Mateus 26

Uwumbɔr aagbaŋ (XON) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesu aah len kina ki ti doo na, le u bui waadidiliib,
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 “Ni nyi ke ni gur iwiin ilee le bi ga ji Lakr‑jer aajim. N‑yoonn ngbaan le bi ga di min Unibɔn Aabo ŋa binib aaŋaal ni, le bi ti kpaa mi ndɔpuinkoo pu.”
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Tɔ, n‑yoonn ngbaan le Uwumbɔr aatotoorninkpiib ni Juu yaab aaninkpiib nan kuun Uwumbɔr aatotoorninkpel Kayafas aachiln ni,
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 le ki kpokl ke bi ga loon chuu Yesu ki ku u,
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 le ki bui tɔb, “Ti taa chuu u njim ngbaan aayoonn man. Ti yaa chuu u n‑yoonn ngbaan kan, kinipaak ngbaan ga ŋma tijar.”
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Tɔ, Yesu nan bi Betani aatiŋ ni, ki bi Simonn u nan ye ukɔndaan na do, ki bi ji tijikaar.
6 — ausente —
7 Waah bi ji tijikaar kina na, le upii ubaa joo ni tulalee u kpa kidaak sakpen na ki nan di kpir Yesu aayil paab. Tulalee ngbaan nan bi kpalba nyaan u bi yin u ke alabasta na ponn ni la.
7 — ausente —
8 Waadidiliib aah kan kina na, le bi gee liŋuul, ki len ke, “Ba ŋa u bii tulalee ngbaan kina?
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Ti ba ga ŋmaa di u kooh ki kan ilik sakpen ki di tii bigiim.”
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Yesu nan bee baah len pu na, le ki baa bi, “Ba ŋa ni muk upii ngbaan kina? U tun lituln li ŋan na le ki tii mi.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Bigiim ga li bi ni chee n‑yoonn mɔmɔk. Mma aan li bi ni chee n‑yoonn mɔmɔk.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Waah di tulalee ngbaan kpir nwon pu na, u toor mi ke bi ti sub mi la.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 M tuk nimi mbamɔn la, baah ga moon tibɔnyaan tee nin chee itingbaan mɔmɔk ni na, bi ga len waah ŋa pu na ke binib li teer waabɔr.”
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Le Yesu aadidiliib kipiik ni bilee ponn ni ubaa, bi yin u ke Judas Iskariot, buen Uwumbɔr aatotoorninkpiib chee,
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 le ki ti baa bi, “M yaa di Yesu ŋa niŋaal ni kan, ni ga tii mi ba?” Le bi kahn tikur aamombil piitaa ki di tii u.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Liyaadaal ngbaan le u piin ki bi ban nsan mu u ga di Yesu ŋa biŋaal ni na.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Lakr‑jer aajim, buyoonn bi ga ŋmɔ boroboro u kaa kpa nnyɔk na aajan aawiindaal, le Yesu aadidiliib dan nan baa u, “Aa ban ke ti gor njim ngbaan aajikaar la chee ki tii si?”
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Le u bui bi, “Ni li cha kitiŋ ngbaan ni, uja ubaa chee man, ki ti bui u, ‘Umɔmɔkr bui ke waayoonn fuu a. U ni waadidiliib ga dan nan ji Lakr‑jer aajim aado.’”
18 Ele respondeu:
19 Le Yesu aadidiliib ŋa waah tuk bi pu na, le ki gor njim ngbaan aajikaar.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Kijook aah joor na, le Yesu ni waadidiliib kipiik ni bilee nan kal ke bi ji tijikaar ngbaan.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Baah bi ji na, le u bui bi, “M tuk nimi mbamɔn la, ni ponn ni ubaa ga kooh mi.”
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Waah len kina na, le bisui bii sakpen. Le bi mɔmɔk baa u ubaabaa ubaabaa, “Ndindaan, ni ye min la aa?”
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Le u bui bi, “M ni unii u kpaani ji lisambil libaa ni na le ga kooh mi.
23 Jesus respondeu:
24 Min Unibɔn Aabo ga kpo ke naah ŋmee Uwumbɔr Aagbaŋ ponn ni ke m ga kpo pu na. Uja u ga kooh mi na ma kan, tibɔbir ga li bi u pu; bi yaa kaa ba ma u kan, ni ba soor ki tii u.”
24 Pois o
25 Le Judas, u ga kooh u na, baa u, “Umɔmɔkr, ni ye min la aa?”
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Baah bi ji tijikaar na, le Yesu yoor boroboro, le ki doon Uwumbɔr, ki gii, ki di tii waadidiliib, ki bui bi, “Gaa ki li ŋmɔ man. Nwon le na.”
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 U nan yoor kiyinyook mu, le ki doon Uwumbɔr, ki di tii bi, le ki bui bi, “Ni mɔmɔk nyu man.
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 Maasin le na. Maasin pu, le Uwumbɔr puu tipuupɔln ki tii nimi. Maasin ga nya binib pam aatunwanbir pu, aan Uwumbɔr di cha pinn bi.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 M tuk nimi la, maan ki nyu ŋisubil aanyun ngbaan, ki ti saa bundaln m ni nimi ga kpaan nyu mu nsanpɔɔn ni, Nte Uwumbɔr aanaan ni na.”
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Le bi gaa Uwumbɔr aalahn, ki buen Olif aasui aajool paab.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Yesu nan bui bi, “Kinyeek kee, ni mɔmɔk ga san ki cha mi. Ni ŋmee Uwumbɔr Aagbaŋ ni ke ‘Uwumbɔr ga ku upihdaan, le ipiih yaa.’
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Buyoonn Uwumbɔr ga fikr mi nkun ni na, le m ga loln ni pu nsan ki buen Galilee aatiŋ ni.”
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Le Piita bui u, “Bi mɔmɔk yaa san ki cha si kan, mma aan san cha si.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Le Yesu bui u, “M tuk si mbamɔn la, kinyeek kimina, aa ga len nfum mutaa ke saa nyi mi le ukooja nin wii.”
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Le Piita bui u, “Bi yaa po ban bi ku m ni si kan, maan len ke maa nyi si.”
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 U ni waadidiliib nan ti fuu nibaa chee, le bi yin nima chee ke Getsemane. Le u bui bi, “Kal do man, aan m buen nibaa chee ki ti mee Uwumbɔr.”
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Le u di Piita ni Sebedee aajapɔtiib bilee na buen. Le usui bii sakpen ki ti nyaŋ.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Le u bui bi, “Nsui bii ki ti nyaŋ. Ni wu ke nkun aah wu pu na. Kaln do man, ki li lik man.”
38 e disse a eles:
39 Le u foor siib, ki doon lichichikr, le ki mee Uwumbɔr, “Nte, aa yaa kii kina kan, nyan mi falaa u choo na ni. Tɔ, ŋa saageehn, ki taa ŋa maageehn.”
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Le u gir buen waadidiliib bitaa ngbaan chee, ki ti mui bi dɔ geen; le u baa Piita, “Naa ŋmaa li ka lik kikurk kibaa aa?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Ni li ka lik man, aan ki li mee Uwumbɔr, aan ki taa koo ntɔŋ ni. Nisui ban ke ni li lik, le tiwon aa pɔɔ.”
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Le u ki foor siib, ki ki mee Uwumbɔr, le ki bui ke, “Nte, ni yaa kaa ye m nyan falaa u choo na ni kan, cha saageehn ŋa.”
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Le u ki gir buen waadidiliib chee, ki ti mui bi ki dɔ geen; ngeen nan joo bi sakpen a.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Le u siir cha bi, le ki ki foor siib, ki ki mee Uwumbɔr taataa, ki ki bui u tibɔr tichachaan ngbaan.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Le u ki gir buen waadidiliib chee, ki ti baa bi, “Ni beenin fuur, ki dɔ geen la aa? Lik man, n‑yoonn fuu a. U kooh min Unibɔn Aabo ki di ŋa titunwanbirdam aaŋaal ni la.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Fii, ti li cha man. Lik, uja u kooh mi na peeni a.”
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Waah laa bi len kina na, le Judas u ye waadidiliib kipiik ni bilee ponn ni ubaa na fuu ni. Le kinipaak dii u. Bi nan joo kijaak aajum ni jagbaali mam. Bi nan nyan ni Uwumbɔr aatotoorninkpiib ni Juu yaab aaninkpiib chee la.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Judas u kooh Yesu na nan bui kinipaak ngbaan ke bi yaa ti kan u moor unii u aatakpiln na kan, uma le na, bi chuu u.
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Baah fuu ni Yesu ni waadidiliib aah bi nin chee na, le Judas kpaan buen Yesu chee, le ki ti bui u, “Umɔmɔkr, aa pɔɔ ɔɔ?” le ki moor utakpiln.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Le Yesu bui u, “Njɔ, aa chuun kinye?”
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Le Yesu aadidiliib ponn ni ubaa yoor waajaak aajuk ki gaa per Uwumbɔr aatotoorninkpel aanaagbiija aatafal.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Le Yesu bui u, “Di saajuk ngbaan ki di fu kijuchook ni. Binib bimɔk yoor kijaak aajuk na, kijaak aajuk le ga ku bi.
52 Aí Jesus disse:
53 Saa nyi ke m yaa mee Nte Uwumbɔr kan, u ga tun ni bituuntiib bi jer ŋichur kipiik ni ŋilee na m chee dandana aa?
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 M mu yaa ŋa kina kan, maan gbiin Uwumbɔr Aagbaŋ aah len pu na ke m ga ji falaa u choo na.”
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 N‑yoonn ngbaan le u baa kinipaak ngbaan, “Ni joo kijaak aajum, ni ŋichakukul ni nan chuu mi ke maah ye ufifiir le na aa? M nan bi Uwumbɔr Aadichal ni iwiin mɔmɔk, ki tuk binib Uwumbɔr aabɔr, le naa chuu mi.
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Tɔ, nimina mɔmɔk ŋa ke ni gbiin Uwumbɔr aabɔnabtiib aah nan ŋmee pu na.”
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Binib bi nan chuu Yesu na nan di u buen Uwumbɔr aatotoorninkpel Kayafas aadichal ni, Uwumbɔr aakaal aamɔmɔkb ni Juu yaab aaninkpiib aah kuun nin chee na.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Le Piita paa Yesu pu, ki bi dandar, le ki ti fuu Uwumbɔr aatotoorninkpel aachiln ni, le ki koo ni, ki ti kal butɔb aajab chee ke u lik naah ga ti doo pu na.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Le Uwumbɔr aatotoorninkpiib ni bibɔjirb aaninkpiib mɔmɔk ban binib bi ga mɔln inyamɔn ki paan Yesu na, aan bi kan waataani ki ti ku u na. Le biseeraadam pam dan nan mɔln inyamɔn paan u.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 Bi mu aa kan waataani. Kookoo yaan le binyamɔndam bilee dan nan bui bi
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 ke uja ngbaan bui ke u ga ŋmaa gbaa wii Uwumbɔr Aadichal, ki ki maa ki iwiin itaa daal.
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Le Uwumbɔr aatotoorninkpel fii sil, ki baa Yesu, “Saan len tibaa aa? Binib ngbaan aah bii si pu na, ti gbii aan taa gbii?”
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Le Yesu si ŋmin. Le Uwumbɔr aatotoorninkpel bui u, “Puu Uwumbɔr u fu na pu, aa ye Uwumbɔr Aajapɔɔn Kristo u Uwumbɔr lee u na aan saa ye?”
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Le Yesu bui u, “Ni ye saah len pu na. M tuk nimi la, n‑yoonn mu choo na, ni ga kan min Unibɔn Aabo ka Uwumbɔr aaŋangii wɔb, ki ga kan mi ntaalangbam ni paacham ki choo.”
64 Jesus respondeu:
65 Waah len kina na, le Uwumbɔr aatotoorninkpel chuu kar ubaa aawanpeenkaan, le ki bui ke, “U di ubaa ŋaŋ Uwumbɔr la. Taa ki ban seeraadam. Ni ŋun waah sii Uwumbɔr pu na.
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 Ni dak kinye?”
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Le bi teei timɔɔtan ŋa unimbil wɔb, le ki gbaa u. Bibaa mu gbaa u ntapam,
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 ki bui u, “Kristo ngbaan, lem Uwumbɔr aabɔnabr aaliin ki tuk timi, ulau faa si.”
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Piita nan ka lichiln ni. Le usapɔɔn u ye ututunn na dan nan bui u, “Aa mu nan bi Yesu u ye Galilee aatiŋ aanii na chee.”
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Le u nee bi mɔmɔk aanimbil ni ki bui u, “Maa nyi saah len pu na aatataa,” le ki buen kikaakpaak ni.
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Le usapɔɔn uken mu ti kan u, le ki bui binib bi bi nima chee na, “Uja wee mu nan bi Yesu u ye Nasaref aatiŋ aanii na chee.”
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Le u ki nee ki puu Uwumbɔr ke waa nyi u.
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Le ni kpee siib, le binib bi si nima chee na dan nan bui u, “Ni ye mbamɔn, aa ye waadidiliib ponn ni ubaa la; saaliin ni baaliin kpaan la.”
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Le u ki puu Uwumbɔr, le ki bui ke, “Maa nyi uja ngbaan. M yaa mɔn nnyamɔn kan, Uwumbɔr daa ntafal.”
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Le Piita teer Yesu aah ba tuk u pu na ke, “Aa ga len nfum mutaa ke saa nyi mi, le ukooja nin wii.” Piita nan nyan lipaal, ki ti wii sakpen.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.