Marcos 10

Ngoni Bible Version Translation Project (XNJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesu awukili penapo akahamba kumuji wa Yudea, kumwambu ya mfuleni Yoludani. Msambi wa vandu wamuhambalili kavili, mwene akavawula ngati chayavili mvelu waki.
1 Jesus saiu daquele lugar e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão. Uma grande multidão se ajuntou outra vez em volta dele, e ele ensinava todos, como era o seu costume.
2 Vafalisayu vangi vamhambalili vakamkota chakumlinga, “Wu, Malagizu ga Chapanga giyidakila mgosi kumleka mdala waki?”
2 Alguns fariseus , querendo conseguir uma prova contra ele, perguntaram: — De acordo com a nossa
3 Yesu akavayangula, “Musa avalagizi kyani?”
3 Jesus respondeu com esta pergunta:
4 Vene vakajova, “Musa atiyidakili kuvya mgosi ihotola kumpela mdala waki balua na kumleka.”
4 Eles responderam: — Moisés permitiu ao homem dar à sua esposa um documento de divórcio e mandá-la embora.
5 Nambu Yesu akavajovela, “Musa ayidikili kuvayandikila Mihilu yeniyi, ndava ya unonopa neju wa kuwuliwa kwinu.
5 Então Jesus disse:
6 Nambu Musa ayandiki kutumbula kuwumbwa kwa mulima, Chapanga awumbili mgosi na mdala.
6 Mas no começo, quando foram criadas todas as coisas, foi dito: “Deus os fez homem e mulher.
7 Ndava yeniyo mgosi yati akumleka dadi na nyina waki, yati iwungana na mdala waki,
7 Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher,
8 navene vavili yati vivya higa yimonga. Hinu vene vavili lepi kavili, nambu higa yimonga.
8 e os dois se tornam uma só pessoa.” Assim, já não são duas pessoas, mas uma só.
9 Hinu, mundu akotoka kuchilekanesa chila cheachiwunganisi Chapanga.”
9 Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
10 Pevayingili kavili mu nyumba, vawuliwa vaki vakamkota ndava ya lijambu lenilo.
10 Quando já estavam em casa, os discípulos tornaram a fazer perguntas sobre esse assunto.
11 Mwene akavajovela, “Mundu yeyoha mweakumleka mdala waki na kugega mdala yungi akumkitila ugoni.
11 E Jesus respondeu:
12 Mewawa na mdala mweakumleka mngwana waki na kugegewa na mgosi yungi ikita ugoni.”
12 E, se a mulher mandar o seu marido embora e casar com outro homem, ela também estará cometendo adultério.
13 Vandu vamletili Yesu vana vadebe avapamisa, nambu vawuliwa vaki vakavahakalila vandu vala.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos repreenderam aquelas pessoas.
14 Yesu paalolili genago akayoma akavajovela, “Mvaleka vana ava vabwela kwangu, mkotoka kuvabesa, muni Unkosi wa Chapanga ndi wa vandu ngati ava.
14 Quando viu isso, Jesus não gostou e disse:
15 Chakaka nikuvajovela, mundu yeyoha mweangaupokela Ulongosi wa Chapanga ngati mwana mdebe katu iyingila lepi mwenumo.”
15 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
16 Kangi akavapokela vana vala akavavikila mawoko panani yavi, kuvamotisa.
16 Então Jesus abraçou as crianças e as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Yesu paatumbwili lugendu, mundu mmonga ambwelili, akamfugamila na kumkota, “Muwula mbwina, nikita wuli muni nipokela wumi wa magono goha wangali mwishu?”
17 Quando Jesus estava saindo de viagem, um homem veio correndo, ajoelhou-se na frente dele e perguntou: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
18 Yesu akamyangula, “Ndava kyani ukunikemela mbwina? Avi lepi mweavili mbwina ndi Chapanga ndu.
18 Jesus respondeu:
19 Uzimanyili ‘Amuli, ukotoka kukita ugoni na ukoto kukoma na ukoto kuyiva na ukoto kumjovela muyaku gaudese na ukoto kukonga na vatopesa dadi waku na nyina waku.’ ”
19 Você conhece os mandamentos: “Não mate, não cometa adultério, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, não tire nada dos outros, respeite o seu pai e a sua mãe.”
20 Mwene akamyangula, “Muwula, genago goha nigakamwili kutumbula muusongolo wangu.”
20 — Mestre, desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o homem.
21 Yesu akamlolakesa cha uganu, akamjovela, “Upungukiwi na chindu chimonga. Hamba ukagulisa kila chindu cheuvili nachu, uvapela vangangu mashonga ago, ndi veve yati ukujivikila vindu vyaku kunani kwa Chapanga. Kangi ubwela unilandayi.”
21 Jesus olhou para ele com amor e disse:
22 Mundu yula peayuwini genago, akavya ngolongondi akahamba kuni akwinyini pamihu muni avili na vindu vyamahele na aganili lepi kuwusa vindu vyaki.
22 Quando o homem ouviu isso, fechou a cara; e, porque era muito rico, foi embora triste.
23 Yesu akalola pandi zoha akavajovela vawuliwa vaki, “Chakaka yihotoleka lepi kwa vandu vana vindu vyamahele kumlekela Chapanga alongosa wumi wavi!”
23 Jesus então olhou para os seus discípulos, que estavam em volta dele, e disse:
24 Vawuliwa vakakangasa ndava ya malovi gala. Nambu Yesu akavajovela kavili, “Vana vangu mlola cheyinonopa neju kumlekela Chapanga alongosa wumi wavi!
24 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantados, mas Jesus continuou:
25 Yihotoleka kuchikita chinyama chechikemiwa ngamiya kuholota mulibowo la sindanu, mewawa yilolekana, yati yinonopa neju kwa mundu mweavi na vindu vyamahele kumlekela Chapanga alongosa wumi waki!”Chinyama chechikemiwa Ngamiya|src="14 Camel.jpg" size="col" ref="10:25"
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Vawuliwa vaki vakayendelela kukangasa neju, hati vakakotana vene kwa vene, “Yani hinu mweihotola kusanguliwa?”
26 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantadíssimos e perguntavam uns aos outros: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Yesu akavalola, akavajovela, “Kwa vandu yihotoleka lepi, nambu kwa Chapanga chenicho lepi. Kwa Chapanga kila chindu chihotoleka.”
27 Jesus olhou para eles e disse:
28 Kangi Petili akajova, “Lola! Tete talekili vindu vyoha, tikukulanda!”
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor.
29 Yesu akayangula, “Chakaka nikuvajovela, mundu yeyoha mweailekili nyumba amala valongo amala valumbu amala mau amala dadi amala vana na migunda ndava yangu na ndava ya Lilovi la Bwina,
29 Jesus respondeu:
30 yati ipokela mala miya ng'onyo mulukumbi lwa hinu. Yati ipokela nyumba na valongo na vahaja na valumbu na mau, pamonga na mang'ahiso. Na palukumbi lwelubwela yati ipokela wumi wa magono goha wangali mwishu.
30 receberá muito mais, ainda nesta vida. Receberá cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos, terras e também perseguições. E no futuro receberá a vida eterna.
31 Nambu vamahele vevavi vakulu hinu yati vivya vadebe na vamahele vevavi vadebe hinu yati vivya vakulu.”
31 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
32 Yesu na vawuliwa vaki vavi mulugendu kuhamba ku Yelusalemu, mwene avalongolili. Vawuliwa vaki vakakangasa na vandu vevavalandayi vakavya na wogohi. Yesu akavatola kavili kuchiyepela vawuliwa kumi ni vavili, akatumbula kuvajovela gala gegakumkolela.
32 Jesus e os discípulos iam pela estrada, subindo para Jerusalém. Ele caminhava na frente, e os discípulos, espantados, iam atrás dele; as outras pessoas que iam com eles estavam com medo. Então Jesus chamou outra vez os discípulos para um lado e começou a falar sobre o que ia acontecer com ele. Jesus disse:
33 Akavajovela, “Muyuwanila! Tihamba ku Yelusalemu. Kwenuko Mwana wa Mundu yati vakumgotola mu mawoko ga vakulu va kuteta na Vawula va Malagizu, navene yati vakamhamula akomiwa na kumgotola kwa vandu vangali Vayawudi,
33 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
34 vene yati vakumvevesa, vakumuhunyila mata, yati vakumtova michapilu na kumkoma. Nambu pa ligono la datu yati iyuka.”
34 Estes vão zombar dele, cuspir nele, bater nele e matá-lo; mas três dias depois ele ressuscitará.
35 Yakobo na Yohani, vana va Zebedayo, vamuhambalili Yesu vakamjovela, “Muwula, tigana utihengela chindu chetikuyupa.”
35 Depois Tiago e João, filhos de Zebedeu, chegaram perto de Jesus e disseram: — Mestre, queremos lhe pedir um favor.
36 Yesu akavakota, “Mwigana nivahengela kyani?”
36 — O que vocês querem que eu faça para vocês? — perguntou Jesus.
37 Vene vakamyangula, “Pewilongosa muukulu waku, utiyidakila kutama mmonga upandi waku wa kulyelela na yungi upandi waku wa kumangeya.”
37 Eles responderam: — Quando o senhor sentar-se no trono do seu
38 Yesu akavajovela, “Mumanyi lepi chemwiyupa! Wu, yati mwihotola kunywelela chikombi cha mang'ahiso cheninywelela? Amala ubatizu ngati wenibatiziwi?”
38 Jesus respondeu:
39 Vakamyangula, “Tihotola.”
39 Eles disseram: — Podemos. Então Jesus disse:
40 Nambu uhotola wa kuhagula yani atama upandi wa kulyela amala kumangeya. Chapanga alavapela fwasi zenizo vala voha veavatendelekili.”
40 Mas eu não tenho o direito de escolher quem vai sentar à minha direita e à minha esquerda. Pois foi Deus quem preparou esses lugares e ele os dará a quem quiser.
41 Vawuliwa vangi kumi vala pevayuwini ago, vakavayomela vayavi Yakobo na Yohani.
41 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, começaram a ficar zangados com Tiago e João.
42 Hinu Yesu akavakemela, akavajovela, “Mumanyili kuvya vala veviholalewa kuvya vakulu va milima vakuvalongosa vandu vavi kwa makakala na vakulu venavo vakuvatalalila vandu vavi.
42 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
43 Nambu kwinu yikoto kuvya chenichi, yula mweigana kuvya mkulu pagati yinu yikumgana avya mtumisi winu.
43 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
44 Mweigana kuvya mkulu kuliku voha, yikumgana avya mvanda wa voha.
44 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de todos.
45 Hati Mwana wa Mundu abwelili lepi kuhengewa nambu kuvahengela na kuwusa wumi waki uvya luhuna ndava ya kuvagombola vandu vamahele.”
45 Porque até o
46 Vakahamba mbaka ku Yeliko. Yesu paawukayi pamuji wenuwo pamonga na vawuliwa vaki na msambi uvaha wa vandu. Ngalola mmonga mwana wa Timayo mweikemelewa Batimayo, atamili pamuhana ya njila, iyupa yala.
46 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Jericó. Quando ele estava saindo da cidade, com os discípulos e uma grande multidão, encontrou um cego chamado Bartimeu, filho de Timeu. O cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
47 Peayuwini kuvya Yesu wa ku Nazaleti ipita pandu pala, akatumbula kukwesa lwami, “Yesu, Mwana wa Daudi, unihengela lipyana!”
47 Quando ouviu alguém dizer que era Jesus de Nazaré que estava passando, o cego começou a gritar: — Jesus,
48 Vandu vamahele vakamlakali kumgunisa, nambu mwene akayonjokesa kukwesa lwami, “Mwana wa Daudi, unihengela lipyana!”
48 Muitas pessoas o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca, mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
49 Yesu akayima, akajova, “Mumkemela.”
49 Então Jesus parou e disse: Eles chamaram e lhe disseram: — Coragem! Levante-se porque ele está chamando você!
50 Batimayo akataga likoti laki, akahumba kanyata na kumhambila Yesu.
50 Então Bartimeu jogou a sua capa para um lado, levantou-se depressa e foi até o lugar onde Jesus estava.
51 Yesu akamkota, “Ugana nikukitila kyani?” Ngalola yula akamyangula, “Muwula, niyupa kulola.”
51 — O que é que você quer que eu faça? — perguntou Jesus. — Mestre, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
52 Yesu akamjovela, “Hamba, sadika yaku yikulamisi.”
52 — Vá; você está curado porque teve fé! — afirmou Jesus. No mesmo instante, Bartimeu começou a ver de novo e foi seguindo Jesus pelo caminho.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.