Mateus 23
KAEM KO DEN (WSK) vs NTLH
1 Se Jesus kariimet biya se ko olekem alo nunga maonam,
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 “Law ko kausa kari se Pharisee alo mu nuna Moses ko kuwim te den ninga kasursan.
2 Ele disse:
3 Bore te se nina nunga den ikial ale karo tualko. Bare kilek munan nuna betesan mu nina me beteralko! Mu awuk, nuna den kasik biya balsan mu uwuta me karo tusan.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Nuna munan den mel ikup bibiya iwita sikipisan ale kariimet alo nubiwinang te awusan. Bare nuna nongota nuguting bo garukusan ale kariimet me ta nunga sangorsan.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 “Nuna munan kasik biyala betesan mu kariimet te arigimonko la betesan. Nuna mel Kaem ko batoga gotektek ago ulal biya mu nomoke sengem te se nuguting te paspas iwita kalosan, ale nunga guang ko buranong mu maiya maiya nungursan se kapa kekeso. |alt="phylactery" src="HK00274B.TIF" size="col" ref="Matthew 23:5"
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Nuna inang biya betera ko kam te, mu kuwim nup karogo wore te la dagimonko kuesan, ale synagogue ningi mu daiga kuwim nup ago gira nunguningkiri wore te dagimonko kua gilingisan.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Nuna biguwura kuwim bibiya te kariimet den amilmil nungarmon ale ‘Rabbi’ ko nunga arumonko kua gilingisan.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 “Bare nina mu anape ko kariimet ninga arumon ‘Rabbi’ mamonko, mu awuk, kari suanta diram nenenga Dom Kari, se nina suen la mu launuria iwita.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Se ali imi te kari bo aural ale nenenga ‘nenet’ ko me auralko, mu awuk, nenenga Nenet suanta mu duruk wonong te bagoso.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Agi kariimet nenenga arumon ale ‘kausa kari’ mamonko mena tala, mu awuk, nenenga Kausa kari suanta diram, mu Kristus.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Awiriya ninga ningi nu biya se supuling bagarukko mu, nu nenenga ura kari bagarukko.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Mu awuk, awiriya kota numi nup patawuso, mu ira kutuwumon se kaparukko. Se awiriya kota numi ira kutuwuso ale kaposo, nu patawumon se nup biya taukko.
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 “Boteko, nina law ko kausa kari se Pharisee alo, nina sinar talko! Nina kawel gurum! Nina sumu kariimet duruk wonong ko kingdom ningi kasu naguwasan wore nomoke iluwa ko kari. Bare nina nengeta mu me ningi kasu nagusan. Ale kariimet kasu naguwasan mu nina nomoke kalosan.
13 — Ai de vocês,
14 — ausente —
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 “Boteko, nina law ko kausa kari se Pharisee alo, nina sinar talko! Nina kawel gurum! Nina kari bo arigal ale tal ninga olekem ko beteralko nengemang pagoso se ali sor se gagi luan biya etesan geragasan. Ale tom nama kari suanta agi arigisan ale ninga olekem ko tasan, mu nenenga ngualara se kawel, karogo tama ningi namaralko mu kasursan, se nu nenenga ngualara mu kiaso ale eng am nguala kaposo ale tama ningi namara ko lage te namoso.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 “O kawel o, nina kariimet lage nunga kausalko, bare nina nengeta nemetam posara, nina sinar talko! Nina balsan, ‘Awiriya temple nup te ko den sokel tuso bare me karo tuso mu mel gotektir, bare awiriya gold temple ningi mu nup balu se ko den sokel tuso, mu eng am ko den mu diram la karo tuokko,’ ma balsan.
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Bare nina ngualara nemetam posara! Mel awuk mu mel biya, gold agi, temple te gold laili kauso wore mel biya e?
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 “Nina akingtala balsan, ‘Awiriya altar nup te ko den sokel tuso, bare me karo tuso, mu mel gotektir, bare awiriya bulamu nana mel altar awote aniso mu nup te ko den sokel tuso, mu eng am ko den mu diram la karo tuokko,’ ma balsan.
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 Nina nemetam posara alo! Mel awuk mu mel biya, bulamu nana mel mu mel biya agi, altar bulamu nana ko mel mu awote betesan se laili kauso mu mel biya e?
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 “Ikialko. Awiriya altar nup te ko den sokel tuso, mu altar la mena, wore bulamu nana mel altar awote aniso mu karogo la nup te ko den sokel tuso.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Se awiriya temple ko nup te ko den sokel tuso, mu nu temple se Kakirip temple ningi bagoso mu karogo ko nup te ko den sokel tuso.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Se awiriya duruk wonong ko nup te ko den sokel tuso, mu nu Kaem ko daiga kuwim biya mu se Kotam kota awote dagiwoso mu karogo tala ko nup te ko den sokel tuso.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 “O kawel o, nina law ko kausa kari se Pharisee alo, nina sinar talko! Nina kawel gurum! Nina tam gawa siring yawara yawara oil te nungursan ale sika bread ago nunguru nasan mu, mint, dill se cummin gisan mu pagaru motam 10 ko awusan ale suanta mu Kaem tusan. Se mu terong. Bare nina munan bibiya law ko baluwoso mu ningamili saposo, mu iwita: munan diram te la saki arungu bagara, gemang bataga te saki alo nunga saonga, se gemang ningi nunguning te mel betera, mu munan bibiya umutang mu karo tualko nunguningkiri. Mu munan gotektek mu bita karo se wore, munan bibiya mu me mel yam ko iwita beteralko.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 Nina kariimet lage nunga kasursan masan, bare nina nengeta mu nemetam posara! Nina ninguru sinarsan ale munan gotektek suen la ninguru karo tusan, bare munan gira se bibiya nunguningkiri mu nina me ari ikisan ale me karo tusan.
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 “Boteko, nina law ko kausa kari se Pharisee alo, sinar talko! Nina kawel gurum! Nina ninga tawir se bagun mel kumik guang la anusan, bare ko naung ningi mu nina mel ko igek, se nengeta la ninimi ko ikia ko munan mu karogo ninguru karur pagam.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Pharisee, ni motam posara! Ni gir ale tawir se bagun ko naung ningi mu anup nunguru se asele ko kumik guang mu karogotala nikinang pagukko!
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 “O kawel o, nina law ko kausa kari se Pharisee alo, sinar talko! Nina kawel gurum! Nina sumu kari kuera ko ali motam gurugu beteman wore iwita. Watingi mu anu nungurman se nikim kapawoso, bare ningi mu kariimet sokelel se mel memek karur ago mu karogo terong mam.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Uwutatala, nina kariimet nomotam te mu ninga munan mu ningo se diram ko betesan, bare nenenga nengemang ningi mu kawel aromemek se memek duap duap ago terong mam.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 “Boteko, nina law ko kausa kari se Pharisee alo, sinar talko! Nina kawel gurum! Nina prophet alo nunga ali motam gurugusan, ale kariimet ningo diram mu nunga ali motam ninguru bala tusan tala.
29 — Ai de vocês,
30 Ale nina balsan, ‘Ana nanga taleng girigir alo nunga tom te karogo bagakasan le mu, ana nuna nongorak prophet alo me nunga moakasan se kuakasan le,’ masan.
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Se tom nina ninga taleng girigir alo prophet alo nunga moman se kueman umu balsan mu, nina nengeta ninimi wetang te balsan, nina kariimet umu nunga gue masan.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 Buta se am namaral ale ninga taleng girigir alo nunga ura bitawa kueman wore ko nukum kunasaral ale ago nama menawuralko!
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 “Nina mot! Nina mot memek ko gue! Agi nina tama memek mu ko yaman memek mu kiaral i?
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Se ani prophet alo, se ikia sinar kari saki, se kausa kari alo nunga bitirik se nenenga ningi namamonko. Se nina saki nunga moral se kuemon, saki mu tam kangono te nunga tagiral, se saki mu ninga synagogue ningi wip te nunga moral, ale wonong wonong nunga karo gurungumu geragalko.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Ninga munan umu te ninga nigiting mu kari ningo diram mu nunga gue ali imi te kaparam mu karogo terong maukko, kari ningo diram Abel ko gue te duap beteram ale te nama Berekiah namar Zechariah mu nina temple se altar ko kusumuri moman se kueram.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Ani nunguningta ninga manorsam, nina tom imi ko kariimet gue mu memek suen la umu ko koma talko.
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 “O Jerusalem, Jerusalem! Nina prophet alo nunga mosan se kuesan, se ura kari nina nego ko nunga betesan se taisan mu nina manga tam nungarsan! Ani tom suen biya nika kuriang nunga ilu biguwurek ale, tarak nuam ko gotek nunga gi luman bowa tuguso iwita karogo kaeya lagakasam, bare nina nibiring aisukasan.
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Buta se ikialko, nenenga temple mu ipirokko.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Mu awuk, ani iwita ninga manorsam, nina ani bo karogo me agarkal nama tom nukum te asele agarkal ale balal, ‘Amilmil yawara awiriya Kari Biya ko nup te taiso mu kote kaparukko!’ ma balalko.”
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.