Marcos 12
KAEM KO DEN (WSK) vs NTLH
1 Asele Jesus den pangan saki nunga manarukaso. “Kari bo ko waen ningam aguwam. Nu ko kar kaolam, waen nunguning te ira kalakumura ko kuwim bo nungam, ale pitang kari te loagarukko kawam gotek bo kalel biya kaolam. Asele nu ningam mu kari sang nuguting te beteram, nuna te ura to se manga nunguru se bagamonko beteram. Ale nu kota mu sor awar bo te namaram.
1 Depois Jesus começou a falar por meio de parábolas . Ele disse:
2 “Se waen nunguning gia ko tom tai aratam mu nu ko ura kari bo maonam se kari ningam bitaruwaman mu nongote namaram, waen nunguning saki gi tumon se karogo tai nu tuokko.
2 Quando chegou o tempo da colheita, o dono enviou um empregado para receber a sua parte.
3 Bare nuna ura kari mu iluman moa maguwuman, ale karoman, se ipi peleram namaram.
3 Mas os lavradores agarraram o empregado, bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
4 Se akingtala ura kari bo tala beteram se namaram, mu betelatala, nuna iluman ale supuling pagorman ale memek te beteman.
4 O dono mandou mais um empregado, mas eles bateram na cabeça dele e o trataram de um modo vergonhoso.
5 Se akingtala ura kari bo beteram se namaram, umutang mu moman se kueram. Betela betela makaso, se saki namakasan mu am nunga moa maguwukasan, ale saki nunga moakasan se kuakasan.
5 E ainda outro foi mandado para lá, mas os lavradores o mataram. E o mesmo aconteceu com muitos mais — uns foram surrados, e outros foram mortos.
6 “Se kari nukum kaola suanta diram, mu noko namar nunguning noko gomang motam. Nu nukum kitira beteram se namakaso se mam, ‘Aninga namar namaruk mu asele kuring ikimonko,’ mam.
6 E agora a única pessoa que o dono da plantação tinha para mandar lá era o seu querido filho. Finalmente ele o mandou, pensando assim: “O meu filho eles vão respeitar.”
7 “Bare kari ningam bitaruwaman mu arigiman ale nunumi manarukasan, ‘Arigalko! Imitang maingte nuet ko mel suen biya bowa tugumokko. Tairalko! Monak se kueruk se ko mel suen la mu ana kotam awunakko!’ maman.
7 Mas os lavradores disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
8 Ale iluman moman se kueram, se kumik guang mu ningam ko kar buring ko sapaman.”
8 — Então agarraram o filho, e o mataram, e jogaram o corpo para fora da plantação.
9 Jesus buta balam asele nunga isuam, “Se nina awuk ikisan, waen ningam ko kotam mu awuk bitiruk i? Mu nu tairuk waen ningam ko bitua kari suen la nunga moruk se kua sapamonko. Se ningam mu kari saki nuguting te bitirukko.
9 Aí Jesus perguntou:
10 Nina den imi Kaem ko batoga ningi aniso mu katir kausan agi mena e?
10 Vocês não leram o que as
11 Kari Biya mel imi beteram, se ana
11 Isso foi feito pelo Senhor
12 Se nuna Jesus ilumonko lage kupukasan, mu awuk, nuna ikiman, nu nuna ta nunga atumukiram ale den pangan umu balam. Bare nuna kariimet nunga nguangaman, ale nu beteman ale nama gilingiman.
12 Os líderes judeus sabiam que a parábola era contra eles e quiseram prender Jesus, mas tinham medo do povo. Por isso deixaram Jesus em paz e foram embora.
13 Udagi te nuna Pharisee kari saki, se Herod ko kari saki ago nunga manorman se Jesus den i bo balu paguwurok se te ilumonko taiman.
13 Depois mandaram que alguns fariseus e alguns membros do partido de Herodes fossem falar com Jesus a fim de conseguirem alguma prova contra ele.
14 Ale maman, “Kausa kari, ana ikisan ni munak se munan diram la karo tua ko kari. Ni ali kari bo ko me soror masam, se ali kari bo ni me ka balawu saposo, mena. Ni Kaem ko munan am diram la kariimet nunga kasursam. Buta se ni awuk ikisam, Caesar takis tuata mu terong agi memek?
14 Eles chegaram e disseram: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto e não se importa com a opinião dos outros. O senhor não julga pela aparência, mas ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige. Diga: é ou não é contra a nossa
15 Ana takis manga dianak agi mena ko e?”
15 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
16 Se nuna manga bo ago tai tuman, se nu tam ale nunga isuam, “Manga kumik te mu awiri ko dora se ko nup aniso ya?” mam.
16 Eles trouxeram, e ele perguntou: Eles responderam: — São do Imperador.
17 Se Jesus nunga maonam, “Buta mu Caesar ko mel mu eng Caesar tual, ale Kaem ko mel mu eng Kaem tualko.”
17 Então Jesus disse: E eles ficaram admirados com Jesus.
18 Se Sadducee kari alo, nunga ikia biya bo mu, nuna balsan kari kueso mu me barasukko masan, mu Jesus kote taiman ale isarman,
18 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus e disseram:
19 “Kausa kari,” maman, “Moses munan den bo iwita bataguru nangaram: Kari bo imet taso ale kuriang mena kueso, mu noko uria bo ko imet gerewa mu am tauk, se ko laun kueram mu ko kuriang ilu tuokko, mam.
19 — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte lei : “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
20 Buta se launuria 7 bagaman. Se kari laun mu imet tam ale nuwus ilak baga kuriang mena kueram.
20 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
21 Se ko kowom kaora kari uria 2 mu imet gerewa umu aking tam, bare betela kuriang mena baga nu kueram. Se aking nunga nogowom kaora 3 mu akingtala imet gerewa mu tam.
21 O segundo casou com a viúva e morreu sem deixar filhos. Aconteceu a mesma coisa com o terceiro.
22 Nu betela am koma suanta baga kueram, se uwutatala kari uria 4 se 5 se 6 mu kiwem koma suanta tala nungumik te aratam, se uria 7 nukum kopa mu betela ko launari nunga imet gerewa mu ilak no turutuwu kuriang mena am kueram tala. Asele udagi imet mu kueram.
22 Afinal, os sete irmãos casaram com a mesma mulher e morreram sem deixar filhos. Depois de todos eles, a mulher também morreu.
23 Buta se tom nukum te, kariimet kuera mu barasamonko tom te, mu imet umu kari 7 nongorak nam ewere te se, kari awuk mu noko kuari nunguning ko ilak sanamarukko?”
23 Portanto, no dia da ressurreição, quando todos os mortos tornarem a viver, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
24 Se Jesus nunga maonam, “Nina paguwuwasan, mu awuk, nina Den ko me ikisan ale Kaem ko sokel ko me ikisan tala.
24 Jesus respondeu:
25 Tom nukum te, kariimet kuera mu barasamon mu te, mu kari imet nunumi me gimon ale nuwus kuari iwita me bagamonko, mena. Bare nuna engel alo duruk wonong te bagasan wore iwita bagamonko.
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
26 “Bare kariimet kuera barasa ko den mu, awuk, nina Moses ko batoga te me kausan e, tom tama bo tam mayang tual gotek bo ningi kaniwaram tom mu te Kaem iwita Moses maonam, ‘Ani Abraham ko Kaem, se Isaac ko Kaem, se Jacob ko Kaem,’ mam, mu nina me kau ikisan e?
26 Vocês nunca leram no
27 Nina ikialko, Kaem mu kariimet kuera nunga Kaem mena, bare kariimet marak bagara wore nunga Kaem. Buta se nina am supuman nunguningkiri!”
27 E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos. Vocês estão completamente errados!
28 Se law ko kausa kari bo tairam, ale nuna den tagikasan mu ikiam. Ale Jesus den koma yawarakala balu nungaram mu ikiam, ale Jesus isuam, “Law den suen la ningi law awuk mu gira nunguning aniso?” mam.
28 Um mestre da Lei que estava ali ouviu a discussão. Viu que Jesus tinha dado uma boa resposta e por isso perguntou: — Qual é o mais importante de todos os mandamentos da
29 Se Jesus mam, “Law den gira nunguningkiri mu iwita: ‘O Israel, Kari Biya nenenga Kaem mu nu kota suanta Kari Biya.
29 Jesus respondeu:
30 Buta se, ‘Kari Biya nika Kaem mu gemang motam lilim la te, ka dera lilim la te, ka ikia lilim la te, se ka sokel lilim la te kua tuiko.’
30 Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com toda a mente e com todas as forças.”
31 Se ko atumukira mu: ‘Ni keta nimi ko kuesam iwitatala ka tiran bo kua tuiko.’ Munan ilagala imitang mu munan suen biya nunga gira nunguningkiri.”
31 E o segundo mais importante é este: “Ame os outros como você ama a você mesmo.” Não existe outro mandamento mais importante do que esses dois.
32 Se kausa kari mu mam, “Kausa kari, ni isa koma am yawarakala balem. Ni diram balem, Kaem mu kota suanta nu Kaem se bo bo mena.
32 Então o mestre da Lei disse a Jesus: — Muito bem, Mestre! O senhor disse a verdade. Ele é o único Deus, e não existe outro além dele.
33 Se gemang motam lilim la te, ka ikia nunguning lilim la te, ka sokel lilim la te, kua tui ale keta nimi ko kuesam iwitatala ka tiran bo ko kuarko. Imitang munan gira nunguningkiri se tama bita tuata ko munan suen la nunga kiaram.”
33 Devemos amar a Deus com todo o nosso coração, com toda a nossa mente e com todas as nossas forças e também devemos amar os outros como amamos a nós mesmos. Pois é melhor obedecer a estes dois mandamentos do que trazer animais para serem queimados no altar e oferecer outros sacrifícios a Deus.
34 Se Jesus arigam nu isa koma sinar ago yawarakala balam, mu nu kari umu maonam, “Ni Kaem ko kingdom ningi nama nagurko pingita bagasam,” mam. Se tom umu te kaparam namaram mu kariimet isa bo isarmonko miakasan.
34 Jesus viu que o mestre da Lei tinha respondido com sabedoria e disse: Depois disso ninguém tinha coragem de fazer mais perguntas a Jesus.
35 Se Jesus temple ningi kariimet den nunga kasuruwa, iwita isam: “Law den ko kausa kari awuk se balsan Kristus mu David ko namar ma balsan?
35 Quando Jesus estava ensinando no pátio do Templo, perguntou:
36 David kota Bur Laili ko sokel te iwita balu paogam:
36 Pois Davi, inspirado pelo Espírito Santo, escreveu:
37 “Se David mu nu auram noko Kari Biya mam. Se awuk ta nu aking balnak nu David ko namar manakko?”
37 O próprio Davi chama o Messias de Senhor. Portanto, como é que o Messias pode ser descendente de Davi? Uma grande multidão escutava com prazer o que Jesus ensinava.
38 Se Jesus kariimet den nunga kasuru se mu makaso, “Nina law ko kausa kari nunga sinar talko! Nuna guang maiya maiya katamon ale diara guruga kuwim bibiya te geragamon se kariimet amilmil den nunga manarmonko kua gilingisan.
38 Ele dizia ao povo:
39 Ale synagogue ningi mu daiga kuwim nup ago gira nunguningkiri wore te dagimonko kuesan, ale inang biya betera ko kam te mu betela kuwim nup ago mu te la dagimonko kuesan.
39 preferem os lugares de honra nas
40 Nuna imet gerewa nugari kueman wore nunga kulursan ale kawel te nononga kawam melmasak tere gisan. Ale kariimet te nungarkamonko guranek kopa maiya biya betesan. Kari uwuta mu nuna koma memek biyala nunguningkiri tamonko.”
40 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçarem, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
41 Jesus temple ningi manga te betera ko tawir duap te daigam baga se, kariimet temple ko manga bitakasan wore nungarkiwakaso. Se kariimet nungumik mel ago mu suen biya taikasan ale manga biya tala bitakasan.
41 Jesus estava no pátio do Templo, sentado perto da caixa das ofertas, olhando com atenção as pessoas que punham dinheiro ali. Muitos ricos davam muito dinheiro.
42 Bare imet gerewa bo, kumik mel mena, mu tairam manga penny bilik ilagala beteram, ko ariga 2 toea iwita, mu beteram.|alt="rich man and widow giving money" src="WA03903b.tif" size="col" ref="Mark 12:42"
42 Então chegou uma viúva pobre e pôs na caixa duas moedinhas de pouco valor.
43 Se Jesus ko olekem nunga auram se kote taiman se nunga maonam, “Ani nunguningta ninga manorsam, imet gerewa kumik mel mena mu ko kuting munan manga beteram mu manga aromemek, kariimet suen biya nunga manga beteman mu kia saparam.
43 Aí Jesus chamou os discípulos e disse:
44 Nuna suen la nunga manga suen biya ningi sang la karogo tai awuman. Bare imet umu kumik mel mena ningi, katirta gotek udagi numi te sangukko mu lilim la ago tai beteram.”
44 Porque os outros deram do que estava sobrando. Porém ela, que é tão pobre, deu tudo o que tinha para viver.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.