Mateus 15
KAEM KO DEN (WSK) vs NTLH
1 Pharisee sang se law ko kausa kari sang Jerusalem beteman ale Jesus kote taiman ale isarman,
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 “Awuk se nika olekem alo anananga tiwun taleng nunga munan girakala bitakasan wore kulukursan? Nuna nuguting me anusan ale asele na nasan, mena,” maman.
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 Se Jesus nunga maonam, “Se nina awuk se nengeta ninga munan ko la negesan, ale Kaem ko munan den mu am kulukursan?” mam.
3 Jesus respondeu:
4 “Kaem iwita balam, ‘Ni ka niam niet nuguring karo tui se nobowa ningi la bagerko,’ mam, ale ‘Awiriya ko nuet nuam bita maguwura ko den balso, mu moral se kuerukko,’ mam.
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 Bare nina balsan: Kari bo ko nuet nuam nunga manarso, ‘Aninga saonga anapeya nina talko mu ani maingkala Kaem tuekko balem bore te se, ani me ninga sangikko,’ maso,
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 mu nina balsan, ‘Mu terong, ni ka niam niet uwuta nunga betesam mu terong,’ ma balsan. Ale munan umu te nina nengeta ninga munan ko negesan, ale Kaem ko den mel yam ko betesan.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 Nina sumu kawel kari alo! Prophet Isaiah mu Kaem kuring tam ale diram tala ninga balukaso:
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 ‘Kariimet imi nuguring guang te nup biya aisisan,
8 “Deus disse:
9 Nuna aninga aip patawura mu betera
9 A adoração deste povo é inútil,
10 Se Jesus kariimet suen la nunga auram se nukote tai biguwuman, se nunga maonam, “Den imi ikial ale ko nunguning ko ninguru sinararalko.
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 Mel kari kuring te no lakuso mu Kaem koma te nu me karur tuso. Bare anapeya kuring te arataso mu nu karur tuso,” mam.
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 Se ko olekem alo kote taiman ale manorman, “Ni den balem mu Pharisee alo ninguru nunga moram mu ni ko ikisam e?” maman.
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 Se nu mam, “Tam bisek aninga Ait duruk wonong te bagoso mu me aguwam, mu duap yager karogo baruku sapamonko.
13 Jesus respondeu:
14 Owore te se, me nunga ikia talko! Nuna nongota nomotam posara wore turan, se kari motam posara mu awuk ta bo motam sisira tala mu kiti gurugok ale lage kausokko? Mu me terong, mu nuna wete la mutim ningi dagulamonko.”
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 Se Peter Jesus maonam, “Den pangan balem mu ko nunguning balu se ana ikinakko,” mam.
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 Se Jesus mam, “Nina awuk se ninga ikia ikup biya?
16 Jesus disse:
17 Nina me ikisan e? Anapeya kari naso mu ko tuagu ningi kaposo ale iwi kusat ko namoso.
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 Bare anapeya kari kuring te arataso mu ko gomang motam ningi wore arataso, se mel borta kari memek ningi beteso ale karur tuso.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 Mu awuk, ikia memek duap duap mu kari gomang motam ningi wore arataso: kari mora se kuera, imet kari numi ago diram bagara mena, saman katagot ko munan, tere daong munan, bala duap duap kawel bala, se sikina nunga balu maguwura ko munan.
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 Munan duap duap imitang kari memek te beteso se karur pagoso. Bare nagiting me anuwa ale na nana, mu kari memek te me beteso ale karur tuso, mena.”
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 Asele Jesus wonong umu beteram ale Tyre se Sidon sor koma namara mu te namaram.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Se Canaan imet bo sor mu te bagakaso mu kote tairam ale nia wosenga se makaso, “O Kari Biya, David ko Namar, ago ko gemang batagukko! Aninga nanawus bur memek bo kumik ningi se ko bagara memek biya bagoso.”
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Bare Jesus den bo me balukaso. Se noko olekem alo kote taiman ale manaru diruwuman, “Imet ewere ai nia nia ana nagowom karo lagoso ewere karo se namarukko,” makasan.
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 Se Jesus mam, “Ani Israel kariimet, sipsip iwita maga yumu namaman, wore nunga diram tairem,” mam.
24 Jesus respondeu:
25 Se imet mu tairam ale koma te bugura kulukam, ale mam, “Kari Biya, ni aninga sangaruko!” mam.
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 Se Jesus balam, “Kuriang nunga na mu gia ale kausik nungara mu me terong,” mam.
26 Jesus disse:
27 Se imet mu aking balam, “Kari Biya, ni nunguningta balsam, bare kausik mu nunga nokotam nunga na bune tutuk aliti kaposo mu am no gilingisan tala,” mam.
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 Asele Jesus ko den koma mam, “O imet, nika gemang ningi nunguning sokel ago,” mam. “Buta se mel ni ko balem mu ko balem uwutata aratukko,” mam. Se tom umu te la imet mu ko nanawus kumik terong mam.
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 Jesus sor mu beteram ale yu Galilee luan kaoram ale nama duruk motongar bo te tarigi daigam.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 Se kariimet suen biya kote taiman, nunga nusuwik memek, nomotam sisira, nungumik nuguting kuera, nuguring sisira, se kuera duap duap karogo mu nongorak taikasan, ale Jesus koma dugu te nunga awukasan, se nu nunga nungurukaso.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Se kariimet nuguring sisira mu munakakasan, nusuwik memek tilital mu aolak ilukasan, nomotam mena mu sor arikasan. Se kariimet mel mu arikasan ale ninguru nongomang pitigakaso. Se Israel ko Kaem nup patawukasan.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Jesus ko olekem nunga auram se kote taiman se nunga maonam, “Ani kariimet ewere nunga aeman batagoso. Nuna ani agarak worem ilagala suan bagaman ale aitak na inang ito namonko mu mena. Se aninga angamang mu nunga bitirik se ipi namawa lage luan te nomotam bingok se dagulamonko me aniso,” mam.
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 Se ko olekem alo maman, “Ana sor batoga te biya iwita mu te inang terong la ariginak se kariimet biya iwita mu suen la namonko?” maman.
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 Se Jesus nunga isuam, “Nina bread awila karogo bagasan?” mam. Se nuna balman, “Ana bread 7 pela se wal gotektek suen mena,” maman.
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 Se nu kariimet nunga maonam se dagiman.
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 Asele nu bread 7 pela wal karogo giam ale Kaem Biya amilmil tuam, ale pakokaram se kaparam, ko olekem alo nungaram, se nuna kariimet nungaru guruguman.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Se nuna suen la na naman nungumik karogo terong ma sapaman. Asele olekem alo na nukum wogaram mu bolala awuman ale korokem 7 tuguman se kuring aratu namaram.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Se kari na naman mu ko tom mu 4000, se imet kuriang mu karogo me nunga kauman.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Asele Jesus kariimet nunga maonam se pila pila namakasan, se nu dal te aragam, ale Magadan koma mu te namaram.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.