Romanos 11
Godna Hundi (WOS) vs NAA
1 Wun hundi xékétaka yingi guni we? Wafewana guni angi watanguni? “God déka du takwa Israelka hu wundé hwendé, o yingi maki dé?” Yingafwe. Wungi wakénguni. Wuni akwi wuni Israelna du wuni. Abraham wuna mandéka dé. Wuni Benjaminéna hémémbu wuni xaku.
1 Então eu pergunto: será que Deus rejeitou o seu povo? De modo nenhum! Porque eu também sou israelita, da descendência de Abraão, da tribo de Benjamim.
2 Hanja God dé nani Israelna mandékanguré wa, di déka du takwa rendate. Wataka dé nani déka du takwaka hu hwehambandé. Guni xékélaki. Hanja Godna profet nak Elaija Godré wandéka déka hundi Godna nyingambu dé re. Elaija Israelna du takwaka haraki hundi wata dé Godka angi wa:
2 Deus não rejeitou o seu povo, a quem de antemão conheceu. Ou vocês não sabem o que a Escritura diz a respeito de Elias, como pediu com insistência diante de Deus contra Israel, dizendo:
3 “Néma Du, di ména profetré wundé xiyanda. Xiyaata di ménika hamwi hwendaka jambé di yawulendo yaki. Yakindaka wuni male andé re. Rewuka di wuniré xiyanjoka di hwaké.”
3 “Senhor, mataram os teus profetas, derrubaram os teus altares. Sou o único que sobrou, e procuram tirar-me a vida.”
4 Wungi Elaija wandéka God déka hundi hasa wata angi dé wa, “Méni male wuna du yingafwe. Du nawulakéka akwi (7000) wasékewuka di akwi wuna du di re. Reta di wun yénataka god Balka hwati séhafi yata déka wahambandi.”
4 Mas qual foi a resposta divina? Foi esta: “Reservei para mim sete mil homens que não dobraram os joelhos diante de Baal.”
5 Wungi wasékendéka nani xékélaki. Hanja hurundén maki némbuli akwi God nawulak du takwaka saréfa naata dé dika wa, di déka du takwa rendate.
5 Assim também nos dias de hoje sobrevive um remanescente segundo a eleição da graça.
6 God wunde du takwaré baka yikafre huruta dé hurundan yikafre jooka sarékéhambandé. Dé deka yikafre hurundan jooka sarékéndét, nani angi watame, “God deka yikafre jooka sarékéta dé dika yikafre huru.” Wungi yamba wakéme. God diré baka yikafre dé huru.
6 E, se é pela graça, já não é pelas obras; do contrário, a graça já não é graça.
7 Némbuli mé saréké. Israelna séfélak du takwa Godna makambu yikafre sémbut hurukwa du takwa renjoka mawuli yata, di hurufatiké. Déka du takwa rendate God wasékendén du takwa, di male di déka hundi xéka di déka du takwa re. Di nawulak male xékéndaka séfélak di deka mawuli hambuk yandéka di Godna hundi xékénjoka hélék di ye.
7 Que diremos, então? O que Israel buscava, isso não alcançou; mas a eleição conseguiu isso. Os demais foram endurecidos,
8 Wun hélék yakwa du takwaka Godna nyingambu angi dé wa:
8 como está escrito: “Deus lhes deu um espírito de profundo sono, olhos para não ver e ouvidos para não ouvir, até o dia de hoje.”
9 Devit akwi hanja dika angi dé wa:
9 E Davi disse: “Que a mesa deles se transforme em laço e armadilha, em tropeço e punição;
10 Dé wandét di dama hiyandé du maki retandi.
10 que os olhos deles se escureçam, para que não vejam, e fiquem para sempre encurvadas as suas costas.”
11 Wafewana, wunde du takwaka guni angi watanguni? “Di Godka jémba sarékéhafi yata di wun joombu man xatukwe di wundé xakrinda, o yingafwe?” Wungi wangut, wuni angi watawuni: Yingafwe! Di xakrihambandi. Israelna du takwa Godka jémba sarékéhafi yandaka, God nak téfana du takwaré baka yikafre huruta, diré dé Satanéna tambambu héra. God Israelna du takwa wun jooka xéta dika haraki mawuli xékéndate dé God nak téfana du takwaré wungi huru.
11 Então eu pergunto: será que eles tropeçaram para que caíssem? De modo nenhum! Mas, pela transgressão deles, a salvação chegou aos gentios, para fazer com que os judeus ficassem com ciúmes.
12 Némbuli mé saréké. Israelna du takwa haraki saraki sémbut huruta Kraiska hu hwendaka, God nak téfana du takwaré dé yikafre huru. Israelna atéfék du takwa hukémbu Kraiska jémba sarékéndat, God déka du takwa atéfék naniré yikafre huruta naniré jémba male hurutandé.
12 Ora, se a transgressão deles resultou em riqueza para o mundo, e a diminuição deles resultou em riqueza para os gentios, quanto mais a plenitude deles!
13 Guni Romémbu rekwa du takwa, guni Israelna du takwa yingafwe. Guni nak téfana du takwa guni. Némbuli guniré wuni we. Hanja God dé jémba nak wunika hwe, wuni Krais Jisasna hundi hura ye déka hundi guni nak téfana du takwaré wawute. Wuni wun jémbaré harékéta wun jémba hambukmbu yata wuna mawulimbu angi wuni we,
13 Dirijo-me a vocês que são gentios. Visto que eu sou apóstolo dos gentios, glorifico o meu ministério,
14 “Wafewana, wuna hémémbu rekwa du takwa wuna jémbaka xéta haraki mawuli xékéta angi watandi, ‘Nani akwi Godna saréfana hératame.’ Wungi wata di Kraiska jémba sarékéta di akwi Godna du takwa retandi.” Wungi wuni we, wuna mawulimbu.
14 para ver se de algum modo posso fazer com que os do meu povo fiquem com ciúmes e alguns deles se salvem.
15 Némbuli God Israelna du takwaka hu hweta dé nak téfana du takwaré yikafre huru, di dé wali natafa mawuli héraata déka du takwa rendate. Hukémbu Israelna du takwa Kraiska jémba sarékéndat, God wandét di hiyae wambula raméndé du takwa maki jémba retandi.
15 Porque, se o fato de eles terem sido rejeitados trouxe reconciliação ao mundo, que será o seu restabelecimento, senão vida dentre os mortos?
16 Ané hundika mé saréké. Guni guna yawimbu huli hénoo hérae, guni tale hérangun hénoo nawulak Godka hwengut, guna hukémbu hérangun atéfék hénoo, wu Godna maki dé. Wungi maki, mina méngi Godna joo rendét, wun mina batamba akwi, wu Godna dé.
16 E, se forem santas as primícias da massa, igualmente será santa a sua totalidade; se for santa a raiz, também os ramos o serão.
17 Israelna du takwa di yawimbu sendan mi maki di. Wun mina xi oliv dé. Guni nak téfana du takwa, guni afakana oliv mi maki guni. God yawimbu tékwa mina ba nawulak tukwee yakitaka dé afakambu tékwa mina ba hérae hura yae dé yawimbu tékwa mina ba nawulak xatékétaka dé yanyataka. Yanyatakandéka guni wun afakambu tékwa mina ba guni wun yawimbu tékwa oliv mina ba wali guni mina gu hérae, wun mina yikafre méngimbu.
17 Se, porém, alguns dos ramos foram quebrados, e você, sendo oliveira brava, foi enxertado no meio deles e se tornou participante da raiz e da seiva da oliveira,
18 Guni wun yawimbu tékwa mina ba maki téta guni hanja rendé baka sarékéta angi wakénguni, “Nani diré wundé sarékéngwandékwa. God diré tukwee yakindéka di baka di re.” Wungi wakénguni. Wungi wangut angi watawuni, “Guni ba male guni re. Wungi reta guni wun mina méngika hambuk hwehambanguni. Guni wun mina méngimbu guni hambuk hérae.” Wungi watawuni.
18 não se glorie contra os ramos. Mas, se você se gloriar, lembre que não é você que sustenta a raiz, mas é a raiz que sustenta você.
19 Wafewana guni angi watanguni? “God dé hanja téndé baré dé tukwee yaki, nani deka hafwa hérambete.”
19 Então você dirá: “Alguns ramos foram quebrados, para que eu fosse enxertado.”
20 Wungi wata guni mwi hundi guni wa. Ané jooka akwi sarékétanguni. Israelna du takwa di Krais Jisaska sarékéhafi yandaka dé God diré dé tukwee yaki. Guni Krais Jisaska jémba sarékéta guni deka hafwa hérae guni wun mimbu té. Wungina jooka sarékéta guni guna ximbu harékéhafi yata guni Godka rootanguni.
20 Correto! Eles foram quebrados por causa da incredulidade, mas você continua firme mediante a fé. Não fique orgulhoso, mas tema.
21 Wunde yawimbu tékwa mina ba di Krais Jisaska jémba sarékéhafi yandaka dé God diré dé tukwee yaki. Wungi maki, guni akwi Krais Jisaska jémba sarékéhafi yangut, God guniré akwi tukwee yakitandé.
21 Porque, se Deus não poupou os ramos naturais, também não poupará você.
22 God wungi hurundéka nani xékélaki. Dé nawulak du takwaka dé saréfa na. Dé nawulak du takwaka dé mawuli wi. Déka hu hweta haraki saraki sémbut hurukwa du takwaka dé mawuli wi. Guni déka jémba sarékéta déka hundi xékékwa du takwaka dé saréfa na. Guni déka jémba sarékéhafi yangut, guniré akwi tukwee yakitandé.
22 Considere, pois, a bondade e a severidade de Deus: para com os que caíram, severidade; mas, para com você, a bondade de Deus, desde que você permaneça nessa bondade. Do contrário, também você será cortado.
23 Wunde mina ba Godka wambula jémba sarékéndat, God diré wambula yanyatakatandé, mimbu. God diré wambula hali yanyatakandé.
23 Eles também, se não permanecerem na incredulidade, serão enxertados; pois Deus é poderoso para os enxertar de novo.
24 Guni tale afakambu tékwa mina ba maki guni renguka dé God guniré xatéka hura yae dé yawimbu tékwa yikafre mimbu yanyatakandéka guni wun mimbu jémba té. Wu guna mi yingafwe. Guni wun mimbu jémba téngut, God dé wunde yawimbu tékwa mina ba tukwee yakitaka dé hukémbu deka hafu mimbu wambula yanyatakanjoka mawuli ye, wu diré hérae yanyatakatandé.
24 Pois, se você foi cortado daquela que, por natureza, era uma oliveira brava e, contra a natureza, foi enxertado numa oliveira boa, quanto mais esses, que são ramos naturais, serão enxertados na sua própria oliveira!
25 Guni wuna nyama bandi, guni guna ximbu harékéhafi yata angi wakénguni, “Nani hafu Godna atéfék jémbaka nani xékélaki.” Wungi wahafi yata ané hundi xékétanguni. Hanja God déka jémba nawulak dé faku. Némbuli wun jémbaka wandéka wuni guniré we, guni wun jémbaka jémba xékélakingute. Israelna du takwa nawulak deka mawuli hambuk yandéka di Krais Jisasna hundika xékénjoka di hurufatiké. Hurufatikéndaka di hukémbu nak téfambu rekwa du takwa Kraisna hundi xékéta di God wandén maki némafwi hém xakundat, Israelna du takwa Kraisna hundika xékétandi.
25 Porque não quero, irmãos, que vocês ignorem este mistério, para que não fiquem pensando que são sábios: veio um endurecimento em parte a Israel, até que tenha entrado a plenitude dos gentios.
26 Xékéndat, God di atéfékré wambula hératandé, Satanéna tambambu. Wun jooka Godna nyingambu angi dé wa:
26 E, assim, todo o Israel será salvo, como está escrito: “O Libertador virá de Sião e afastará de Jacó as impiedades.
27 God angi dé wa, hanja wuni di wali wasékéréké. Wun hundi angi dé:
27 Esta é a minha aliança com eles, quando eu tirar os seus pecados.”
28 Israelna du takwa di Kraisna yikafre hundika hu hwetaka déka mama du di re, God guniré yikafre hurundéte. Di déka mama du rendaka dé God deka mandékanguka sarékéta dé angi wa, “Di wuna mawuli yawuka du takwa di.” Hanja God deka mandékanguré dé waséke, di déka du takwa reta déka yikafre jondu hérandate.
28 Quanto ao evangelho, eles são inimigos por causa de vocês; mas quanto à eleição, amados por causa dos patriarcas;
29 God wun hundi yamba yatakakéndé. Wasékendén maki hukémbu diré hérae dika yikafre jondu hwetandé.
29 porque os dons e a vocação de Deus são irrevogáveis.
30 Hanja guni nak téfana du takwa Godna hundika xékéhambanguni. Xékéhafi yanguka di Israelna du takwa Godna hundika hu hwendaka God dika hélék yata némbuli gunika dé saréfa nae. Saréfa nandéka guni dé wali jémba re.
30 Porque assim como no passado vocês foram desobedientes a Deus, mas agora alcançaram misericórdia à vista da desobediência deles,
31 God gunika wungi saréfa nandéka, hukémbu Israelna du takwa, God gunika saréfa naata dika saréfa nahafi yandékaka hélék yata, hurundan haraki saraki sémbut yatakataka Godna hundi wambula xékéndat, God dika saréfa natandé. Saréfa nandét, di akwi dé wali jémba retandi.
31 assim também estes agora foram desobedientes, para que também eles alcancem misericórdia, à vista da que foi concedida a vocês.
32 Wun jooka sarékéta nani angi xékélaki. Atéfék du takwa Godna hundika hu hwendaka dé diré yataka, di haraki saraki sémbut hurukwa du takwa rendakaka xékélakindate. God di atéfékéka saréfa naata diré yikafre hurunjoka dé wungi huru.
32 Porque Deus encerrou todos na desobediência, a fim de mostrar a sua misericórdia a todos.
33 Godna xékélelaki akwi, Godna mawuli saréké akwi, wu némafwi dé. Nani déka mawulika xékélakinjoka nani hurufatiké. Nani déka atéfék jémbaka xékélakinjoka nani hurufatiké.
33 Ó profundidade da riqueza, tanto da sabedoria como do conhecimento de Deus! Quão inexplicáveis são os seus juízos, e quão insondáveis são os seus caminhos!
34 Wun jooka Godna nyingambu angi dé wa:
34 “Pois quem conheceu a mente do Senhor? Ou quem foi o seu conselheiro?
35 Héndé déka tale jondu hwendét, dé déka hasa hwetandé?
35 Ou quem primeiro deu alguma coisa a Deus para que isso lhe seja restituído?”
36 Nani xékélaki. God wandéka atéfék jondu dé xaku. God hambuk yata wandéka atéfék jondu dé re. Atéfék jondu déka jondu male di. Nani déka ximbu harékétame, wungi re wungi re. Wu mwi hundi dé.
36 Porque dele, e por meio dele, e para ele são todas as coisas. A ele seja a glória para sempre. Amém!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.