Marcos 10
KAEM KO DEN (WSK) vs NTLH
1 Jesus wonong umu beteram ale Judea sor te namaram ale aking yu Jordan batogam komasang te namaram bagakaso. Se kariimet suen biya tala aking kote taiman, se nu pempem beteso uwutata nunga kasurukaso.
1 Jesus saiu daquele lugar e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão. Uma grande multidão se ajuntou outra vez em volta dele, e ele ensinava todos, como era o seu costume.
2 Se Pharisee kari saki nu kote taiman ale ira arigimonko iwita isarman: “Anananga law te aniso mu kari bo ko nuwus karukko gomang aniso agi mu, am karuk agi awuk?”
2 Alguns fariseus , querendo conseguir uma prova contra ele, perguntaram: — De acordo com a nossa
3 Se Jesus nunga isuam, “Se Moses awuk balam se aniso?” mam.
3 Jesus respondeu com esta pergunta:
4 Se nuna balman, “Moses balam kari ko imet karukko mu, nu tam gawa bataguk ale ‘Ani imet imi karosam,’ mauk, ale tam gawa mu kuting te bitiruk ale asele karukko mam,” maman.
4 Eles responderam: — Moisés permitiu ao homem dar à sua esposa um documento de divórcio e mandá-la embora.
5 Se Jesus nunga maonam, “Mu ko duap mu nina nengemang motam aora biya se ko Moses munan den umu ningaram.
5 Então Jesus disse:
6 Bare mel kasik biya ko duap te nunguningkiri mu, Kaem nunga nungam mu ‘kari se imet nunga nungam’.
6 Mas no começo, quando foram criadas todas as coisas, foi dito: “Deus os fez homem e mulher.
7 “Duap bore te se, kari nuamnuet bitiruk ale imet ilak
7 Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher,
8 wete bagara suanta bagamonko.” Se nuna ilagala iwita me bagamonko, mena, bare suanta bagamonko.
8 e os dois se tornam uma só pessoa.” Assim, já não são duas pessoas, mas uma só.
9 Bore te se, anapeya Kaem karogo tai suanta awuram, mu ali kari bo me pagaru ilagala awurokko, mena,” mam.
9 Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
10 Udagi Jesus ko olekem arungu kawam te peleman namaman ale olekem alo nu den balam mu ko isarukasan.
10 Quando já estavam em casa, os discípulos tornaram a fazer perguntas sobre esse assunto.
11 Se nu nunga maonam, “Awiriya ko nuwus beteso ale imet bo iru taso, mu nu nuwus ilak diram bagara ko munan maguwuso.
11 E Jesus respondeu:
12 Se koma suanta tala, imet awiriya noko kuari beteso ale kari bo iru taso, mu nu betela kuari ilak diram bagara ko munan maguwuso.”
12 E, se a mulher mandar o seu marido embora e casar com outro homem, ela também estará cometendo adultério.
13 Se kariimet kuriang gotektek arungu Jesus kote taikasan. Nononga nongomang mu Jesus ko kuting kuriang nungumik te bitirukko. Bare olekem alo kariimet ining nungarukasan.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos repreenderam aquelas pessoas.
14 Se Jesus munan mu arigam ale gomang ikuwaram, se ko nunga maonam, “Nina kuriang gotektek me nunga kaoralko, am nunga beteral se aningate taimonko. Mu awuk, Kaem ko kingdom mu kariimet kuriang gotektek iwita wore nunga.
14 Quando viu isso, Jesus não gostou e disse:
15 Ani nunguningta ninga manorsam, awiriya numi karogo kaparuk ale kuriang gotektek imi iwita numi me bitiruk, mu nu Kaem ko kingdom ningi me ta kasu nagurokko.”
15 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
16 Jesus buta balam asele nu kuriang gotektek mu nunga tagi gurugu koma te nunga awuram, ale kuting nungumik te beteram ale marak nungaram.
16 Então Jesus abraçou as crianças e as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Jesus duap beteram aolak iluwaram se kari bo naguram kote tairam, ale koma te doleng bugura te dagulam ale mam, “Kausa kari ningo, ani awuk maik ale marak yawara tom suen biya te bagarikko wore arigekko?” mam.
17 Quando Jesus estava saindo de viagem, um homem veio correndo, ajoelhou-se na frente dele e perguntou: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
18 Se Jesus nu maonam, “Ni anape ko ani ningo ko aga balsam? Kari bo ali imi te ningo mena, Kaem kota suanta ningo.
18 Jesus respondeu:
19 Ni law ko ikisam: ‘Kari bo me moar se kuerukko, saman katagot te nuwus kuari ko munan me maguwurko, me tere noko, bo kumik ko den kawel me baluko, kawel munan te bo ko mel me gi, ale niet niam nuguring bowa ningi la bagerko,’ mam.”
19 Você conhece os mandamentos: “Não mate, não cometa adultério, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, não tire nada dos outros, respeite o seu pai e a sua mãe.”
20 Se kari mu mam, “Kausa kari, aninga kuriang gotek la tai aitak, mu ani munan sumu suen la karo tui lagakasam,” mam.
20 — Mestre, desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o homem.
21 Se Jesus kari mu arigam ale gomang motam tuam ale maonam, “Mel suanta ni me beterem. Ni namar ka melmasak suen la dia sapar, ale ko manga to ale kariimet kituwura guat nungaruko. Ni uwuta bitar, mu nika mel yawara yawara duruk wonong te anirukko. Asele tair ani agowom karoko.”
21 Jesus olhou para ele com amor e disse:
22 Se kari mu den umu ikiam mu koma motam garusaram se gomang batagam se namakaso, mu awuk, nu kari kumik manga mel suen biya karogo.
22 Quando o homem ouviu isso, fechou a cara; e, porque era muito rico, foi embora triste.
23 Se Jesus loagaram gurugam ale ko olekem nunga maonam, “Kari kumik mel suen biya ago mu nu Kaem ko kingdom ningi kasu nagurokko mu ikup biya nunguningkiri.”
23 Jesus então olhou para os seus discípulos, que estavam em volta dele, e disse:
24 Se olekem alo den umu ikiman ale pitik maman.
24 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantados, mas Jesus continuou:
25 Camel mu nil ko gogong gotek mu ningi kasu nagurokko mu ikup biya. Bare kari kumik manga mel suen biya ago mu Kaem ko kingdom ningi kasu nagurokko mu eng am ikup biya nunguningkiri!”
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Se olekem alo den umu ikiman ale ninguru pitik maman, ale ikia nunga moakaso se nunumi isarukasan, “Buta awiriya nunguningkiri mu daiga bagara ningo nunguningkiri mu arigokko terong?” makasan,
26 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantadíssimos e perguntavam uns aos outros: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Se Jesus nungarkam ale nunga maonam, “Ali kari mel umu bitirukko mu me terong. Bare Kaem kota mu mel suen la bitirukko mu am terong la,” mam.
27 Jesus olhou para eles e disse:
28 Se Peter nu maonam, “Ana nanga mel suen la awu beteman ale ni kewom karoman.”
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor.
29 Se Jesus mam, “Ani nunguningta ninga manorsam, awiriya ani ago ko se den gilalong ko ningo ko, ko wonong kawam agi, ko launuria korasari agi, nuet nuam agi, ko kuriang alo se ko ali sor beteram agi,
29 Jesus respondeu:
30 mu ngual ipi me namarukko, mena. Mu tom imi te, noko melmasak suen la mu awote ko koma 100 ko giokko, ko wonong kawam ta, ko launuria korasari ta, nuam aro ta, ko kuriang alo ta se ko ali sor suen la ko taukko. Se kariimet saki nu bita maguwumonko tala! Bare tom bo tai lagoso mu te nu marak yawara tom suen biya te bagarukko mu taukko.
30 receberá muito mais, ainda nesta vida. Receberá cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos, terras e também perseguições. E no futuro receberá a vida eterna.
31 Bare ikialko. Kariimet suen biya aitak giriman, mu nuna nukum te udagi pelemon, se kariimet suen biya nukum te udagi biya mu, taimon gira namamonko.”
31 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
32 Nuna Jerusalem nama tarigimonko lage karoman ale namakasan. Jesus giram namakaso, se ko olekem alo mu ikia nunga moa se kowom karokasan. Se kariimet saki nuna nogowom karoman mu nuna ago nguangakasan. Se Jesus ko olekem 12 mu nunga giam ale arungu tagi tam, ale ikup mel nu kumik te aratukko wore aking nunga manarukaso.
32 Jesus e os discípulos iam pela estrada, subindo para Jerusalém. Ele caminhava na frente, e os discípulos, espantados, iam atrás dele; as outras pessoas que iam com eles estavam com medo. Então Jesus chamou outra vez os discípulos para um lado e começou a falar sobre o que ia acontecer com ele. Jesus disse:
33 Ale mam, “Ikialko, ana Jerusalem nama tarigisan, se umu te Kari ko Namar mu priest bibiya se law ko kausa kari bibiya nuguting te betemonko,” mam. “Se nuna ‘Am kuerukko’ mamon, ale sor saki ko kari nuguting te betemonko.
33 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
34 Se nuna den memek manarmon, ale katingurmon, ale wip te batutumumon, ale momon se kuerukko. Bare day tom 3 mu te mutim ningi baga aking barasukko.”
34 Estes vão zombar dele, cuspir nele, bater nele e matá-lo; mas três dias depois ele ressuscitará.
35 Se Zebedee ko kuriang ilagala James se John ilak Jesus kote taiman ale manorman, “Kausa kari,” maman, “anananga nangamang mu ana mel bo ko ikiwasan owore bita nangaruko,” maman.
35 Depois Tiago e João, filhos de Zebedeu, chegaram perto de Jesus e disseram: — Mestre, queremos lhe pedir um favor.
36 Se Jesus nunga isuam, “Nina anape mel ani bita ningarikko kuesan a?” mam.
36 — O que vocês querem que eu faça para vocês? — perguntou Jesus.
37 Se nuna balman, “Tom ni ka nikim biya mu ningi dagi, mu ananga bo nika sengam ko bitar se daigok, se bo nika ngas ko bitar se daigokko,” maman.
37 Eles responderam: — Quando o senhor sentar-se no trono do seu
38 Bare Jesus nunga maonam, “Nina mel ko aninga isarman mu ko duap ninguru me ko ikisan. Nina ikup ani giekko mu nina am gial i? Ani ikup yaman giek ale kuerikko mu uwutatala am gial i?”
38 Jesus respondeu:
39 Se nuna balman, “Ana am ginakko tala,” maman.
39 Eles disseram: — Podemos. Então Jesus disse:
40 Bare awiriya ani agiting sengam agi ngas ko daigokko mu aninga ura mena. Mel mu Kaem ko mel. Nu maingkala kari kuwim mu te dagimonko mu nunga balu beteram.”
40 Mas eu não tenho o direito de escolher quem vai sentar à minha direita e à minha esquerda. Pois foi Deus quem preparou esses lugares e ele os dará a quem quiser.
41 Se olekem 10 mu James John ilak munan beteman mu ko den ikiman, ale nongomang ninguru magaram.
41 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, começaram a ficar zangados com Tiago e João.
42 Se Jesus suen la nunga ilu biguwuram ale nunga maonam, “Nina ikisan, ali sor saki ko kariimet nunga supuling mu kariimet ninguru nunga ira kutuwu nongorak kapasan, ale nononga ikia te la nunga bitarsan.
42 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
43 Bare nenenga ningi munan umu me ta anirukko, mena. Bare awiriya nenenga ningi nu biya bagarukko kueruk, mu nu girok ale nenenga ura kari yam iwita bagarukko mu asele ko.
43 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
44 Se awiriya nu gira nup biya ago bagarukko kueruk, mu nu suen la nunga ura dungan kari iwita bagarukko.
44 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de todos.
45 Mu awuk, Kari ko Namar betela tairam mu, kariimet noko ningo se ura dungan betemonko me tairam, mena. Bare nu kariimet nunga ningo se ura bitirukko tairam, ale kueruk ale ko gue te kariimet suen biya nunga dia taukko tairam.”
45 Porque até o
46 Asele nuna Jericho taiman. Ale tom Jesus ko olekem arungu se kariimet biya ago wonong mu beteman ale aolak ilu se mu, kari bo motam sisira, Timaeus ko namar Bartimaeus, lage kinikan ko daigam baga se, manga mel ko kariimet nunga ngatangaruwakaso.
46 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Jericó. Quando ele estava saindo da cidade, com os discípulos e uma grande multidão, encontrou um cego chamado Bartimeu, filho de Timeu. O cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
47 Se tom nu Jesus Nazareth kari mu taikaso se ko den ikiam, mu nu duap beteram ale aikaso, ale makaso, “Jesus, David ko Namar, ni gemang aisuko!” makaso.
47 Quando ouviu alguém dizer que era Jesus de Nazaré que estava passando, o cego começou a gritar: — Jesus,
48 Se kariimet saki nu ining tuikasan ale kutek maukko manarukasan, bare nu eng am sail karogo aikaso, “David ko Namar, ni gemang aisuko!” makaso.
48 Muitas pessoas o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca, mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
49 Se Jesus tai sanamaram ale balam, “Aural se tairukko,” mam.
49 Então Jesus parou e disse: Eles chamaram e lhe disseram: — Coragem! Levante-se porque ele está chamando você!
50 Se nu tairate noko guang due ko saparam, ale tingam barasam Jesus kote tairam.
50 Então Bartimeu jogou a sua capa para um lado, levantou-se depressa e foi até o lugar onde Jesus estava.
51 Se Jesus nu maonam, “Nika gemang ani awuk ka bitirikko kuesam?” mam.
51 — O que é que você quer que eu faça? — perguntou Jesus. — Mestre, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
52 Se Jesus nu maonam, “Namarko!” mam. “Nika gemang ningi nunguning te ningo arigem.” Se tairate la kari mu motam nungeram se sor arikaso. Ale nu Jesus kowom kaoram ale namakaso.
52 — Vá; você está curado porque teve fé! — afirmou Jesus. No mesmo instante, Bartimeu começou a ver de novo e foi seguindo Jesus pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.