João 7
KAEM KO DEN (WSK) vs ARA
1 Tom umu te se kaparam namaram mu, Jesus Judea me namarukko se Galilee sor la karo gurungumu geragakaso, mu awuk, Juda alo mu nu momon se kuerukko kimi bitawakasan.
1 Passadas estas coisas, Jesus andava pela Galileia, porque não desejava percorrer a Judeia, visto que os judeus procuravam matá-lo.
2 Se Juda nunga tom biya, sasal gotektek sapara ale ningi bagara ko tom, mu tai pingi aram,
2 Ora, a festa dos judeus, chamada de Festa dos Tabernáculos, estava próxima.
3 se Jesus ko uriamitak nu manorman, “Ni wonong imi bitar ale Judea namar se ka olekem alo ni miracle betesam wore arigimonko.
3 Dirigiram-se, pois, a ele os seus irmãos e lhe disseram: Deixa este lugar e vai para a Judeia, para que também os teus discípulos vejam as obras que fazes.
4 Awiriya kariimet nomotam te nup biya kaparukko mu yumura la me kiwem beteso, mena. Se ni kilek bibiya imi betesam agi mu, kariimet nomotam te nimi wetang te bitar ale kilek sumu bitar se kariimet ka ikimonko!”
4 Porque ninguém há que procure ser conhecido em público e, contudo, realize os seus feitos em oculto. Se fazes estas coisas, manifesta-te ao mundo.
5 Noko uriamitak nunguning, bare nuna noko nongomang ningi me nunguning akaso.
5 Pois nem mesmo os seus irmãos criam nele.
6 Buta se Jesus nunga maonam, “Aninga tom nunguning me tai arataso. E nina mu tom suen la mu nenenga tom la.
6 Disse-lhes, pois, Jesus: O meu tempo ainda não chegou, mas o vosso sempre está presente.
7 Nina mu ali imi ko kariimet me nengerak dun kopa ilumonko, bare ani mu agarak ninguru dun kopa ilusan, mu awuk, ani nunga munan memek betesan wore wetang sapasam bare ko.
7 Não pode o mundo odiar-vos, mas a mim me odeia, porque eu dou testemunho a seu respeito de que as suas obras são más.
8 Ario, nina tom biya mu ko namaralko. Ani mu ko ikiek gurugek ale asele tom biya mu ko namarikko, mu awuk, aninga tom aitak.”
8 Subi vós outros à festa; eu, por enquanto, não subo, porque o meu tempo ainda não está cumprido.
9 Nu uwuta balu se mu eng am Galilee bagakaso.
9 Disse-lhes Jesus estas coisas e continuou na Galileia.
10 Bare ko uriamitak namaman se nu udagi ta nogowom kaoram, ale wetang te mena wore yumura la namaram.
10 Mas, depois que seus irmãos subiram para a festa, então, subiu ele também, não publicamente, mas em oculto.
11 Biguwura biya mu te mu Juda supuling alo mu noko nomotam bita se isakasan, “Kakirip nukung mu apoko ya?” makasan.
11 Ora, os judeus o procuravam na festa e perguntavam: Onde estará ele?
12 Kariimet biya ningi mu kasikasi ningi noko isa paonga mu biya nunguning. Saki mu balukasan, “Nu kari yawara,” makasan. Se sang balukasan, “Mena, nu kariimet nunga kulurso,” makasan.
12 E havia grande murmuração a seu respeito entre as multidões. Uns diziam: Ele é bom. E outros: Não, antes, engana o povo.
13 Bare nuna Juda supuling nunga nguangakasan, ale den sail te me balukasan.
13 Entretanto, ninguém falava dele abertamente, por ter medo dos judeus.
14 Biguwura nama kusumuri awaram se Jesus temple ko por ningi kaparam ale kausa den nunga kasurukaso.
14 Corria já em meio a festa, e Jesus subiu ao templo e ensinava.
15 Se Juda alo Jesus ko den mu ikiman ale ninguru tengeman, ale isakasan, “Kakirip ewere kausa bo me tokaso se ana arigiman, bare awuk ta ikia ningo ewere tam?” makasan.
15 Então, os judeus se maravilhavam e diziam: Como sabe este letras, sem ter estudado?
16 Se Jesus nunga maonam, “Aninga den ninga kasursam mu agata aga ikia te mena. Mu Kakirip aga beteram se tairem wore kote taiwoso.
16 Respondeu-lhes Jesus: O meu ensino não é meu, e sim daquele que me enviou.
17 Awiriya Kaem ko kuring karo tuokko, mu asele nu aninga den imi sapa gurugu ikiok, imi Kaem kote taiwoso agi ani agata aga ikia te munakawasam mu ko ikiokko.
17 Se alguém quiser fazer a vontade dele, conhecerá a respeito da doutrina, se ela é de Deus ou se eu falo por mim mesmo.
18 Kari kota ko ikia te munakoso, mu nu kota ko nup patawurukko munakoso. Bare awiriya nu Kakirip nu beteram se tairam umu ko nup biya taukko ura beteso, mu nu den nunguning ko kari, se kumik kawel bo mena.
18 Quem fala por si mesmo está procurando a sua própria glória; mas o que procura a glória de quem o enviou, esse é verdadeiro, e nele não há injustiça.
19 Moses nina law me ningaram agila? Mu awuk, nenenga ningi bo ta law me karo tuiwoso, am mena. Nina anape ko aninga moral se kuerikko ikia bitawasan?”
19 Não vos deu Moisés a lei? Contudo, ninguém dentre vós a observa. Por que procurais matar-me?
20 Se kariimet suen la balman, “Ni wit memek kimik ningi kaparam agila pa! Awiri nika moruk se kuarko ikia bitawoso wore ni balsam a?” makasan.
20 Respondeu a multidão: Tens demônio. Quem é que procura matar-te?
21 Se Jesus nunga maonam, “Ani miracle bo beterem se nina arigiman ale nina suen la tengeman.
21 Replicou-lhes Jesus: Um só feito realizei, e todos vos admirais.
22 Bare nina mu Moses nangimik guang batoga ko munan mu ningaram se nina Sabbath ko tom ta te kuriang kari bo kumik guang batagorsan. (Nina ikisan, nangimik guang batoga ko munan mu Moses kote me tairam, mena, mu taleng girigir alo girakala nunguningkiri wore nunga munan.)
22 Pelo motivo de que Moisés vos deu a circuncisão (se bem que ela não vem dele, mas dos patriarcas ), no sábado circuncidais um homem.
23 Ario, nina Moses ko munan me kulukalko masan ale Sabbath tom te kuriang kari bo kumik guang batagorsan. Se awuk se ani Sabbath tom te kari bo nungem se nungeram bore ko ani ago ko nengemang magoso?
23 E, se o homem pode ser circuncidado em dia de sábado, para que a lei de Moisés não seja violada, por que vos indignais contra mim, pelo fato de eu ter curado, num sábado, ao todo, um homem?
24 Buta se ali imi ko loagara te me munakaralko, bare anapeya ko balalko mu nunguning la se diram la ko balalko!” mam.
24 Não julgueis segundo a aparência, e sim pela reta justiça.
25 Se tom mu te Jerusalem kariimet saki nunumi isarukasan, “Kakirip oworta momon se kuerukko balukasan e?” makasan.
25 Diziam alguns de Jerusalém: Não é este aquele a quem procuram matar?
26 “Arigalko! Nu aitak murum te wetang te munakawoso, bare nuna den bo yam ta me manorsan! Agi supuling alo aitak ikiman mu nu nunguningta Kristus agila pa?
26 Eis que ele fala abertamente, e nada lhe dizem. Porventura, reconhecem verdadeiramente as autoridades que este é, de fato, o Cristo?
27 Bare ana kakirip imi ko duap yager ko ikisan; e Kristus tairuk mu, ana noko duap yager me ko ikinakkowo,” makasan.
27 Nós, todavia, sabemos donde este é; quando, porém, vier o Cristo, ninguém saberá donde ele é.
28 Se Jesus temple ko por ningi den am baluwa se biyala airam ale mam, “Nina nunguningta aninga ikisan, ale aninga duap yager ko ikisan e? Ani agata aga ikia te me tairem. Kakirip aga beteram se tairem mu nu nunguning. Nina nu me ko ikisan.
28 Jesus, pois, enquanto ensinava no templo, clamou, dizendo: Vós não somente me conheceis, mas também sabeis donde eu sou; e não vim porque eu, de mim mesmo, o quisesse, mas aquele que me enviou é verdadeiro, aquele a quem vós não conheceis.
29 Bare ani mu nu ko ikisam, mu awuk, nu ani aga beteram se nu ilak baga wore tairem,” mam.
29 Eu o conheço, porque venho da parte dele e fui por ele enviado.
30 Nu den umu balam umu te nuna ilu talipamonko barasaman, bare bo ta kuting kumik te me beteram, mu awuk, noko tom munan umu kumik te aratukko mu aitak.
30 Então, procuravam prendê-lo; mas ninguém lhe pôs a mão, porque ainda não era chegada a sua hora.
31 Bare kariimet suen biya tala kariimet biya umu ningi mu nu ko ko nongomang ningi nunguning. Nuna balukasan, “Tom Kristus tairuk mu nu kakirip imi kiaruk ale miracle suen biya bitiruk i?” makasan.
31 E, contudo, muitos de entre a multidão creram nele e diziam: Quando vier o Cristo, fará, porventura, maiores sinais do que este homem tem feito?
32 Se Pharisee alo kariimet Jesus kumik ko kasikasi nirung bitakasan mu ikiman. Ale priest bibiya se Pharisee alo mu temple bitua kari nunga manorman se Jesus ilu talipamonko namaman.
32 Os fariseus, ouvindo a multidão murmurar estas coisas a respeito dele, juntamente com os principais sacerdotes enviaram guardas para o prenderem.
33 Se Jesus mam, “Ani tom tukunangta ko nina nengerak baga, asele pelerik Kakirip aga beteram se tairem mu kote namarikko.
33 Disse-lhes Jesus: Ainda por um pouco de tempo estou convosco e depois irei para junto daquele que me enviou.
34 Se nina aninga loagaralko, bare me agarkalko; ale kuwim ani te namarikko mu nina te namaralko me terong,” mam.
34 Haveis de procurar-me e não me achareis; também aonde eu estou, vós não podeis ir.
35 Se Juda supuling alo nongota nunumi isarukasan, “Nu aparete namaruk se ana udagi me ariginakko wore balso ya? Agi nu namaruk anananga kariimet parasaman ale Greek nunga ningi bagasan mu Greek nongorak den nunga kausokko balso agila?” makasan.
35 Disseram, pois, os judeus uns aos outros: Para onde irá este que não o possamos achar? Irá, porventura, para a Dispersão entre os gregos, com o fim de os ensinar?
36 Nu balso, ‘Nina aninga loagaral bare me agarkalko,’ maso, ale maso, 'Kuwim ani te bagarikko mu nina te tairalko koma mena,’ maso, mu nu anape ko iki se uwuta balso?” makasan.
36 Que significa, de fato, o que ele diz: Haveis de procurar-me e não me achareis; também aonde eu estou, vós não podeis ir?
37 Biguwura biya umu ko tom nukum, se day umutang day bo biya nunguningkiri, umutang te Jesus sanamaram ale sail te mam, “Awiriya yu ko kueruk agi mu aningate tairuk ale yu naukko.
37 No último dia, o grande dia da festa, levantou-se Jesus e exclamou: Se alguém tem sede, venha a mim e beba.
38 Batoga te aniso uwutata, awiriya ani ago ko gomang ningi nunguning, mu yu marak ningo ago mu noko gomang motam ningi lairuk ale palenga kapawurukko!”
38 Quem crer em mim, como diz a Escritura, do seu interior fluirão rios de água viva.
39 Nu uwuta balam, mu nu awiriya nu ko ko gomang ningi nunguning mu maingte Bur Laili tamonko mu ko iki se balam. Tom mu te mu Bur Laili me nungarukaso, aitak, mu awuk, Jesus duruk wonong nikim sokel ago mu ningi me nama tarigikaso, aitak.
39 Isto ele disse com respeito ao Espírito que haviam de receber os que nele cressem; pois o Espírito até aquele momento não fora dado, porque Jesus não havia sido ainda glorificado.
40 Kariimet saki den nu balam umu ikiman ale balukasan, “Nunguningta, kari imi Prophet!” makasan.
40 Então, os que dentre o povo tinham ouvido estas palavras diziam: Este é verdadeiramente o profeta;
41 Saki balukasan, “Nu mu Kristus!” makasan. Bare saki balukasan, “Awuk ta Kristus mu Galilee ningi aratukko?” makasan.
41 outros diziam: Ele é o Cristo; outros, porém, perguntavam: Porventura, o Cristo virá da Galileia?
42 “Batoga te, Kristus mu David ko gue te, Bethlehem wonong girakala David te bagaram mu ningi tairukko me baluwoso e?” ma balukasan.
42 Não diz a Escritura que o Cristo vem da descendência de Davi e da aldeia de Belém, donde era Davi?
43 Se Jesus kumik ko bala tagira gurungumura mu te kariimet pagaman motam ilagala arataman.
43 Assim, houve uma dissensão entre o povo por causa dele;
44 Se saki nu ilu talipamonko nongomang anikaso, bare bo ta Jesus kumik te kuting me bitakaso.
44 alguns dentre eles queriam prendê-lo, mas ninguém lhe pôs as mãos.
45 Se temple bitua ko kari peleman Pharisee se priest bibiya nongote namaman. Se nunga isarman, “Awuk se nina ilak me taiman?” maman.
45 Voltaram, pois, os guardas à presença dos principais sacerdotes e fariseus, e estes lhes perguntaram: Por que não o trouxestes?
46 Se bitua kari mu maman, “Girakala kari bo kari imi munakoso iwita me munakakaso!” maman.
46 Responderam eles: Jamais alguém falou como este homem.
47 Se Pharisee alo nunga manorman, “Agi nina karogo nengemang tam agila pa!” maman.
47 Replicaram-lhes, pois, os fariseus: Será que também vós fostes enganados?
48 “Se nina ana kari supuling se Pharisee alo noko nangamang ningi nunguning aso se nina arigisan e? Mena!
48 Porventura, creu nele alguém dentre as autoridades ou algum dos fariseus?
49 Bare kariimet biya, law ko me ikisan imi mu, koma memek bowa ningi bagasan.”
49 Quanto a esta plebe que nada sabe da lei, é maldita.
50 Buta nunga ningi bo Nicodemus, kari tom bo tirom Jesus kote namaram, mu ko saki nunga maonam,
50 Nicodemos, um deles, que antes fora ter com Jesus, perguntou-lhes:
51 “Anananga munan awuk baluwoso, kari bo yam ngual kasik memek te betenak agi, girinak isarnak ale kuring te aguwaya bitawoso mu ko ikinak ale asele ko agi?”
51 Acaso, a nossa lei julga um homem, sem primeiro ouvi-lo e saber o que ele fez?
52 Se nuna noko den koma maman, “Agi ni agotala Galilee kari bo agila pa?” maman. “Prophet alo nunga batoga ninguru kaur ale ikiko, Galilee ningi prophet bo me aratukkowo!” maman.
52 Responderam eles: Dar-se-á o caso de que também tu és da Galileia? Examina e verás que da Galileia não se levanta profeta.
53 Se kariimet parasaman nongoma nongoma nunga wonong wonong namakasan.
53 [E cada um foi para sua casa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.