Mateus 19

KAEM KO DEN (WSK) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Jesus den umu balu kutuwuram mu nu Galilee beteram ale Judea sor te yu Jordan komasang mu te namaram bagakaso.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Kariimet suen biya arataman, se nu umu te kuera ikes karogo mu nunga nungurukaso.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Se Pharisee kari saki kote taiman ale ira arigimonko iwita isarman, “Anananga law te aniso mu kari bo ko nuwus karukko gomang aniso agi mu, am karuk agi awuk?”
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Se nu mam, “Nina me kau tutia ikisan e? Mel kasik biya ko duap te nunguningkiri mu, mel suen biya nunga ko Kotam mu nuna ‘kari se imet nunga nungam’,
4 Jesus respondeu:
5 ale mam, ‘Duap bore te se, kari nuamnuet bitiruk ale imet ilak wete bagara suanta bagamonko.’
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Se nuna ilagala iwita me bagamonko, mena, bare suanta bagamonko. Bore te se, anapeya Kaem karogo tai suanta awuram, mu ali kari bo me pagaru ilagala awurokko, mena,” mam.
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Se nuna maman, “Bare awuk se Moses munan nangaram ale mam, kari bo ko nuwus karuk, mu nu imet umu kaoram ko tam gawa bataguk ale tuokko ale asele karukko mam?”
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Se Jesus mam, “Moses uwuta balam mu ko duap mu nina nengemang motam aora biya se, bare duap te nunguningkiri mu munan bo uwuta me aniram.
8 Jesus respondeu:
9 Bare ani ninga manorsam, awiriya ko nuwus am diram la ilak bagaram, bare duap bo mena, am imet umu kaoram, ale imet bo iru tam, mu memek beteram.”
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Se ko olekem alo manorman, “Kiwem uwuta nuwus kuari ningi aniruk agi mu, kari imet nunumi gia mu bola am anirukko,” maman.
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Bare Jesus nunga maonam, “Kariimet suen la kausa den imi karo tumonko me terong, bare awiriya kausa den imi nononga mu asele tamonko.
11 Jesus respondeu:
12 Kari saki mimili la ikes saki te se imet gimonko me terong; se kari saki mu kari kuting te batir te namaman; se aking kari saki samalet baga se duruk wonong ko kingdom ko ura tamonko ikia betesan ale imet me gisan. Se awiriya den imi gomang tuok mu tauk ale ilukuawurukko.”
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Se kariimet kuriang gotektek Jesus kuting nusupuling te bitiruk ale nongorak guranek bitirukko kote nongorak taikasan. Bare olekem alo kariimet uwuta bitakasan bore ko ining nungarukasan.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Se Jesus mam, “Nina kuriang gotektek me nunga kaoralko, am nunga awural se aningate taimonko. Mu awuk, duruk wonong ko kingdom mu kariimet kuriang gotektek iwita wore nunga,” mam.
14 Aí ele disse:
15 Ale kuting patawuram nungumik te beteram ale marak nungaru se sor umu beteram ale namakaso.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Se kari bo Jesus kote tairam ale isuam, “Kausa kari,” mam, “ani kiwem ningo awuk wore bitirik mu marak yawara tom pempem aniso mu arigekko?” mam.
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Se Jesus mam, “Ni awuk se kiwem ningo wore ko aninga isarsam? Kakirip suanta diram mu nu ningo. Se ni marak ningo te baga lagerko mu toko mu, munan den suen la karo tuiko,” mam.
17 Jesus respondeu:
18 Se kari mu mam, “Munan den awuk wore?” mam.
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 ale niet niam nuguring bowa ningi la bagerko, ale ni keta nimi ko kuesam iwitatala ka bo ko kua tuiko,” mam.
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Se kari mu mam, “Munan sumu ani karo tui saperem. Bare ani anape mel nunguningkiri me betesam?” mam.
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Se Jesus mam, “Ni diram nunguningkiri bagerko ko kuar agi mu, namar ale ka melmasak suen la dia sapar, ale ko manga to ale kariimet kituwura guat mu nungaruko. Ni uwuta bitar mu, nika mel yawara yawara duruk wonong te anirukko. Asele tair ani agowom karoko,” mam.
21 Jesus respondeu:
22 Se kari umu den mu ikiam ale gomang ikup biya namakaso, mu awuk, nu kari kumik manga mel suen biya karogo.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Asele Jesus ko olekem nunga maonam, “Ani nunguningta ninga manorsam, kari kumik mel suen biya ago mu nu duruk wonong ko kingdom ningi kasu nagurokko mu ikup biya nunguningkiri.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Ale akingtala ninga manorsam, camel mu nil ko gogong gotek mu ningi kasu nagurokko mu ikup biya. Bare kari kumik manga mel suen biya ago mu Kaem ko kingdom ningi kasu nagurokko mu eng am ikup biya nunguningkiri!”
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Se olekem alo den mu ikiman mu ikia ninguru nunga moakaso se eseman, “Buta awiriya nunguningkiri mu daiga bagara ningo nunguningkiri mu arigokko terong?” maman.
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Se Jesus nungarkam ale nunga maonam, “Ali kari mel umu bitirukko mu me terong. Bare Kaem kota mu mel suen la mu bitirukko mu am terong la.”
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Se Peter nu kuring te bausam, “Ana nanga mel suen la awu beteman ale ni kewom karowasan. Se ana anape mel ningo koma ko tanakko?” mam.
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Se Jesus nunga maonam, “Ani nunguningta ninga manorsam, tom mel suen biya iru aratukko tom mu te, Kari ko Namar ko daiga kuwim nikim garagar mu te daigok, se nina aninga olekem alo mu king ko daiga kuwim 12 tala mu te daigal, ale Israel kariimet motam 12 mu nunga tuteralko.
28 Jesus respondeu:
29 Se arikaya nunga kawam, nunga launuria, nogorasari, nunam nonet, nunga kuriang alo agi, ali mel ani ago ko nubiring tuman, mu nunga mel suen la mu gi se awote ko tom 100 ko gimon ale marak ningo tom suen anirukko mu tamonko.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Bare kariimet suen biya aitak giriman, mu nuna nukum te udagi pelemon, se kariimet suen biya nukum te udagi biya mu, taimon gira namamonko.”
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.