João 4

Ngoni Bible Version Translation Project (XNJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Vafalisayu vayuwini kuvya Yesu avi mukupata vawuliwa vamahele na kuvabatiza kuliku Yohani.
1 Os fariseus ouviram dizer que Jesus estava ganhando mais discípulos e batizava mais pessoas do que João.
2 Ndi chakaka kuvya Yesu mwene abatiza lepi, nambu vawuliwa vaki ndi vevabatizayi vandu.
2 (De fato, não era Jesus quem batizava, e sim os seus discípulos.)
3 Hinu Yesu peagayuwini genago, akawuka ku Yudea na kuwuya ku Galilaya.
3 Quando Jesus ficou sabendo disso, saiu da Judeia e voltou para a Galileia.
4 Mulugendu lwenulo yamganili kuvedukila kumulima wa Samaliya.
4 No caminho, ele tinha de passar pela região da Samaria.
5 Ndi peahikili muji umonga pamulima wa Samaliya weukemiwa Sikali, papipi na mgunda wa Yakobo weampelilli mwana waki, mweikemiwa Yosefu.
5 Ele chegou a uma cidade da Samaria, chamada Sicar, que ficava perto das terras que Jacó tinha dado ao seu filho José.
6 Pandu penapo pavi na chiliva cha Yakobo, na Yesu ndava ya kutotokela na lugendu, akatama pamuhana ya chiliva. Yavili ngati lukumbi lwa muhi.
6 Ali ficava o poço de Jacó. Era mais ou menos meio-dia quando Jesus, cansado da viagem, sentou-se perto do poço.
7 Kangi, akabwela mdala mmonga mkolonjinji wa ku Samaliya kunega manji. Yesu akamjovela, “Nipelayi manji ninywayi.”
7 Uma mulher samaritana veio tirar água, e Jesus lhe disse:
8 Lukumbi lwenulo vawuliwa vaki vahambili kumuji kugula chakulya.
8 (Os discípulos de Jesus tinham ido até a cidade comprar comida.)
9 Nambu mdala yula akamjovela, “Veve wa Myawudi, na nene namdala msamaliya! Uhotola wuli kuniyupa manji?” Muni Vayawudi na Vasamaliya katu vitama lepi pamonga.
9 A mulher respondeu: — O senhor é judeu, e eu sou samaritana. Então como é que o senhor me pede água? (Ela disse isso porque os judeus não se dão com os samaritanos.)
10 Yesu akamyangula, “Ngati kuvya umanyayi chindu chechiwusiwa na Chapanga ndi yani mweakukujovela, ‘nipelayi manji ninywai,’ Ngawamali, kumuyupa manji gegileta wumi.”
10 Então Jesus disse:
11 Mdala yula akamjovela, “Bambu, veve wangali ndeve ya kunegela manji, na chiliva chinyoliki. Ugapata koki manji gegavi na wumi?
11 Ela respondeu: — O senhor não tem balde para tirar água, e o poço é fundo. Como é que vai conseguir essa água da vida?
12 Wu, veve ukujikita wa mkulu kuliku dadi witu Yakobo? Mwene ndi mweatipelili chiliva ichi, mwene na vana vaki pamonga na mifuya yaki vanywayi manji ga chiliva ichi.”
12 Nosso antepassado Jacó nos deu este poço. Ele, os seus filhos e os seus animais beberam água daqui. Será que o senhor é mais importante do que Jacó?
13 Yesu akamyangula, “Yoyoha mweinywa manji aga yati ivya na njota kavili.
13 Então Jesus disse:
14 Nambu yoyoha mweinywa manji gala genikumpela nene, katu ivya lepi na njota magono goha. Manji genikumpela givya mugati yaki ngati chinyepa cha manji ga wumi na kumpela wumi wa magono goha gangali mwishu.”
14 mas a pessoa que beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede. Porque a água que eu lhe der se tornará nela uma fonte de água que dará vida eterna.
15 Mdala mwenuyo akamjovela, “Bambu, unipela manji genago muni nikotoka kuvya na njota kavili na nikotoka kubwela penapa kunega manji.”
15 Então a mulher pediu: — Por favor, me dê dessa água! Assim eu nunca mais terei sede e não precisarei mais vir aqui buscar água.
16 Yesu akamjovela, “Uhamba ukamkemela mngwana waku, ubwela nayu penapa.”
16 — Vá chamar o seu marido e volte aqui! — ordenou Jesus.
17 Mdala yula akayangula, “Nene nangali mgosi.”
17 — Eu não tenho marido! — respondeu a mulher. Então Jesus disse:
18 Muni wavi na vagosi mhanu, na mgosi mweutama nayu hinu mgosi waku lepi. Penapo ujovili chakaka.”
18 pois já teve cinco, e este que você tem agora não é, de fato, seu marido. Sim, você falou a verdade.
19 Mdala yula akamjovela, “Bambu, niwona kuvya veve wa mlota wa Chapanga.
19 A mulher respondeu: — Agora eu sei que o senhor é um
20 Vagogo vitu vamufugamila Chapanga kuchitumbi ichi, nambu nyenye mwijova kuvya pandu pa kumuyupila Chapanga ndi ku Yelusalemu.”
20 Os nossos antepassados adoravam a Deus neste monte , mas vocês, judeus, dizem que Jerusalém é o lugar onde devemos adorá-lo.
21 Yesu akamjovela “Unisadika chenijova lwalabwela lukumbi nakumfugamila Dadi, panani ya chitumbi amala ku Yelusalemu kula.
21 Jesus disse:
22 Nyenye Vasamaliya mukumfugamila yula mwangammanya, nambu tete tikumfugamila yula mwetimumanyili, ndava muni usangula wihuma kwa Vayawudi.
22 Vocês, samaritanos, não sabem o que adoram, mas nós sabemos o que adoramos porque a salvação vem dos judeus.
23 Nambu lukumbi lubwela, kangi lumali kubwela ndi vala vandu vevakumfugamila kwa uchakaka, yati vamfugamila Dadi mukulongoswa na Mpungu Msopi na chakaka. Muni dadi akuvagana vandu vamfugamila chenicho.
23 Mas virá o tempo, e, de fato, já chegou, em que os verdadeiros adoradores vão adorar o Pai em espírito e em verdade. Pois são esses que o Pai quer que o adorem.
24 Chapanga ndi Mpungu na vandu vevamfugamila yikuvagana vamfugamila Dadi mukulongoswa na Mpungu Msopi na kuumanya uchakaka.”
24 Deus é Espírito, e por isso os que o adoram devem adorá-lo em espírito e em verdade.
25 Mdala yula akamjovela, “Nimanyili kuvya Msangula mweikemiwa Kilisitu ibwela. Peibwela yati akutimanyisa tete kila chindu.”
25 A mulher respondeu: — Eu sei que o
26 Yesu akamjovela, “Nene mwenilongela na veve ndi mwene.”
26 Então Jesus afirmou:
27 Bahapo vawuliwa vaki vakawuya, na kukangasa neju pavamuweni ilongela na mdala. Nambu kawaka mundu mweajovili, “Ugana kyani?” Amala, “Ndava kyani wilongela na mdala?”
27 Naquele momento chegaram os seus discípulos e ficaram admirados, pois ele estava conversando com uma mulher. Mas nenhum deles perguntou à mulher o que ela queria. E também não perguntaram a Jesus por que motivo ele estava falando com ela.
28 Hinu, mdala yula akachileka chihulu chaki palapala na kuhamba kumuji na kuvajovela vandu,
28 Em seguida, a mulher deixou ali o seu pote, voltou até a cidade e disse a todas as pessoas:
29 “Mbwela mukamlola mundu mweanijovili mambu goha genikitili! Wu, yihotoleka kuvya ndi Kilisitu Msangula?”
29 — Venham ver o homem que disse tudo o que eu tenho feito. Será que ele é o Messias?
30 Vandu vakawuka kumuji na kumuhambila Yesu.
30 Muitas pessoas saíram da cidade e foram para o lugar onde Jesus estava.
31 Lukumbi lwenulo vawuliwa vaki vamyupili neju Yesu, “Muwula, ulyayi chakulya.”
31 Enquanto isso, os discípulos pediam a Jesus: — Mestre, coma alguma coisa!
32 Nambu Yesu akavajovela, “Nene nivii nachu chakulya chemwangachimanya nyenye.”
32 Jesus respondeu:
33 Vawuliwa vaki vakakotana vene kwa vene, “Wu, avi mundu mweamletili chakulya?”
33 Então os discípulos começaram a perguntar uns aos outros: — Será que alguém já trouxe comida para ele?
34 Yesu akavajovela, “Chakulya changu ndi kuhenga geigana yula mweanitumili na kumalakisa lihengu laki.
34 — A minha comida — disse Jesus — é fazer a vontade daquele que me enviou e terminar o trabalho que ele me deu para fazer.
35 Nyenye mwijova, ‘Yakona miheyi mcheche ndu na lukumbi lwa kubena yati lubwela!’ Nambu nene nikuvajovela, myinula mihu ginu mlola migunda, mabenu gakangili giganikiwa kubenwa!
35 Vocês costumam dizer: “Daqui a quatro meses teremos a colheita.” Mas olhem e vejam bem os campos: o que foi plantado já está maduro e pronto para a colheita.
36 Yula mweibena ipokela luhuna lweluganikiwa kupewa kwa lihengu laki, na kuyola mabenu ndava ya wumi wa magono goha wangali mwishu, muni mweimija na mbenaji vihekelela pamonga.
36 Quem colhe recebe o seu salário, e o resultado do seu trabalho é a vida eterna para as pessoas. E assim tanto o que semeia como o que colhe se alegrarão juntos.
37 Vandu pevijova kuvya ‘Mundu mmonga imija na mundu yungi ibena, luhumu ulu ndi chakaka.’
37 Porque é verdade o que dizem: “Um semeia, e outro colhe.”
38 Nene navatumili nyenye mkabena changali lihengu, vangi vahengili lihengu, nambu nyenye mupatili utangatila ndava ya lihengu lavi.”
38 Eu mandei vocês colherem onde não trabalharam; outros trabalharam ali, e vocês aproveitaram o trabalho deles.
39 Vasamaliya vamahele pachijiji chila vamsadiki Yesu ndava ya malovi geajovili mau yula, “Anijovili mambu goha genihengili.”
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram em Jesus porque a mulher tinha dito: “Ele me disse tudo o que eu tenho feito.”
40 Vasamaliya vamhambili Yesu vakamuyupa neju atama navu, namwene akatama navu magono gavili.
40 Quando os samaritanos chegaram ao lugar onde Jesus estava, pediram a ele que ficasse com eles, e Jesus ficou ali dois dias.
41 Vandu vamahele, vamsadiki Yesu ndava ya malovi gaki.
41 E muitos outros creram por causa da mensagem dele.
42 Vakamjovela mdala yula, “Tete tisadika, nambu lepi ndava ya malovi gaku, muni tavete tiyuwini na timanyili kuvya mwenuyu ndi chakaka Msangula wa vandu va pamulima.”
42 Eles diziam à mulher: — Agora não é mais por causa do que você disse que nós cremos, mas porque nós mesmos o ouvimos falar. E sabemos que ele é, de fato, o Salvador do mundo.
43 Pagamaliki magono gavili, Yesu akawuka penapo, akahamba ku Galilaya.
43 Depois de ficar dois dias ali, Jesus foi para a região da Galileia.
44 Muni Yesu mwene ajovili hotohoto kuvya, “Mlota wa Chapanga nakuyidakiliwa pamulima waki.”
44 Pois, como ele mesmo disse: “Um profeta não é respeitado na sua própria terra.”
45 Hinu peahikili ku Galilaya, Vagalilaya vamahele vampokili. Ndava vagawene goha geahengili ku Yelusalemu, muni navene vavi kukoko kumselebuko wa Pasaka.
45 Quando chegou à Galileia, os moradores dali o receberam bem. É que eles tinham ido à Festa da Páscoa , em Jerusalém, e tinham visto tudo o que Jesus havia feito lá.
46 Kangi Yesu ahikili kavili ku Kana, kumuji wa Galilaya, pandu peang'anamwisi manji kuvya divayi. Kwenuko kwavi na chilongosi mmonga wa chinkosi mweavi na mwana waki mtamu ku Kapelanaumu.
46 Jesus voltou a Caná da Galileia, onde havia transformado água em vinho. Estava ali um alto funcionário público que morava em Cafarnaum. Ele tinha em casa um filho doente.
47 Chilongosi yula peayuwini kuvya Yesu ahumili ku Yudea na kuhika ku Galilaya, akamhambila na kumuyupa ahamba akamlamisa mwana waki mweavi mulung'olelu.
47 Quando ouviu dizer que Jesus tinha vindo da Judeia para a Galileia, foi pedir a ele que fosse a Cafarnaum e curasse o seu filho, que estava morrendo.
48 Yesu akamjovela, “Nyenye changalola ulangisu na gachinamtiti katu mwisadika lepi!”
48 Jesus disse ao funcionário:
49 Yula chilongosi akamjovela, “Bambu, chondi tihamba kwakona mwana vangu kufwa.”
49 Ele respondeu: — Senhor, venha depressa, antes que o meu filho morra!
50 Yesu akamjovela, “Uhambayi, mwana waku yati ilama.”
50 — Volte para casa! O seu filho vai viver! — disse Jesus. Ele creu nas palavras de Jesus e foi embora.
51 Peavi akona munjila akakonganeka na vatumisi vaki, vakamjovela kuvya mwana waku alamili!
51 No caminho encontrou-se com os seus empregados, que disseram: — O seu filho está vivo!
52 Mwene akavakota lukumbi msongolo pealamili, vene vakamyangula, “Golo saa saba ya muhi, utamu wamuhumili.”
52 Então ele perguntou a que horas o filho havia começado a melhorar. Os empregados responderam: — Ontem, à uma da tarde, a febre passou.
53 Dadi yula akamanya kuvya lwavi lukumbi lulolo, Yesu peamjovili “Mwana waku yati ilama.” Penapo mwene pamonga na valongo vaki vakamsadika Yesu.
53 Aí o pai lembrou que havia sido naquela mesma hora que Jesus tinha dito: “O seu filho vai viver.” Então ele e toda a família creram em Jesus.
54 Wenuwu wavi ulangisu wa kukangasa weahengili Yesu peawukili ku Yudea kuhamba ku Galilaya.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez depois de ter ido da Judeia para a Galileia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.