Mateus 9

KAEM KO DEN (WSK) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Se Jesus aking dal te aragam ale yu luan batogam ale nama ko wonong Capernaum mu te aratam.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Se kari sang kari tilital bo pakapang te giman ilak kote taiman. Se Jesus nunga nongomang ningi nunguning arigam, ale nu kari tilital mu maonam, “Aga namar, gemang sokel ago la bagerko. Ani ka memek siwu saperem,” mam.
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Mu te law ko kausa kari sang nunumi manarukasan, “Kari imi Kaem koma taso pa!” makasan.
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Bare Jesus nononga ikia mu ko ikiam, ale nunga maonam, “Nina awuk se ikia memek sowore nengemang motam ningi betesan?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 Bala awuk mu guyak, ‘Ani nika memek siwu saperem,’ agi, ‘Bares ale aolak ilupko,’ bala mu guyak e?
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Bare ani ninga manorsam, ali imi te Kari ko Namar mu memek siwu warukko nup se sokel mu nu ago tala.” Nu uwuta balu se kari tilital mu maonam, “Bares, ka pakapang gi, ale karogo ka wonong kawam te namarko,” mam.
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Se nu barasam ko wonong te namaram.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Se kariimet mel mu arigiman ale nongomang daung daung makaso se Kaem ali imi te kari bo ura se sokel umu tuso mu ko nup patawukasan.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Se Jesus sor mu beteram ale aolak iluwam namawa kari bo, ko nup Matthew, mu ko takis tata ko kuwim te dagiwaram se arigam, ale maonam, “Bares agowom karoko,” mam. Se Matthew barasam ale kowom kaoram.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Udagi Jesus Matthew ko kawam te na nowaram se takis tata kari alo, se memek betera ko kari alo, mu suen biya taiman ale nu se ko olekem alo nongorak na yu nokasan.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Se Pharisee kari sang munan mu arigiman ale ko olekem alo nunga isarman, “Nenenga kari biya nu awuk se takis tata kari se memek betera ko kari alo nongorak na yu no giwoso ya?” maman.
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Se Jesus nunga den umu ikiam ale ko iwita balam, “Kariimet kuera ikes mena mu doctor kote me namasan, bare kuera ikes ago mu asele doctor kote namasan.
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Buta se namaral ale den imi ko nunguning ko ikia talko: ‘Ani lila te nanimi nangamang tua ko munan ko kuesam, bare ani tama betera ko munan te tawun biya me loagasam.’ Mu awuk, ani tairem mu kariimet ningo diram mu nunga giekko me tairem, bare ani kariimet memek nunga giekko tairem,” mam.
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Se John ko olekem saki Jesus kote taiman ale isarman, “Ana Pharisee alo arungak mu inang kaola ko munan mu betesan. Bare nika olekem alo mu awuk se me betesan?”
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Se Jesus koma mam, “Imet kari nunumi gisan se kariimet ko amilmil ko aratasan, mu anape ko kari imet tam mu ko nongomang bataga lagarukko? Mena. Bare tom aratuk se kari imet tam mu tamon ilak namamon, asele nuna inang kalomonko.
15 Jesus respondeu:
16 “Kari bo ko guang gigira mu ko gogong kulirokko, mu guang bilik iru mu te me kulirokko, mu awuk, tom nu guang mu anuwok mu guang bilik iru mu kikirangaruk se guang gogong mu eng woselarukko.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Uwutatala, kari yu waen iru mu goat guang gigira mu ningi me langisan. Nuna uwuta betemon, mu tom yu waen iru mu lagaruk ale numi to tuok, mu goat guang gigira mu barakuk se waen kapa palagukko. Bare ko munan nunguning mu, yu waen iru mu goat guang iru tala mu ningi langisan, se lagaruk ale numi to tuok ta wore goat guang iru mu karo karo ulalaruk ale me barakukko.”|alt="wineskin" src="LK3WIN 1.tif" size="col" ref="Matthew 9:17"
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Jesus den mu baluwaram se kari supuling bo tairam ale koma dugu te bugura kulukam ale maonam, “Aninga nanawus aitakta diram kueram. Bare ni tair ale ka kiting kumik te bitar se maragarukko,” mam.
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Se Jesus barasam ale ko olekem arungak ilak namakasan.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Se imet bo, yia 12 ningi gue sapa lagakaso, mu nu Jesus buring ko la tairam ale ko guang kinikan kau tam.
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 Nu kuamin ningi la balukaso, “Ani ikisam ani ko guang kopa la kau taik mu ani nungerikko pa,” mam.
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Se Jesus punga geragam ale arigam ale mam, “Imet,” mam, “me nguangerko. Nika gemang ningi nunguning te ni ningo arigem,” mam. Se tom mu te la imet mu nungeram.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Asele Jesus kari supuling umu ko kawam ningi kasu naguram. Ale birak ituguma ale kuera ko yagowom guruga kari se ma niara ko kariimet nirung biya bitawaman umu nungarkam,
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 ale nunga maonam, “Nina tagi talko! Kuriang itiwik imi me kueram, am aniwoso,” mam. Se kariimet den mu ikiman ale ko den ko gusikasan.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Bare kam kariimet umu guguna nungarman se aratu sapaman mu nu kasu naguram ale kuriang itiwik mu kuting te iluwam, se nu barasu daigam.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Se kiwem beteram imi ko den pagam ale sor umu lilim la geraga saparam.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Jesus sor umu beteram ale aolak iluwam namawaram se kari ilagala nomotam posara mu kowom karoman ale aikasan, “David ko Namar, ana nago ko gemang batagukko!” makasan.
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Se nu kawam ningi kasu naguram mu kari ilagala umu nukote taiman. Se nu nunga isuam, “Nina ilagala ikisan ani am ninga nungekko iwita ikisan e?”
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Asele nu nunga nomotam kau tam ale mam, “Mel nengemang te aniram mu butata aratukko,” mam,
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 se eng am nomotam pagam se sor arikasan. Se Jesus den sokel ago nunga maonam, “Munan aratam imi mu kari bo me maonalko,” mam.
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Bare nuna arataman namaman ale noko dugu duap koma mu lilim la ningi balu sapaman.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Kari ilagala arataman namawaman se kari bo bur memek ago se kuring sisira mu ilak Jesus kote taiman.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Se Jesus bur memek mu kaoram se kari mu munak duap beteram munakakaso. Se kariimet kiwem mu arigiman ale biririkaman, ale balukasan, “Girakala kilek bo iwita Israel sor ningi aratam se ana me katir arigiman!” makasan.
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Bare Pharisee alo balman, “Mu bur memek nunga supuling nu sail tuso se nu te bur memek nunga karoso,” makasan.
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Se Jesus wonong bibiya ta, gotektek ta, ningi geraga se, synagogue ningi kariimet nunga kasuru se, ale kingdom ko den gilalong apu se kuera ikes duap duap nungurukaso se nungiakasan.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Se nu kariimet suen biya mu nungarkam ale nunga gomang batagakaso. Mu awuk, nuna sipsip nungumik bitua kari mena, yaman ikup kua bagara wore iwita nungarkikaso.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Ale ko olekem alo nunga maonam, “Na inang suen biya mu yopa muruwuram, bare ura kariimet gi bolala awumonko wore suen biya mena.
37 Então disse aos discípulos:
38 Se nina Kari Biya, inang garukara se gia ko kotam, mu isual se ura kariimet nunga bitiruk se ningam ningi kapamon ale inang garukaram ale yoparam mu gimonko.”
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.