan kuu xa n‑ka xee‑da ñuu‑n, te nɨni kueꞌe vida ka yaꞌa‑da, n‑ka kachitnuꞌu‑da tnuꞌu vaꞌa Ianyuux nuu mee‑n tuku.
2 mas, apesar de maltratados e ultrajados em Filipos, como é do vosso conhecimento, tivemos ousada confiança em nosso Deus, para vos anunciar o evangelho de Deus, em meio a muita luta.
3 Meni xa kuu xandaa n‑jaꞌan‑da. Ña n‑ka kida‑da xa uꞌu nuu‑n, ña n‑ka dandaꞌu ñaꞌa‑da.
3 Pois a nossa exortação não procede de engano, nem de impureza, nem se baseia em dolo;
4 N‑xitotnuni ñaꞌa Ianyuux mee‑da. N‑xio‑ia confianza nuu‑da, xa juña tnuꞌu koio‑da tnuꞌu vaꞌa Jesucristu nuu ñayiu. Te duꞌa ka jaꞌan‑da. Ñatu ka jaꞌan‑da, xa kada‑da xa tna ini koio ñayiu, ka jaꞌan‑da, xa kada‑da xa tna ini Ianyuux. Xitotnuni mee‑ia anu‑da, naꞌa‑ia ntdaa xa ka kida‑da, xiꞌin ntdaa xa xani ini‑da.
4 pelo contrário, visto que fomos aprovados por Deus, a ponto de nos confiar ele o evangelho, assim falamos, não para que agrademos a homens, e sim a Deus, que prova o nosso coração.
5 Ka xini‑n xa nuncas ña n‑ka xetniu‑da tnuꞌu vidi xa niꞌi ñaꞌa‑da, te nuncas ña n‑ka dandaꞌu ñaꞌa‑da xa niꞌi koio‑da tvini. Naꞌa Ianyuux xa duꞌa n‑kuu.
5 A verdade é que nunca usamos de linguagem de bajulação, como sabeis, nem de intuitos gananciosos. Deus disto é testemunha.
6 Nuncas ña n‑ka nduku‑da xa koo koio ñayiu xañuꞌu nuu mee‑da. Ni mee‑n, ni ɨnka ñayiu. Se n‑tundaꞌa ñaꞌa Cristu ka kuu‑da, te kuaꞌa xa kada‑da xa koo koio‑n xañuꞌu nuu‑da.
6 Também jamais andamos buscando glória de homens, nem de vós, nem de outros.
7 Ko ñatu duꞌa ka kida‑da. N‑ka xemani ñaꞌa‑da. Nani ñunuu vaꞌa ɨɨn ñadɨꞌɨ daꞌya yɨjɨn‑ña, dani n‑xo ñunuu ñaꞌa mee‑da mee‑n.
7 Embora pudéssemos, como enviados de Cristo, exigir de vós a nossa manutenção, todavia, nos tornamos carinhosos entre vós, qual ama que acaricia os próprios filhos;
8 Xaxeꞌe xa ka xemani ñaꞌa‑da, n‑ka kachitnuꞌu‑da tnuꞌu vaꞌa Ianyuux. Te nux n‑ndoñuꞌu n‑kuu, te n‑xio anu‑da xa kuú koio‑da xaxeꞌe‑n. Chi n‑xee xa yo ka xemani ñaꞌa‑da.
8 assim, querendo-vos muito, estávamos prontos a oferecer-vos não somente o evangelho de Deus, mas, igualmente, a própria vida; por isso que vos tornastes muito amados de nós.
9 Ñani‑da kuꞌa‑da, najaꞌan koio‑n nanda n‑ka kidatniu‑da. Xnaꞌa‑n xa kueꞌe vida n‑ka yaꞌa‑da xa kutuu‑da xiꞌin‑n. Nduu, xakuaa n‑ka kidatniu‑da, chi ña n‑ka juini‑da xa datnañaꞌa‑da nɨni n‑ka kachitnuꞌu‑da tnuꞌu vaꞌa Ianyuux.
9 Porque, vos recordais, irmãos, do nosso labor e fadiga; e de como, noite e dia labutando para não vivermos à custa de nenhum de vós, vos proclamamos o evangelho de Deus.
10 Kuaꞌa mee‑n xa jaꞌan ndaa koio‑n xaxeꞌe‑da, te naꞌa Ianyuux du, ntdaa xa n‑ka kida‑da, nɨni n‑ka xo tuu‑da xiꞌin mee‑n, ñayiu ka jandixa Jesucristu. Meni xa juini Ianyuux n‑ka kida‑da, n‑ka kida‑da xavaꞌa. Ni ɨɨn ñayiu ña kuaꞌa xa tekuechi ñaꞌa‑i.
10 Vós e Deus sois testemunhas do modo por que piedosa, justa e irrepreensivelmente procedemos em relação a vós outros, que credes.
11 Ka xini‑n xa n‑ka jaꞌan‑da nuu ɨɨn ɨɨn‑n nani jaꞌan ɨɨn taa nuu daꞌya‑s. N‑ka dakuaꞌa ñaꞌa‑da, te n‑ka taxi‑da tnuꞌu kanu ini.
11 E sabeis, ainda, de que maneira, como pai a seus filhos, a cada um de vós,
12 Yo kueꞌe n‑ka xijan‑da nuu‑n, xa dandoo koio‑n kuechi‑n, te kada koio‑n ntdaa xa juini Ianyuux. Chi jaꞌan ñaꞌa‑ia, xa kutuu koio mee‑n nuu taxnuni‑ia, te jini koio‑n xa Ia kunxaꞌnu ka kuu‑ia.
12 exortamos, consolamos e admoestamos, para viverdes por modo digno de Deus, que vos chama para o seu reino e glória.
13 Xijan kuu xa, kɨu xiꞌin kɨu, ka xiaꞌan‑da xa n‑kutaꞌu‑da nuu Ianyuux. N‑ka xeka vaꞌa‑n tnuꞌu Ianyuux, na n‑ka teku‑n tnuꞌu jan, hora n‑ka kachitnuꞌu‑da. N‑ka kutnuni ini‑n xa tnuꞌu jan ñatu kuu tnuꞌu seyɨɨ, n‑ka kutnuni ini‑n xa xandaa xa tnuꞌu Ianyuux kuu. Te kidatniu tnuꞌu jan anu ñayiu ka jandixa Ianyuux.
13 Outra razão ainda temos nós para, incessantemente, dar graças a Deus: é que, tendo vós recebido a palavra que de nós ouvistes, que é de Deus, acolhestes não como palavra de homens, e sim como, em verdade é, a palavra de Deus, a qual, com efeito, está operando eficazmente em vós, os que credes.
14 Ñani‑da kuꞌa‑da, n‑ka kida mee‑n ná n‑ka kida ñayiu ka jandixa Ianyuux distrito nani Judea. Mee‑i tuku, ka kunduu‑i xiꞌin Cristu Jesús. Ná n‑ka yaꞌa mee‑i kueꞌe vida, xaxeꞌe xa n‑ka xini uꞌu ñaꞌa ñayiu Israel, da n‑ka yaꞌa mee‑n kueꞌe vida, xaxeꞌe xa ka xini uꞌu ñaꞌa ñayiu ñuu‑n.
14 Tanto é assim, irmãos, que vos tornastes imitadores das igrejas de Deus existentes na Judeia em Cristo Jesus; porque também padecestes, da parte dos vossos patrícios, as mesmas coisas que eles, por sua vez, sofreram dos judeus,
15 N‑ka xaꞌni ñayiu Israel Xtoꞌo‑ro Jesús, nani n‑ka xaꞌni‑i se n‑ka xian tnuꞌu tnuꞌu Ianyuux nuu ñayiu xá n‑kuu kueꞌe kuia. N‑ka xijun ñaꞌa ñayiu Israel mee‑da tuku. Dani ka kida‑i xa ña tna ini Ianyuux, te dani jantnaꞌa‑i xiꞌin ntdaa ñayiu.
15 os quais não somente mataram o Senhor Jesus e os profetas, como também nos perseguiram, e não agradam a Deus, e são adversários de todos os homens,
16 Ka juini‑da xa juña tnuꞌu‑da tnuꞌu vaꞌa Ianyuux nuu ñayiu ña ka kuu ñayiu Israel, xa ma kuú koio‑i xiꞌin kuechi‑i, ko ña ka xejoon ñayiu Israel. Kɨu xiꞌin kɨu, ka kida ka ñayiu Israel kuechi. Ko vitna, xa n‑xee hora xa ndundeꞌe Ianyuux nuu mee‑i.
16 a ponto de nos impedirem de falar aos gentios para que estes sejam salvos, a fim de irem enchendo sempre a medida de seus pecados. A ira, porém, sobreveio contra eles, definitivamente.
17 Ñani‑da kuꞌa‑da, ka kuu‑da ná kuu ɨɨn ñadɨꞌɨ hora n‑xiꞌí daꞌya‑ña. Juini itaꞌu ni kɨu ña yoo ka‑da xiꞌin‑n, ko yo kukajan ini‑da xa jini ñaꞌa‑da.
17 Ora, nós, irmãos, orfanados, por breve tempo, de vossa presença, não, porém, do coração, com tanto mais empenho diligenciamos, com grande desejo, ir ver-vos pessoalmente.
18 Mee‑da, Spalu, kueꞌe vuelta n‑juini‑da xa xee‑da ñuu‑n, ko ña n‑xejoon kuiꞌna xa xee‑da.
18 Por isso, quisemos ir até vós (pelo menos eu, Paulo, não somente uma vez, mas duas); contudo, Satanás nos barrou o caminho.
19 Xndetu‑da hora ndixi Xtoꞌo‑ro Jesucristu, chi hora ijan, kunujuiin vaꞌa koio mee‑n nuu mee‑ia, te kuvete‑da xa kuvete‑da xaxeꞌe‑n. Kuu ná kuu xa niꞌi‑da corona, te najuen tnuꞌu‑da xa najuen tnuꞌu‑da xaxeꞌe‑n.
19 Pois quem é a nossa esperança, ou alegria, ou coroa em que exultamos, na presença de nosso Senhor Jesus em sua vinda? Não sois vós?
20 Mee‑n ka kida xa ka xiaꞌan‑da xa n‑kutaꞌu‑da nuu Ianyuux. Mee‑n ka kida xa kuvete‑da xa kuvete‑da.
20 Sim, vós sois realmente a nossa glória e a nossa alegria!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Tessalonicenses 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.