João 9

KAEM KO DEN (WSK) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Se nu aolak iluwam namawa kari bo ko nuam tuagu ningi la motam sisira mu arigam.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Se noko olekem nu isarman, “Rabbi, awiri ko memek, kota ko memek koma agi, ko nuamnuet nunga memek koma kari imi motam sisira bilangaram?”
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Se Jesus mam, “Nu motam sisira bilangaram mu, nu kota ko memek koma agi ko nuamnuet nunga memek koma mena tala. Nu motam sisira bilangaram mu nu te Kaem ko sokel wetang te aratukko.
3 Jesus respondeu:
4 Worem nikinang kapawoso imitang te la, ana Kakirip aninga beteram se tairem mu ko ura betenakko. Tirom taiwoso mu tai aratuk mu kari bo ura bo taukko me terong.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Tom ani ali imi te bagasam mu ani ali imi lilim ko nikinang.”|alt="Jesus healing the blind man" src="UBSD-12a.TIF" size="col" ref="John 9:5"
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Nu den imi balu se mu, ali awote katingiram ale kating umu ali gege ago gurugam se pupurut pagam se kari mu motam te saparam,
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 ale nu maonam, “Namar ale yu Siloam ningi kema motam anupko,” mam. Nup Siloam ko nunguning mu “Namarako”. Se kari mu namaram koma motam anuwam ale peleram motam sor ari se wonong te tairam.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Se noko bagara suan se ko sikisaki alo nu motam sisira baga se ngatang te to nowara mu arigiman ale isakasan, “Kari ewerta dagikaso ale mel ko ngatanga lagakaso wore e?” makasan.
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Se saki “Mu borta,” makasan. Bare sang balukasan, “nunga ariga koma suan, bare mu kari kilimik,” makasan. Se kari mu kota balam, “Ani kari borta,” mam.
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Se nuna isarman, “Ni awuk maem ale motam sor arigisam?” maman.
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Se nu mam, “Kakirip nup Jesus i masan wore ko kating gege ago gurugam ale amotam te saparam. Ale aga maonam se namerem yu Siloam te angama anuwem ale aitak sor arigisam,” mam.
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Se nuna balman, “Se kari mu apalak bagoso ya?” maman. Se nu balam, “Ani me ko ikisam,” mam.
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Se nuna kari motam sisira bagaram mu taman ilak Pharisee nongote namaman.
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 Day tom Jesus te ali gege kating ago gurugam ale kari mu ko motam te nungam mu Sabbath tom te.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Bore te se nu motam aguwaya nungeram mu ninguru tala isarukasan. Se nu nunga maonam, “Nu ali pupurut amotam te saparam se ani namerem gurem ale aitak sor arigisam,” mam.
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Se Pharisee sang balukasan, “Kakirip imi Kaem ko kari mena, mu awuk, nu Sabbath ko munan me karo tuso.” Bare saki balukasan, “Kari memek ago mu awuk ta miracle uwuta bitirukko?” makasan. Ale nuna nunumi pagaru motam ilagala beteman.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Asele aking kari motam sisira bagaram mu isarman, “Ni keta mu kari umu ko awuk balsam? Nu nika motam nungam,” maman. Se nu mam, “Nu mu prophet bo,” mam.
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Bare Juda supuling alo kari uwuta motam sisira baga motam aking loagakaso mu ko nongomang ningi me nunguning akaso. Se nuna ko nuamnuet nunga den beteman se taiman.
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 Se nunga isarman, “Imi nunguningta nenenga kuriang e? Ewerta nuam motam sisira iluwam e? Se nu awuk mam ale aking sor arigiso?” maman.
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Se ko nuamnuet maman, “Nu anananga namar se nu motam sisira bilangaram mu ana ko ikisan.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Bare aitak nu sor arigiso, se awiriya nu motam nungam mu ana me ko ikisan. Nu garukaram. Nina nu isual se nu kota ko numi duap balukko,” maman.
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Noko nuamnuet uwuta balman, mu awuk, nuna Juda supuling alo nunga nguangakasan. Juda supuling alo mu maingkala ikia kaloman, awiriya Jesus mu Kristus ko baluk, mu nuna synagogue ningi karomon se udagi ningi me namarukko.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Se borta ko, ko nuamnuet balman, “Nu garuk pa! Isual se kota numi duap balukko,” maman.
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Buta se Juda supuling alo udagi tala kari motam sisira bagaram umu aruman se tairam se manorman, “Kaem koma te den nunguning la baluko,” maman. “Ana ikisan kakirip umu memek betera kari.”
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Se kari motam nungeram mu mam, “Nu kari memek agi mena mu ani me ko ikisam. Mel suanta ani ikisam, mu ulengkala ani amotam sisira, bare aitak nu nungam se ani amotam sor arigisam!”
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Se nuna isarman, “Nu ni kimik te awuk beteram? Nika motam te awuk beteram se nungeram?” maman.
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 Se nu nunga den koma mam, “Ani maingkala nina ninga manem, bare nina me ikiman e? Awuk se aking udagi la ikialko balsan? Agi nina agotala noko olekem ko aratalko e?”
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Se nuna den duap duap te ining tuman ale maman, “Nigita kakirip umu ko olekem bo! E ana mu Moses ko olekem!
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Ana Kaem Moses ilak munakaram mu ko ikiwasan. Bare kakirip imi mu nu apareyate tairam mu ana me ko ikisan!” maman.
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Se kari mu mam, “Buta mel imi mel duap bo nunguningkiri! Mu awuk, nu apareyate tairam mu nina me ko ikisan, bare nu ani amotam nungam!
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Ana ikisan, Kaem kariimet memek ago mu nuguring me ikiso. Nu awiriya nu bowa ningi baga se kuring karo tuso mu kuring iluso.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Awiriya bo kari motam sisira bilangara bo motam nungam se ko den ana katir me iki arigiman, mena.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Kakirip imi Kaem kote me tairuk, mu nu mel bo uwuta bitirukko me terong,” mam.
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Se nuna balman, “Ni niam tuagu ningi la memek ago bilangerem ale lagerem, bare awuk se ni ana nanga kasuruko ago kaesam?” maman. Ale karoman se tagi tam.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Se Jesus kari mu karoman se tagi tam ko den mu ikiam, ale tom kari umu arigam mu maonam, “Ni Kari ko Namar ko gemang ningi nunguning aram?” mam.
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Se kari mu mam, “Kari ni ko balsam mu awiri? Aga manaru se ani ko angamang ningi nunguning arukko,” mam.
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Se Jesus mam, “Aitak mu ni arigem. Ale te ikiko mu nuguta ni kerak aitak munakawoso,” mam.
37 E Jesus lhe disse:
38 Asele kari mu sinararam ale, “Kari Biya, ani angamang ningi nunguning aram,” mam. Ale bugura kulukam ale Jesus nup patawuram.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Se Jesus balam, “Ani ali imi te tairem mu ani te kariimet nomotam sisira mu nomotam sor arigimonko, se kariimet nomotam sor ariwasan mu nomotam sisirokko,” mam.
39 Jesus continuou: —
40 Se Pharisee sang nu kumik duap te bagaman mu den mu ikiman ale balman, “Awuk! Agi, ana agotala namotam sisira e?” maman.
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Se Jesus nunga maonam, “Nina nemetam sisira le mu, nina ningimik ikup memek bo mena le. Bare nina balsan, ‘Ana sor arigisan,’ masan. Buta se nenenga memek am ningimik te aniso.”
41 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.