Atos 23
Ngoni Bible Version Translation Project (XNJ) vs VC
1 Pauli avalolokisi takataka vandu vevakonganiki palibanji vala na kujova, “Valongo vangu, mbaka lelu iyi nihotwili kutama kwa kuhenga gakumganisa Chapanga.”
1 Paulo, fitando os olhos nos membros do conselho, disse: Irmãos, eu tenho procedido diante de Deus com toda a boa consciência ate o dia de hoje...
2 Mkulu wa kuteta wa Chapanga, mweikemiwa Anania akalagazila vevayimili papipi na Pauli vampamanda likofi mumlomo.
2 Mas Ananias, sumo sacerdote, mandou aos que estavam ao seu lado que lhe batessem na boca.
3 Hinu Pauli akamjovela, “Chapanga mwene yati akutova likofi wamwene mweukujikita mbwina, mweuvi ngati luwumba lwevabakili chokaa! Wihotola wuli kutama na kuhukumwa malagizu kuni wamwene ukugadenya malagizu genago kwa kulagiza nene nitoviwayi?”
3 Então Paulo lhe disse: Deus te ferirá também a ti, hipócrita! Tu estás aí assentado para julgar-me segundo a lei, e contra a lei mandas que eu seja ferido?
4 Vandu vevayimili penapo vakamjovela Pauli “Ukumliga Mteta Mkulu wa Chapanga!”
4 Os assistentes disseram: Tu injurias o sumo sacerdote de Deus.
5 Pauli akajova, “Valongo vangu, namanyili lepi ngati mwene ndi Mteta Mkulu wa Chapanga. Ndava muni Mayandiku Gamsopi gijova, ‘Ukotoka kujova gahakau kumvala chilongosi wa vandu vaku.’ ”
5 Respondeu Paulo: Não sabia, irmãos, que é o sumo sacerdote. Pois está escrito: Não falarás mal do príncipe do teu povo {Ex 22,28}.
6 Lukumbi lwenulo ndi Pauli amali kumanya vandu vangi mu libanji lila vavi Vafalisayu na vangi Vasadukayu. Akajova kwa lwami luvaha, “Valongo vangu, nene namfalisayu mwana wa mfalisayu. Vanitakili mu libanji kuvya nisadika vandu vevafwili yati viyuka.”
6 Paulo sabia que uma parte do Sinédrio era de saduceus e a outra de fariseus e disse em alta voz.: Irmãos, eu sou fariseu, filho de fariseus. Por causa da minha esperança na ressurreição dos mortos é que sou julgado.
7 Peamali kujova malovi ago kanyata ukahumila muhutanu pagati ya Vafalisayu na Vasadukayu mngonganu wapechengini.
7 Ao dizer ele estas palavras, houve uma discussão entre os fariseus e os saduceus, e dividiu-se a assembléia.
8 Muhutanu wene wavi, Vasadukayu vijova kuvya vandu vevafwili viyuka lepi, vavi lepi vamitumu va kunani kwa Chapanga. Mpungu nawene uvi lepi. Nambu Vafalisayu visadika goha ago gadatu.
8 {Pois os saduceus afirmam não haver ressurreição, nem anjos, nem espíritos, mas os fariseus admitem uma e outra coisa.}
9 Pakavya na njowo zamahele neju ndi vawula vangi va chikundi cha Vafalisayu vakayima na kujovesana kwa makakala, “Tichiweni lepi chihakau chochoha kwa mundu uyu, pangi kuvya mpungu amala mtumu wa kunani kwa Chapanga valongili nayu.”
9 Originou-se, então, grande vozearia. Levantaram-se alguns escribas dos fariseus e contestaram ruidosamente: Não achamos mal algum neste homem. {Quem sabe} se não lhe falou algum espírito ou um anjo...
10 Muhutanu wavi uvaha neju hati mkulu wa msambi ayogwipi kuvya Pauli yati vakumpapulana hipandi hipandi. Ndi avalagizi manjolinjoli waki kuyingila pagati yaki, vamuwusayi Pauli na kumuwuyisa muchifungu.
10 A discussão fazia-se sempre mais violenta. O tribuno temeu que Paulo fosse despedaçado por eles e mandou aos soldados que descessem, o tirassem do meio deles e o levassem para a cidadela.
11 Kilu yiyoyo Bambu akamuhumila Pauli na kumjovela “Jipolesa mtima! Cheujova ndava yangu ku Yelusalemu apa yati wikita mewa Kumuji wa Loma.”
11 Na noite seguinte, apareceu-lhe o Senhor e lhe disse: Coragem! Deste testemunho de mim em Jerusalém, assim importa também que o dês em Roma.
12 Kwapachili Vayawudi vakakonganeka na kukita mpangu, vakalapa yati vinywa lepi amala kulya mbaka vamkomayi Pauli.
12 Quando amanheceu, coligaram-se alguns judeus e juraram com imprecações não comer nem beber nada, enquanto não matassem Paulo.
13 Vala vevakitili mpangu wenuwo vavi neju ya vandu alobaini.
13 Eram mais de quarenta as pessoas que fizeram essa conjuração.
14 Ndi vakahamba kwa vakulu va vakuteta va Chapanga na vagogo, vakajova, “Tete tiviki chilapu yati nakulya chindu chochoha mbaka timkomayi Pauli.
14 Foram apresentar-se aos sumos sacerdotes e aos cidadãos, dizendo: Juramos solenemente nada comer enquanto não matarmos Paulo.
15 Hinu, nyenye pamonga na libanji mutuma ujumbi kwa mkulu wa msambi muni amletayi Pauli kwinu kudetekesa kuvya mwigana kuyuwana malovi goha ga kumvala mwene. Tijitendelekili kumkoma kwakona hati kuhika kwa nyenye.”
15 Vós, pois, ide com o conselho requerer do tribuno que o conduza à vossa presença, como se houvésseis de investigar com mais precisão a sua causa; e nós estamos prontos para matá-lo durante o trajeto.
16 Nambu mwana wa mlumbu waki Pauli ayuwini mpangu wula, ndi akahamba muchifungu kumjovela Pauli malovi genago.
16 Mas um filho da irmã de Paulo, inteirado da cilada, dirigiu-se à cidadela e o comunicou a Paulo.
17 Kangi Pauli akamkemala mmonga wa valonda, akamjovela “Mtola msongolo mwenuyu, mpeleka kwa chilongosi wa msambi muni avi na lijambu la kumjovela.”
17 Este chamou a si um dos centuriões e disse-lhe: Leva este moço ao tribuno, porque tem alguma coisa a lhe transmitir.
18 Ndi akamtola na kuhamba nayu mbaka kwa mkulu wa msambi akamjovela, “Pauli mweavimuchifungu yula anikemili na kuniyupa nimletayi msongolo uyu kwa veve muni avi na lilovi leigana kukujovela.”
18 Ele o introduziu à presença do tribuno e lhe disse: O preso Paulo rogou-me que trouxesse este moço à tua presença, porque tem alguma coisa a dizer-te.
19 Mkulu wa msambi akamkamula chiwoko msongolo yula na kuhamba nayu pandu pachiepela, akamkota, “Ugana kunijovela kyani?”
19 O tribuno, tomando-o pela mão, retirou-se com ele à parte e perguntou: Que tens a dizer-me?
20 Na akajova, “Vayawudi vayidakilini kukuyupa umpeleka Pauli chilau pa libanji chakudetekesela vandu va libanji vigana kuyuwana hotohoto malovi gaki.
20 Respondeu-lhe ele: Os judeus têm combinado rogar-te amanhã que apresentes Paulo ao Grande Conselho, como se houvessem de inquirir dele alguma coisa com mais precisão.
21 Nambu veve belayi luyupu lwavi ndava vavi vandu neju ya alobaini vakumbajamila, vaviki chilapu vinywa lepi amala kulya chindu mbaka vamkomayi, hinu vilindila uhamula waku.”
21 Mas tu não creias, porque mais de quarenta homens dentre eles lhe armam traição. Juraram solenemente nada comer, nem beber, enquanto não o matarem. Eles já estão preparados e só esperam a tua permissão.
22 Mkulu wa msambi akamleka awuka, akambesa akotoka kumjovela mundu yoyoha kuvya anidandaulili.
22 Então o tribuno despediu o moço, ordenando-lhe que a ninguém dissesse que o havia avisado.
23 Kangi Mkulu wa msambi akavakemela vakulu vaki vavili va vachilongosi akavalagiza, “Mutendelekela manjolinjoli miya zivili, vakwela falasi sabini, na manjolinjoli miya zivili wa migoha, vahamba ku Kaisalia, muwuka kwakona kuhika saa yidatu ya kilu lelu.
23 Depois disso, chamou ele dois centuriões e disse-lhes: Preparai duzentos soldados, setenta cavaleiros e duzentos lanceiros para irem a Cesaréia à terceira hora da noite.
24 Mutendelekela falasi yungi ndava kumgega Pauli, mumhikisa changalemaswa kwa Felikisi Mkulu wa ku Yudea.”
24 Aprontai também cavalgaduras para Paulo, que tendes de levar com toda a segurança ao governador Félix.
25 Mkulu wa msambi yula ndi akayandika balua iyi,
25 E ele escreveu uma carta nestes termos:
26 “Nene Kilaudio Lusia nikuyandikila mtopeswa mkulu Felikisi. Tikuwoni!
26 Cláudio Lísias ao excelentíssimo governador Félix, saúde!
27 Mundu uyu akamuliwi na Vayawudi na vavi papipi kumkoma, penayuwini kuvya mwene mkolonjinji wa ku Loma, nikahamba pamonga na chikundi cha manjolinjoli, nikamkengelela.
27 Esse homem foi preso pelos judeus e estava a ponto de ser morto por eles, quando eu, sobrevindo com a tropa, o livrei, ao saber que era romano.
28 Nampeliki palongolo ya libanji lavi likulu nihotola kumanya muhalu wewamtakili.
28 Então, querendo saber a causa por que o acusavam, levei-o ao Grande Conselho.
29 Ndi namanyili kuvya vamtakili ndava ya muhutanu wa malagizu gavi, nambu akitili lepi uhakau wowoha wewukumgana akomiwa amala akungiwa muchifungu.
29 Soube que era acusado sobre questões da lei deles, sem haver nele delito algum que merecesse morte ou prisão.
30 Panayuwini kuvya Vayawudi vaviki mpangu wa kumkoma, nahamwili vamletayi kwaku, mewawa nivajovili vevamtakili valeta matakilu gavi kwaku.”
30 Mas, como tivesse chegado a mim a notícia das traições que maquinavam contra ele, envio-o com urgência a ti, intimando também aos acusadores que recorram a ti. Adeus.
31 Hinu, manjolinjoli vala vamtolili Pauli ngati chavalagaziwi. Kilu yilayila vakamupeleka mbaka Antipatili.
31 Os soldados, conforme lhes fora ordenado, tomaram Paulo e o levaram de noite a Antipátride.
32 Chilau yaki manjolinjoli va magendelu vala vawuyili kujela, vavalekili vayavi vevikwela falasi vayendelela na lugendu pamonga na Pauli.
32 No dia seguinte, voltaram para a guarnição, deixando que os soldados da cavalaria o escoltassem.
33 Pavahikili ku Kaisalia, vakampela Felikisi mkulu wa mkowa balua yila na kumgotola Pauli.
33 À sua chegada a Cesaréia, entregaram ao governador a carta e apresentaram-lhe também Paulo.
34 Felikisi peamali kuyisoma balua yila akamkota Pauli ahumili mulima woki. Peamanywisi kuvya ahumili Kukilikia,
34 Ele, depois de lê-la e perguntar de que província ele era, sabendo que era da Cilícia, disse:
35 akajova, “Yati nikuuyuwanila muhalu waku vala vevakutakili vakamala kuhika.” Kangi akalagiza Pauli avikiwayi munyumba ya unkosi wa Helodi na kumlindalila.
35 Ouvir-te-ei quando chegarem teus acusadores. Mandou, então, que Paulo fosse guardado no pretório de Herodes.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.