Lucas 20

KAEM KO DEN (WSK) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Tom bo Jesus temple ningi den gilalong apu se kariimet nunga kasuruwaram se priest bibiya se law ko kausa kari se kari supuling saki kote taiman ale isarman,
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, chegaram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 “Awiri ni ura ko nup se ko sokel kisam se te ura betesam? Awiriya ni ura kisam wore nanga manaruko,” maman.
2 e lhe perguntaram: — Diga-nos com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade?
3 Se nu nunga maonam, “Se ani betela isa bo ningarsam: Aga maonalko,
3 Jesus respondeu:
4 John ko anuwa marak mu duruk wonong te tairam agi ali kari kote tairam e?” mam.
4 O batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Se nuna nongota nunumi karogo balu guruguman ale maman, “Ana balnak ‘Duruk wonong te,’ manak, mu nu baluk, ‘Se awuk se nina John ko me nengemang ningi nunguning aram?’ ma balukko.
5 Então discutiram entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Por que não acreditaram nele?”
6 Se aking ana balnak, ‘Ali kari kote,’ manak, mu kariimet manga te nanga usagamonko, mu awuk, nononga ikia maingkala auram aora biya mu John mu prophet.”
6 Mas, se dissermos: “Dos homens”, o povo todo nos apedrejará, porque está convicto de que João era profeta.
7 Buta se balman, “Ana apareyate tairam mu me ko ikisan,” maman.
7 Por fim, responderam que não sabiam de onde era.
8 Se Jesus nunga maonam, “Buta se ani betela kari awiriya ura ko nup se ko sokel aisam mu me balik se nina ikialko,” mam.
8 E Jesus lhes disse:
9 Nu akingtala munak duap beteram ale kariimet den pangan imi nunga maonam: “Kari bo waen ningam nungam, ale nu ningam mu kari sang nuguting te bitarmonko beteram, nuna te ura to se manga nunguru se bagamonko beteram. Ale nu kota sor bo te namaram ale kam maiya biya lagakaso.|alt="Walled vineyard with watchtower and winepress" src="LB00103B.TIF" size="col" ref="Luke 20:9"
9 A seguir, Jesus passou a contar ao povo esta parábola:
10 Se waen nunguning gia ko tom tai aratam, mu nu ko ura kari bo maonam se kari ningam bitaruwaman mu nongote namaram, waen nunguning sang gi tumon se karogo tai nu tuokko. Bare nuna ura kari mu iluman moa maguwuman, ale karoman se ipi peleram namaram.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha. Mas os lavradores, depois de espancá-lo, o despacharam de mãos vazias.
11 Se aking ura kari bo beteram se namaram, mu betelatala moa maguwuman ale karoman se ipi peleram namaram.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo, mas também a este espancaram e, depois de insultá-lo, despacharam de mãos vazias.
12 Se akingtala ura kari bo beteram se namaram. Bare betelatala nuna ninguru moa maguwuman ale patawuman ningam ko kar buring ko sapaman.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de feri-lo, expulsaram.
13 “Se ningam kotam balam, ‘Ani awuk bitirikko?’ mam. Ale ikiam, ‘Au, aninga namar angamang motam mu bitirik se namarukko; mu asele nuna noko kuring ikimonko agi?’
13 Então o dono da vinha disse: “Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.”
14 “Bare ningam bitua kari alo, noko namar umu taiwaram se arigiman, ale nunumi manorman, ‘Imitang maingte nuet ko mel suen biya bowa tugumokko!’ aman. ‘Ario, monak se kueruk se ko mel suen la mu ana kotam awunakko!’ maman.
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, começaram a discutir entre si: “Este é o herdeiro; vamos matá-lo, para que a herança seja nossa.”
15 Ale iluman ningam buring ko sapaman ale moman se kueram.”
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram.
16 Mu nu tairuk ale waen ningam ko bitua kari suen la nunga moruk se kua sapamonko! Se ningam mu kari sang nuguting te bitirukko.”
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros. Ao ouvir isto, disseram: — Que tal não aconteça!
17 Bare Jesus nungarki gurugam ale mam, “Se den Kaem ko batoga te aniso imi ko nunguning awuk? Den umu iwita baluwoso:
17 Mas Jesus, com o olhar fixo neles, disse:
18 Se awiriya manga mu te dagulomon, mu batuwutuk ma sapamonko. Se manga mu kari bo awote dagulok, mu kari mu parasaruk ale tawenangarukko.”
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 Se law ko kausa kari se priest bibiya Jesus ilumonko lage bo arigimon ale tom owore te la ilumonko, mu awuk, nuna ikiman, nu den pangan umu nononga iki se balam. Bare nuna kariimet nunga nguangakasan ale uwuta me beteman.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo.
20 Nuna ninguru nomotam sinararam se nu arikuawu se, taling kari sang nunga beteman se nunumi kari ningo diram ko beteman ale nu tugurukasan. Nuna Jesus den ponor i baluk wore tamon ale te sanamamon ale nu governor kuting te den ningi betemonko.
20 Eles passaram a vigiar Jesus. Enviaram espiões que se fingiam de justos para ver se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Se taling kari nung mu nu isarman, “Kausa kari, ana ikisan, ni den nunguning wore kariimet nunga kasursam, ale ni kari bo me ari daleluwusam, mena, ni Kaem ko munan mu nunguning la kariimet suen la nunga kasursam,” maman.
21 Então lhe perguntaram: — Mestre, sabemos que o senhor fala e ensina corretamente e não se deixa levar pela aparência das pessoas, mas ensina o caminho de Deus segundo a verdade.
22 “Buta se ni awuk ikisam, Caesar takis tuata mu terong agi memek?” maman.
22 É lícito pagar imposto a César ou não?
23 Bare nu nunga ikia yumura kawel mu maingkala ko ikiam ale mam,
23 Mas Jesus, percebendo a artimanha deles, respondeu:
24 “Manga silver bo tal ale tai aga kausal se arigekko. Se manga kumik te imi awiri ko dora se ko nup aniso ya?” mam.
24 — Mostrem-me um denário. De quem é a figura e a inscrição? Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
25 Se Jesus nunga maonam, “Buta mu Caesar ko mel mu eng Caesar tual, ale Kaem ko mel mu eng Kaem tualko,” mam.
25 — Pois deem a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Nu den kariimet biya nomotam te balam umu te ilumon ko ponor bo me arigiman. Ale noko den koma umu ko ikia nunga moakaso se nuguring menaram se kutek maman.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 Se Sadducee kari saki, nunga ikia biya bo mu, nuna balsan kari kueso mu me barasukko masan, mu Jesus kote taiman ale isarman,
27 Chegando alguns dos saduceus, que dizem não haver ressurreição,
28 “Kausa kari,” maman, “Moses munan den bo iwita bataguru nangaram: Kari bo imet taso ale kuriang mena kueso, mu noko uria bo ko imet gerewa mu am tauk, se ko laun kueram mu ko kuriang ilu tuokko, mam.
28 perguntaram a Jesus: — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem casado morrer sem deixar filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
29 Butata se launuria 7 bagaman. Se kari laun mu imet tam ale kuriang mena baga nu kueram.
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 Se ko kowom kaora kari uria 2 mu,
30 o segundo
31 se aking kari uria 3 mu imet gerewa mu ilak naman giman, se eng uwutata nama kari nukum kopa 7 mu imet mu tam, bare kuriang gue bo me beteman kua sapaman.
31 e o terceiro também casaram com a viúva, e assim foi com os sete. Todos morreram sem deixar filhos.
32 Se udagi imet mu betela kueram.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Buta se tom kariimet kuera mu barasamonko tom te, mu imet umu kari 7 nongorak nam ewere te se, kari awuk mu noko kuari nunguning ko ilak sanamarukko?” maman.
33 Portanto, na ressurreição, de qual deles a mulher será esposa? Porque os sete casaram com ela.
34 Se Jesus nunga maonam, “Tom imi ko kariimet gue, mu nina imet kari ninimi gisan.
34 Jesus respondeu:
35 Bare ikialko. Kariimet kuera mu barasamonko tom mu te, Kaem kariimet tom mu te barasamonko nunga atumukiram ale noko ma nunga balam mu barasamon, ale munan imet kari numi gia mu ningi me namamonko, mena.
35 mas os que são considerados dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 Nuna aking udagi me kuemonko, nuna engel alo bagasan iwita baga se udagi me kuemonko. Nuna kueman wore barasa se Kaem ko kuriang ko bagamonko.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 Moses ko batoga te kariimet kueman mu barasamonko mu karogo baluwoso tala. Tom tama bo, tam mayang tual gotek bo ningi kaniwakaso mu ko tom te, nu Kari Biya ko balam, ‘Abraham ko Kaem, Isaac ko Kaem, se Jacob ko Kaem,’ mam.”
37 E que os mortos ressuscitam, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando afirma que o Senhor é o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 Se Jesus mam, “Nu kariimet kuera nunga Kaem mena, bare kariimet marak bagara wore nunga Kaem. Kariimet kueman wore Kaem mu nuna kueman iwita me nunga ikiwoso, nuna suen la marak bagasan wore iwita nunga ikiwoso,” mam.
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Se law ko kausa kari saki maman, “Kausa kari, ni yawarakala diram la balem!” maman.
39 Então alguns dos escribas disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Ale nuna aking isa bo isarmonko miakasan.
40 E não ousaram mais fazer perguntas a Jesus.
41 Se Jesus nunga maonam, “Awuk se nuna balsan Kristus mu David ko namar ma balsan?
41 Mas Jesus lhes perguntou:
42 David kota Psalm ko batoga te iwita balam:
42 Pois o próprio Davi afirma no Livro dos Salmos:
43 ani nika kari memek nunga menawu siwik duap ningi nunga awurekko, mam.’
43 até que eu ponha
44 David nu auram ‘Kari Biya’ mam. Se awuk ta nu ko balnak nu David ko namar manakko?” mam.
44 — Portanto, Davi o chama de Senhor. Então como ele pode ser filho de Davi?
45 Se kariimet suen la node gurugu se ikiwaman mu, nu ko olekem nunga maonam,
45 Quando todo o povo estava ouvindo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 “Law ko kausa kari nunga sinar talko! Nuna guang maiya maiya katamon ale diara guruga kuwim te geragamon se kariimet amilmil den nunga manarmonko kua gilingisan. Ale synagogue ningi mu daiga kuwim nup ago gira nunguningkiri wore te dagimonko kuesan, ale inang biya betera ko kam te mu betela kuwim nup ago mu te la dagimonko kuesan.
46 — Cuidado com os escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes.
47 Ale imet gerewa nugari kueman wore nunga kulursan ale kawel te nononga kawam melmasak tere gisan. Ale kariimet te nungarkamonko guranek kopa maiya biya betesan. Kari uwuta mu nuna koma memek biyala nunguningkiri tamonko.”
47 Eles devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.