Mateus 16

Kombio Wampukuamp Bible (XBI_WAM) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Nti Farisi nampueip nti Sadyusi nti la na mperpmai Jisas. Nti nakimpil nak na, “Kona yikn apul niokn Wulapm Weinkel, yikn wa yupul niokn mintenkel lekekn sop muati ko ntikiremp an apulp mintenk Wulapm Weinkel”.
1 Alguns fariseus e alguns saduceus foram falar com Jesus. Eles queriam alguma prova contra ele e por isso pediram que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha mesmo de Deus.
2 Aser kil nakimp nti nak na, “Awuniunkuriknel yipm ka nak na, Mpuor akosepm naiyenk lilepim, awun kileko mitno.
2 Mas Jesus respondeu:
3 Aser erienwunoumpel, kona mpuor ka kuasempel, et yipm ka nak na, Etnie kileko yimir. Yipm aser muati mpuor ekeipmel sopilelel, ka yipm aser nunsuk awun ko sepm mi kuoret mi. Aser yipm karokn aser aworel muati walenk irpm ka ntikiremp yipm apulp sinsi kipe ka nininkel.
3 E, de manhã, cedo, dizem: “Vai chover porque o céu está vermelho-escuro.” Olhando o céu, vocês sabem como vai ser o tempo. E como é que não sabem explicar o que querem dizer os sinais desta época?
4 Yipm ntitmuaken kipe nkisel, yapmonemp aiyipmel antemp Wulapm Weinkel ka kuoret ankil, ka nuarep omoule ka nkisemp apul mualakntankermpel. Aninkanink yipm ka nak na yipm'a ser niokn mintenkel sitel. Aser karokn”. Jisas nakimp nti na, “Yipm kako ser muati lekekn sit, ka muati sop sinsi ka kumpueik ninkemp Jonael, kil ka omoule kumpueikel ka nakaworp yapmonemp Wulapm Weinkel”. Jisas nakimp nti sank keielel niatel, kil awemp nti apmon.
4 Como o povo de hoje é mau e sem fé! Vocês estão me pedindo um milagre, mas o milagre de Jonas é o único sinal que lhes será dado. Então ele saiu e foi embora.
5 Jisas etn antemp nti omoule ka sopilel, nti ka karep antun mpepwarmp mila yakitie, aser nti omoule ka sopilel ka wonempsukurel luwu ninker, nti karokn apul.
5 Quando os discípulos atravessaram para o lado leste do lago, esqueceram de levar pão.
6 Jisas nakimp nti na, “Yipm ko yekei wonempel nkis niampepm ntankuel yupulp yis ka nti Farisi antempel nti Sadyusi akeiel”.
6 Jesus disse:
7 Aser nti omoule ka sop Jisasel, nti nakimp nti ankil nak na, “Kil nakimp an ntokeielel, ka apulp an karokn apul luwu ninker, tikikn?”
7 Aí os discípulos começaram a dizer uns aos outros: — Ele está dizendo isso porque não trouxemos pão.
8 Jisas ka ntinkirai apulp sank ka nti nakel, et kil nakimp nti na, “Apulntoku keiye yipm nak na luwu ninker yipm karoknel? Yapmonemp aiyipmel ka wank.
8 Jesus ouviu o que eles estavam dizendo e perguntou:
9 Niupukn sank apmelelel, yipm kile karokn ntinkirai apulp, tikikn? Et yipm karokn wonempwaiyimp luwu ninker ontokitielel ka nti 5,000 ntitmuaken alel. Wankiwanki ka nkisel, yipm aimp o urmpunk aripm?
9 Ainda não entenderam? Não lembram dos cinco pães que eu parti para cinco mil homens? Quantos cestos vocês encheram?
10 Et yipm ka wonempsukurel luwu ninker ontokitie krepitie wie, ka nti 4,000 ementitmuaken alel, urmpunk aripm miepm wankilel ka nkisel?
10 E aqueles sete pães para quatro mil homens? Quantos cestos vocês encheram?
11 Apm kipe karokn nakimp yipm apulp luwu ninker. Ka apulpi na yikn wonempwaiyimp ntokilelel? Ka karep apm nakimp yipmel, yipm ko yekei wonempel, nkis niampepm ntankuel, yupulp yis antuol nti Farisi antempel nti Sadyusi akeiel”.
11 Vocês não entendem que eu não estou falando a respeito de pães? Tenham cuidado com o fermento dos fariseus e dos saduceus!
12 Nti ka eipm sank keielel, epe nti ka nkamp ntinkirai ka kil nakimp nti apulp sank irpm ka nti Farisi antempel nti Sadyusi yuwap ntiel, ko nti yekei wonempel na sank yapmonemp antuol Farisi nti Sadyusiel kakorokn mpuanink yapmonemp Wulapm Weinkel.
12 Então os discípulos entenderam que ele não estava dizendo que tivessem cuidado com o fermento usado no pão, mas com os ensinamentos dos fariseus e dos saduceus.
13 Jisas la yemp suknel Sisaria ar kitapm Filipaiel, aser kil aiyimp nti omoule ka sopilel na, “Nti omoule ementitmuaken ka nak na apm Es Nkan Ntitmuaken Eikusuknel, apm ka mini?”
13 Jesus foi para a região que fica perto da cidade de Cesareia de Filipe. Ali perguntou aos discípulos:
14 Epe nti naimpil nakimpil na, “Nti mpurel ka nak na yikn ka Jon Baptaisel, ka Herot aimpil wuntuimp aser kil ka naimpil nkarpmop, tikikn. Aser nti mpurel ka nak na yikn ka omoule kumpueikel ka nakaworp yapmonemp Wulapm Weinkel ntoka Elaija mi Jeremaia”.
14 Eles responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é Jeremias ou algum outro
15 Kakilpe Jisas naimpil amiyimp nti omoule ka sopilel, “Et yipm ankil ka nak na apm ka mini?”
15 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus.
16 Aser Saimon Pita nakimpil na, “Yikn ka Krais, omoule ka Wulapm Weink yuwakel. Yikn ka ninkilapm ankilel Wulapm Weinkel ka kil ar aninkaninkel”.
16 Simão Pedro respondeu: — O senhor é o
17 Aser Jisas naimpil nakimpil na, “Saimon, ninkilapm Jonel, Wulapm Weink ka apul yikn akosepm. Karokn ninkilapmel kitapm keielel ka nakimp yikn apulp yapmonemp kile ka yikn nakel, karokn. Ka waiek apmelel ka ar yemp ekeipmel, ka kil ankil ntikiremp yiknel.
17 Jesus afirmou:
18 Apm nakimp yikn, nio kitie aiyiknel Pita, ka keielel yikn karep apul sop niupukn nio kilelelel. Et apm ko yimp yikn Pita, ka nak apulp wuntokn. Wuntokn keielel ka nuarep wula weinkel kako yupul nti ementitmuaken apmelel na yer nuarep yetne ka tnei salpiknin. Kona ntokilelel, salpiknin sinsi kuoretel kitapmel kakorokn sankuork nti ntitmuaken apmelel yupul nti na wuntu mpruwasel. Karokn. Nti kako yer yopmoiel.
18 Portanto, eu lhe digo: você é Pedro, e sobre esta pedra construirei a minha Igreja, e nem a morte poderá vencê-la.
19 Mpunti apmelel, kuatiar apm'a yok yikn yer onto aiyiknel. Kako ntokeiye. Kakilpe, kona yikn nek na keielel ka kuoret, et yipm korokn yupul, ka apulp Wulapm Weink ka nak soplekekn. Et yikn kona nek na keielel ka akosepm, et yipm ko yumpul minsop, ka sank yapmonemp aiyiknel ntokilelel ka apulp Wulapm Weink ka nak soplekekn”.
19 Eu lhe darei as chaves do
20 Niatel Jisas nakamuntup nti omoule ka sopilel na nti kakorokn nikimp nti omoule yatel na kil ka Krais, omoule kilelel ka Wulapm Weink yuwakel.
20 Então Jesus ordenou que os discípulos não contassem a ninguém que ele era o Messias.
21 Keiye ka anink sukur ka Jisas na sukueimp nti omoule ka sopilel apulp wankepm kako ninkempilel. Kil nak na, “Apm ko la Jerusalem yupulp apm ko semp yakop suknel yer onto antuol emesepmelel, ka nti omoule amamp antuol prisel, antempel nti omoule wupm araiel nampueip nti emesepmel. Ntiwarko upuikn na yer apm wuntuel. Aser apm kako wuntuimp nako yer yemp muanel yer wunoump wielekekn. Ko niatel, apm kako nimpil nkierpmop”.
21 Daí em diante, Jesus começou a dizer claramente aos discípulos: — Eu preciso ir para Jerusalém, e ali os líderes judeus, os chefes dos sacerdotes e os
22 Aser Pita ka eipm kuoret sank keielel, kil nkamp Jisas apul la yakitie. Pita nakamuntupil mintenk nak na, “Sepmel, Wulapm Weink kako wonempyupulp yikn nekyuntup wankepm keiye kakorokn ninkemp yikn, apm karokn mpuaimpuai”.
22 Então Pedro o levou para um lado e começou a repreendê-lo, dizendo: — Que Deus não permita! Isso nunca vai acontecer com o senhor!
23 Aser Jisas naimpil nakimp Pita na, “Satan, yikn nisep apm! Et yikn la yer apm opmoump! Yikn na ukuap apm nako apm yupul yapmonemp kuoretel. Yikn karokn sop yapmonemp Wulapm Weinkel, ka yapmonemp kitapmelip”.
23 Jesus virou-se e disse a Pedro:
24 Aser Jisas nakimp nti omoule ka sopilel nak na, “Omoule mini kana sop apmel, kil kakorokn wonempyupulp wule ankilel. Kil kako yorkuos wankepm mimi kana ninkempilel ko kil na nikerpm apmel, sop kuatiar apm kako yorkuos lonkuntonkel.
24 E Jesus disse aos discípulos:
25 Kona omouleel wonempser sinsi kitapmel kako yupul kil na yer sepmelel, kuatiar kil ko mproel. Aser kona omouleel wonempwaiyimp apm niorknel aser kil wonempsukurel sinsi kitapmel ankilel, kil kako yer sepmel yopmoiel.
25 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa terá a vida verdadeira.
26 Omoule kile ka nio nkampil apulp sinsi mimi kitapmel mitinkelel, kona kil wuntuel, sinsi irpm ankilel karep kil yikino kepmel ko yupulpil ntomiel? Kakorokn. Karep kil wuntu mpruwaselimp.
26 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira? Pois não há nada que poderá pagar para ter de volta essa vida.
27 Apm Es Nkan Ementitmuaken Eikusuknel kuatiar ko yekei yete sun yentempel salpiknin nkan Waiek Ekeipmelel nako yentemp nti ensel ankilel yoel. Niatel apm kako yuntunel nti ementitmuaken eikusukn sop sankminamp antuol ka nti apulel nako apm yupulp nti ware.
27 Pois o
28 Apm nakimp yipm etetel, nti mpurel aiyipmel ka kipe nkisel, nti kako ser Es Ementitmuakenel kuor yetn nuarep omoule amampel. Nti kakorokn yuwur niorkn, nti kako ser kil.
28 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: estão aqui algumas pessoas que não morrerão antes de verem o Filho do Homem vir como Rei.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.