Mateus 5

Kombio Wampukuamp Bible (XBI_WAM) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Jisas aser nti ementitmuaken mitinkel arko lael, kil kilpe nkarp la namp malenk. Nti omoule ka sopilel la ser kil,
1 Ao ver as multidões, Jesus subiu ao monte. Ele se assentou e os seus discípulos se aproximaram dele.
2 ka kil yuwap nti nak na,
2 Então ele passou a ensiná-los. Jesus disse:
3 “Nti omoule ka wonempwaiyimp na nti ankil karokn mintenk na sop aiyapel Wulapm Weinkel, nti ka ar mpuaimpuai. Nti ka ar amintemp Wulapm Weink apmoiel.
3 — Bem-aventurados
4 Nti omoule ka ar antempel yapmonemp wankepmel nimpi niepiekel, nti ka ar mpuaimpuai. Wulapm Weink kileko wakiker ntiimp.
4 — Bem-aventurados
5 Nti omoule ka ar niuluknunel, karokn aki nio antuol no ekeipm, nti ka ar mpuaimpuai. Kuatiar Wulapm Weink yok nti kitapm sukurel la onto antuol.
5 — Bem-aventurados os mansos,
6 Nti omoule upuikn antuol ka sukn apulp nti na yer nkis minamp sepmel sitel, nti ka ar mpuaimpuai. Kuatiarel Wulapm Weink kako yupulp nti sukn sop upuikn antuol kilelel.
6 — Bem-aventurados
7 Nti omoule ka akei nainkerp nti omoule yatelel, nti ka ar mpuaimpuai. Wulapm Weink kuatiar yekei nainkerp nti.
7 — Bem-aventurados
8 Nti omoule yapmonemp antuol ka ntinkiraiyimp, nti ka ar mpuaimpuai. Kileyarel niampepm antuol ko nkupmus Wulapm Weink.
8 — Bem-aventurados
9 Nti omoule ka nak aikuli nti ka nawupm napolel, nti ka ar mpuaimpuai. Kileyarel Wulapm Weink ko yimiyimp nti ninkilapm ankilel.
9 — Bem-aventurados
10 Nti omoule ka nakerpm minamp sepmel naka nkamp yakop ar onto antuol omoule kuoretelel, nti ka ar mpuaimpuai. Nti ka antemp Wulapm Weink ar onto ankilel ar sepmel apmoiel.
10 — Bem-aventurados
11 Kona nti omoule ser yipm nana yipm ka nakerpm apmel aser nti ka nak sank opmoumpel apulp yipm, apul nio aiyipmel amu kitapm, et kona nti wakerkaik yipmel, yipm ka ar mpuaimpuai. Ka Wulapm Weink apul yipm sepm.
11 — Bem-aventurados são vocês quando, por minha causa, os insultarem e os perseguirem, e, mentindo, disserem todo mal contra vocês.
12 Wankepm kile yipm ninkempel ka soplekekn ka kumpueik ninkemp nti omoule Wulapm Weinkel ka nakaworp yapmonemp ankilelel. Aser keielel yipm ko eik mpuaimpuaiel, apulp Wulapm Weink kana yupulp yipm sepmel suknel ware yopmoi yemp ekeipmel ankilel”.
12 Alegrem-se e exultem, porque é grande a sua recompensa nos céus; pois assim perseguiram os profetas que viveram antes de vocês.
13 Jisas naimpil nak na, “Yipm ka nuarep nioupm ka apul miepm ka sinkenel. Aser nioupm kona selmpenkel, ko an yupul ntoku na nioupm ko nimpil sinkenel? Arokn. Kona nioupm ka selmpenk ntokilelelel, kako kuoretimp. Nti omoule kako nimprip yekei akaik eselewim.
13 — Vocês são o sal da terra; ora, se o sal vier a ser insípido, como lhe restaurar o sabor? Para nada mais presta senão para, lançado fora, ser pisado pelos homens.
14 Yipm ka nuarep yete leiyenk ka lep aiyapelel. Nti ko ser minamp aiyipmel ntinkirai sop yete leiyenk ka ar yemp suknel ar no malenk yapel ka lep nti oelel.
14 — Vocês são a luz do mundo. Não se pode esconder uma cidade situada no alto de um monte.
15 Nti omoule kakorokn nupoupm yete yekei marpm yuwulmp nkis kitapm. Karokn. Ka nti yuwol ar ekeipm, apulp na lep yemp na mpililel.
15 Nem se acende uma lamparina para colocá-la debaixo de um cesto, mas num lugar adequado onde ilumina bem todos os que estão na casa.
16 Sankminamp aiyipmel kako soplekekn, kako yer sepm sepm sit yer niampepm antuol ementitmuakenel. Kona nti ser sankminamp sepmel aiyipmel, nti ko yinki nio nkan waiek aiyipmel ka ar yemp ekeipmel”.
16 Assim brilhe também a luz de vocês diante dos outros, para que vejam as boas obras que vocês fazem e glorifiquem o Pai de vocês, que está nos céus.
17 Jisas naimpil nak na, “Sank salpikninel Wulapm Weinkel ka Moses ok yipmel antempel sank antuol nti omoule Wulapm Weinkel ka nakaworp yapmonemp ankilelel, yipm korokn nek na apm ka la nakimp yuwap yipmel na antarko ko yekei opmoump sank irpm kilelel eik wapel na yupul sank irpm kilelel miniat. Karokn. Apm'a nek sempop sank salpikninel eikusukn ko yer mintenk. Ka apm ankil ko yupul sank niupukn nkan sank irpm kilelelel ko miepm ankilel ko neker. Aser yipm yukueimp ser. Sank salpikninel Wulapm Weinkel eikusuknel, kona miepm sukurel ankilel ka karep naker miniat, aninkel kilpelel, sank kilelel yentempel kitapm sukurel kako miniat.
17 — Não pensem que vim revogar a Lei ou os Profetas; não vim para revogar, mas para cumprir.
18 Apm nakimp yipm etetel. Yitoumparai sukn pitekn eikusuknel ka nti akei ar sank salpikninel kakorokn niat niorkn. Karokn. Aser kona kitapm niatelel, sank salpikninel kakorokn niat, kako yer soplekekn yopmoiel.
18 Porque em verdade lhes digo: até que o céu e a terra passem, nem um i ou um til jamais passará da Lei, até que tudo se cumpra.
19 Kona emel nek na, Sank salpikninel keielel ka sinsi akopitekn nako kil ukuap nti eikusukn na yuntun sank salpikninel soplekekn kil apulel, kuatiar kona Wulapm Weink yuwulmp anel, omoule kilelel nio ankilel kako yumu kitapm. Aser kona emelel yupul sop sank salpikninel, ntikiremp nti eikusukn nako nti yupul soplekeknel, kuatiar kona Wulapm Weink yuwulmp anel, omoule kilelel nio ankilel kako yer nemp ekeipm.
19 Aquele, pois, que desrespeitar um destes mandamentos, ainda que dos menores, e ensinar os outros a fazer o mesmo, será considerado mínimo no Reino dos Céus; aquele, porém, que os observar e ensinar, esse será considerado grande no Reino dos Céus.
20 Apm nakimp yipm, kona yipm wonempwaiyimp na yipm na war yer onto Wulapm Weinkel, sankminamp sepmel aiyipmel kako samunkuork sankminamp sepmel antuol Farisiel nampueip nti omoule wupm araiel ka yuwap nti ntitmuaken sank salpikninel Wulapm Weinkel. Kona oroknelel, et yipm korokn war yemp Wulapm Weinkel yentempil yer yopmoiel”.
20 Porque eu afirmo que, se a justiça de vocês não exceder em muito a dos escribas e fariseus, jamais entrarão no Reino dos Céus.
21 Jisas nak na, “Sank salpikninel Wulapm Weinkel ka kumpueik Moses nakimp nti manmakn aiyipmel, ka nak na, Yipm korokn yer emelel wuntu. (Kisim Bek 20:13) Nti manmakn nak na kona yikn yer emelel wuntuel, yikn kileko yopmon niampepm antuol nti omoule ka mpunti silel ko nti yuntunel yiknel.
21 — Vocês ouviram o que foi dito aos antigos: “Não mate.” E ainda: “Quem matar estará sujeito a julgamento.”
22 Sank ka sil wupm Wulapm Weinkel ka nak sopilelel, aser apm nakimp yipm walimp na, yikn kona yentemp mamintoump aiyiknel nukuapm nukuapm sitel, yikn ko soplekekn, yikn kileko yopmon niampepm antuol nti omoule ka mpunti silel. Aser kona yikn nikimp mamintoump aiyiknel sank kuoretelel, yikn kako yetn niampepm antuol omoule amamp antuolel. Aser kona yikn nikimp mamintoump aiyiknel na kil ka niepel mankirpmel, et yipm yekei wonempel. Yikn kona yupul yupulel, et yikn kako yo yemp yeteel.
22 Eu, porém, lhes digo que todo aquele que se irar contra o seu irmão estará sujeito a julgamento; e quem insultar o seu irmão estará sujeito a julgamento do tribunal; e quem o chamar de tolo estará sujeito ao inferno de fogo.
23 Kakilpe kona yikn'a yupul sinsi aiyiknel la na yok Wulapm Weink sil lowaimp oumpiepmelel, aser yikn ka wonempwaiyimp wankepm aiyiknel antemp emelel,
23 Portanto, se você estiver trazendo a sua oferta ao altar e lá se lembrar que o seu irmão tem alguma coisa contra você,
24 et yikn ko mper sinsi aiyiknel la peik. Niorkn yikn la yentempil nek sank yump yapmonemp yo lekekn. Niatel, ko yikn la yumuk Wulapm Weink oumpiepm aiyiknel.
24 deixe diante do altar a sua oferta e vá primeiro reconciliar-se com o seu irmão; e então volte e faça a sua oferta.
25 Kona yikn apulp emelel wankepm miel aser kil na yentemp yikn nek sankel, kona yipmwie yetn aiyapel na ser nti omoule ka nunkurk yirpmel, et yikn ko pelkel la ser kil, nek sank yump yapmonemp yo lekekn yupulp sank na yuwurel. Oroknel, omoule kilelel ko mper yikn la onto masistretel tikikn, et masistret ko mper yikn la onto antuol omoule aipmpienel ko nti mper yikn war yetne kuoretel.
25 — Entre em acordo sem demora com o seu adversário, enquanto você está com ele a caminho, para que o adversário não entregue você ao juiz, o juiz entregue você ao oficial de justiça, e você seja jogado na prisão.
26 Et apm nakimp yikn, yikn ko yer yetne kuoretel yeryer ko yikn nimpil yok nti wuntokn muati sukurel ka nti nak apulp yikn'a mper yupulp wankepm ka nkis yiknel”.
26 Em verdade lhe digo que você não sairá dali enquanto não pagar o último centavo.
27 Jisas naimpil nak na, “Yipm ka opmueipm sank salpikninel Wulapm Weinkel ka Moses ak yipmel ka nak na, Yipm ntitmuaken korokn yupul mualakntankermp. (Kisim Bek 20:14)
27 — Vocês ouviram o que foi dito: “Não cometa adultério.”
28 Sank ka sil wupm Wulapm Weinkel ka nak sopilelel, aser apm nakimp yipm walimp na, kona yikn ser muakenel na yekei yapmonemp ukuapilel, ka soplekekn ntoka yikn ka karep antempil apul mualakntankermpel.
28 Eu, porém, lhes digo: todo o que olhar para uma mulher com intenção impura, já cometeu adultério com ela no seu coração.
29 Kakilpe, kona niampepm aiyiknel ukuap yikn'a yupul setelel ka kuoretelel, ko yikn tipimp muat. Akosepm kona yikn yekei niampepm lekekn sitel na war yer yemp sepmel. Oroknel, kuatiar yikn yupul omoule aiyiknel sukur la yemp yeteel.
29 — Se o seu olho direito leva você a tropeçar, arranque-o e jogue-o fora. Pois é preferível você perder uma parte do seu corpo do que ter o corpo inteiro lançado no inferno.
30 Kona onto yapelel aiyiknel ukuap yikn na yupul setelel ka kuoretelel, ko yikn yuntun nkiempwat. Akosepm kona yikn yekei onto lekekn sitel na yer sepmelel. Aser kona oroknelel, kuatiar et yikn ko yupul omoule aiyiknel sukur na la yemp yeteel”.
30 E, se a sua mão direita leva você a tropeçar, corte-a e jogue-a fora. Pois é preferível você perder uma parte do seu corpo do que o corpo inteiro ir para o inferno.
31 Jisas nak na, “Sank salpikninel Wulapm Weinkel kumpueik Moses ak yipmel ka ntokeiye. Muaken aiyiknel kona yikn'a nker kilel, et yikn ko yok kil wupm ka nak ntinkirai na karep yikn nkimer kil. (Lo 24:1-4)
31 — Também foi dito: “Aquele que repudiar a sua mulher deve dar-lhe uma carta de divórcio.”
32 Sank ka sil wupm Wulapm Weinkel ka nak sopilelel, aser apm nakimp yipm walimp na, kona muaken aiyiknel karokn apul mualakntankermp antemp emelelel, aser ka yikn nker kil upuikn aiyiknel, ka yikn ankil ka waker sank salpikninel Wulapm Weinkel. Kona muakenel na yentemp minkan yatelel, kil ka antemp omoule kilpelel apul mualakntankermp. Weink kilelel ka nkis minkan niorknel ankilel karep nker kilel. Kona ementit na semp muaken ka kumpueik ementit yatel nker kilel, ka soplekekn. Kil ka antemp muaken kilelel apul mualakntankermp”.
32 Eu, porém, lhes digo: quem repudiar a sua mulher, exceto em caso de relações sexuais ilícitas, a expõe a se tornar adúltera; e aquele que casar com a repudiada comete adultério.
33 Jisas nak na, “Sank salpikninel Wulapm Weinkel ka Moses ak yipmel ka ntokeiye. Kona yikn nek etet kuntoel na mintenkitneip sank aiyiknelel, yikn korokn eik nekel. Kona yikn nek etet kuntoel, et yikn ko yupul nsop sank ka yikn nak ar niampepm Wulapm Weinkelel. (Namba 30:2)
33 — Vocês também ouviram o que foi dito aos antigos: “Não faça juramento falso, mas cumpra rigorosamente para com o Senhor o que você jurou.”
34 Sank ka sil wupm Wulapm Weinkel ka nak sopilelel, aser apm nakimp yipm walimp na, yipm korokn semp sank miel na nek etet kuntoel yupulp na mintenkitneip sank lekekn aiyiknel. Karokn. Yipm korokn yimp nio yemp sepmelel na nek etet kuntoel yupulp sank aiyiknel. Apulp na yemp sepmel ka lontolnko sepmel Wulapm Weinkel.
34 Eu, porém, lhes digo: não jurem de modo nenhum; nem pelo céu, por ser o trono de Deus;
35 Et yipm korokn yimp nio kitapmel na nek etet kuntoel yupulp sank aiyiknel. Apulp na kitapm ka yemp ka Wulapm Weink wul akaik ankilel silel. Et yipm korokn yimp nio Jerusalem na nek etet kuntoel yupulp sank aiyiknel. Apulp na Jerusalem ka yemp suknel ankilel omoule amamp niorknel.
35 nem pela terra, por ser estrado de seus pés; nem por Jerusalém, por ser a cidade do grande Rei.
36 Yikn korokn yekei amamniol aiyiknel na nek etet kuntoel sank aiyiknel. Apulp na yikn karokn mintenk nako yikn nimpilemp amamniol aiyiknel erpmelel nimpil la mpusel.
36 Não jure pela sua cabeça, porque você não pode fazer com que um só cabelo fique branco ou preto.
37 Et yipm kako nek ‘Ank’ mi ‘Orokn’. Keielel sitel. Kakilpe. Sank irpm ka yipm nak na mintenkitneip yipm sankel, ka Satan ankil aki yapmonemp aiyipmel et ka yipm napmok”.
37 Que a palavra de vocês seja: Sim, sim; não, não. O que passar disto vem do Maligno.
38 Jisas nak na, “Sank salpikninel Wulapm Weinkel ka kumpueik Moses ak yipmel ka nak na, Kona emelel na tipimp yikn niampepmel, yikn ko nimpil tipimpil niampepm wamire. Kona emelel ko waker yikn nayinkuel, yikn ko nimpil waker kil nayinku ware. (Kisim Bek 21:24)
38 — Vocês ouviram o que foi dito: “Olho por olho, dente por dente.”
39 Sank ka sil wupm Wulapm Weinkel ka nak sopilelel, aser apm'a nikimp yipm walimp na, kona emelel na yupul yikn kuoretel, yikn korokn nimpil yupul kil ware. Karokn. Kona emelel na mutumyimpil yiknel, yikn ko eik yewempilel na nkis niuluknun timpilel.
39 Eu, porém, lhes digo: Não resistam ao perverso. Se alguém lhe der um tapa na face direita, ofereça-lhe também a face esquerda.
40 Kona emelel na yentemp yikn nek sank yer niampepm antuol omoule ka mpunti silel na semp wapm ka yikn tneiel, yikn korokn nirkimp; ko yikn semp wapm yatel ka yikn rap awulmp matnoel, yok kil wapm wie yemintemp.
40 Se alguém quer processar você e tirar-lhe a túnica, deixe que leve também a capa.
41 Kona emelel na yentemintenk yikn na sakirpil ntokwankepm la yemp kitnanel, ko yikn nimpil sakirpil mila yemp peikel.
41 Se alguém obrigar você a andar uma milha, vá com ele duas.
42 Kona emelel na yimp yikn yupulp setelel kuatiar kil nimpil yok yiknel, ko yikn yok kil. Kona emelel na yimp yikn na yok kil sinsiel aser kil na eik sempelel, et yikn korokn nirkimp”.
42 Dê a quem lhe pede e não volte as costas ao que quer lhe pedir emprestado.
43 Jisas naimpil nak na, “Sank salpikninel Wulapm Weinkel ka kumpueik Moses ak yipmel ka nak na, Nti omoule entieyarkup aiyiknel, ko yikn wonempyupulp nti na yupul nti sepm. (Wok Pris 19:18) Nti manmakn aiyipmel nak walimp nak na nti yatel minimini, karokn. Yipm korokn wonempyupulp nti. Nti ka omoule wurokn yankerelip.
43 — Vocês ouviram o que foi dito: “Ame o seu próximo e odeie o seu inimigo.”
44 Aser ka apm nakimp yipm walimp na, yipm ko yekei onto niupuknel aiyipmel nkrawomp nti omoule ka yipm antemp nti nkisempel. Nako yipm yentemp Wulapm Weink nek sank yimpil yupulp nti, nako yipm wonempyupulp nti omoule ka apul yipm kuoretel.
44 Eu, porém, lhes digo: amem os seus inimigos e orem pelos que perseguem vocês,
45 Et kona yipm yupul ntokilelel, yipm kako ninkilapm nkan Waiek Ekeipmel apulp na sankminamp aiyipmel ka soplekekn sankminamp ankilel. Kil ka apul awun ka akuorp ar ekeipm ka lep nti omoule sepm kuoret sukn akoel. Antempel etnie ka kil apul yir awulmp nti omoule eikusukn sepm kuoret sukn ako. Sankminamp aiyipmel, et yipm kako yupul soplekekn ka kil apulel.
45 para demonstrarem que são filhos do Pai de vocês, que está nos céus. Porque ele faz o seu sol nascer sobre maus e bons e vir chuvas sobre justos e injustos.
46 Kona yipm yekei onto niupuknel aiyipmel nkrawomp nti omoule ka apul yikn sepm sitel, Wulapm Weink kakorokn yupulp yikn sepm ware. Apulp na nti omoule kuoretel ka nkamp yipm wuntoknel na yok omoule amamp Romel, nti ka apul soplekekn.
46 Porque, se vocês amam aqueles que os amam, que recompensa terão? Os publicanos também não fazem o mesmo?
47 Kona yipm nek neremp nti omoule entieyarkup aiyipmel sitel, et kako yipm sankuork nti omoule eikrieknel ntontoku? Kakorokn. Nti omoule karokn sop Wulapm Weinkel, nti ka apulp nti emeniemp antuol soplekekn.
47 E, se saudarem somente os seus irmãos, o que é que estão fazendo de mais? Os gentios também não fazem o mesmo?
48 Et apm nakimp yipm, sankminamp aiyipmel ko yer sepm sepm sitel sop Waiek aiyipmel ka ar yemp ekeipmelel, kil ka ar sankminamp sepmel sitel”.
48 Portanto, sejam perfeitos como é perfeito o Pai de vocês, que está no céu.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.