Mateus 21

Godna Hundi (WOS) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 — ausente —
1 Quando se aproximaram de Jerusalém e chegaram a Betfagé, ao monte das Oliveiras, enviou Jesus dois discípulos, dizendo-lhes:
2 — ausente —
2 Ide à aldeia que aí está diante de vós e logo achareis presa uma jumenta e, com ela, um jumentinho. Desprendei-a e trazei-mos.
3 Lukwambét du nak wun jooka béniré wakwexékéndét, béni angi watambéni, ‘Nana Néma Du dé wumbére donki balika mawuli ye.’ Wungi wambét dé bari yawundu natandé, béni wumbére donki hura yambéte.”
3 E, se alguém vos disser alguma coisa, respondei-lhe que o Senhor precisa deles. E logo os enviará.
4 Jisas wungi wandéka hanja rendé profet Godna nyingambu hayindén hundi mwi hundi dé ya. Angi dé hayi:
4 Ora, isto aconteceu para se cumprir o que foi dito por intermédio do profeta:
5 Guni ye Saionmbu rekwa du takwaré angi watanguni,
5 Dizei à filha de Sião: Eis aí te vem o teu Rei, humilde, montado em jumento, num jumentinho, cria de animal de carga.
6 Jisasna du yéték déka hundi xékéta bér wandén maki yi.
6 Indo os discípulos e tendo feito como Jesus lhes ordenara,
7 Ye bér ayiwa donki bali léka nyan wali lukwa hura yi déka. Ye bér yifa yandéka sama témbén nukwa wur lafe bér donki balina bunungulmbu bér taka. Takambéka dé Jisas donki bali nyanéna bunungulmbu wara re.
7 trouxeram a jumenta e o jumentinho. Então, puseram em cima deles as suas vestes, e sobre elas Jesus montou.
8 Re yindéka di séfélak du takwa nukwa wur di yambumbu xélitaka di yambumbu taka. Takandaka du nawulak di téfa téménga xatéka di yambumbu taka.
8 E a maior parte da multidão estendeu as suas vestes pelo caminho, e outros cortavam ramos de árvores, espalhando-os pela estrada.
9 Takataka di du takwa nawulak tale yindaka di nawulak Jisasna hukémbu yita hambukmbu di wa,
9 E as multidões, tanto as que o precediam como as que o seguiam, clamavam: Hosana ao Filho de Davi! Bendito o que vem em nome do Senhor! Hosana nas maiores alturas!
10 Wungi wandaka dé Jisas Jerusalemré wulayi. Wulayindéka wun getéfambu rekwa atéfék du takwa déré xe waréngéna di wa, “Wu héndé du dé?”
10 E, entrando ele em Jerusalém, toda a cidade se alvoroçou, e perguntavam: Quem é este?
11 Wungi wandaka di dé wali yandé du takwa di wa, “Ané Profet déka xi Jisas dé. Dé Galilina héfambu dé yae. Déka getéfa Nasaret dé.”
11 E as multidões clamavam: Este é o profeta Jesus, de Nazaré da Galileia!
12 Jisas tempelré wulaaye dé xé du nawulak jondu hweta yéwa hérandaka. Xétaka dé diré héreki. Hérekita dé nak téfana yéwa héraata tempelna yéwa hwekwa duna jambé yanguréka yaki. Yangurékéta dé xiyae Godka hwetendaka nyamwe afwi hwekwa du rendan mi jambé xasémeka yaki.
12 Tendo Jesus entrado no templo, expulsou todos os que ali vendiam e compravam; também derribou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Yakita dé diré wa, “Godna nyingambu angi dé wa, ‘Wuna ge dé du takwa wunika yaata hundi buléndaka ge dé.’ Wungi dé God wa. Wun hundika guni sarékéhambanguni. Guni jondu hweta yéwa héranguka ané ge sélé héraakwa duna ge maki dé té.” Wungi dé Jisas diré wa.
13 E disse-lhes: Está escrito:
14 Jisas tempelmbu téndéka di dama hiyandé du takwa nawulak, man haraki yandé du takwa nawulak akwi wungi di déka ya. Yandaka dé diré huréhaléké.
14 Vieram a ele, no templo, cegos e coxos, e ele os curou.
15 Huréhalékéndéka di prisna néma du akwi, xékélelakikwa du akwi di xé. Xe di xéké, nyangwal tempelmbu hambukmbu wandaka. Angi di wa, “Devitna mandéka nanika dé yae. Wu yikafre dé.” Wungi wandaka di xékéta Jisas wun du takwaré huréhalékéndéka xétaka di déka mawuli wi.
15 Mas, vendo os principais sacerdotes e os escribas as maravilhas que Jesus fazia e os meninos clamando: Hosana ao Filho de Davi!, indignaram-se e perguntaram-lhe:
16 Mawuli wita di déré wa, “Ménika wandaka hundi méni xéké, o yingafwe? Wungi wandaka haraki dé.” Wungi wandaka dé Jisas wa, “Xéxé. Wuni xéké. Wu yikafre hundi di we. Wungi watendaka Godna nyingambu angi dé wa: God méni yikama nyangwalka akwi munya sakwa nyangwalka akwi méni wa, di ména ximbu jémba harékéndate. Wun hundika yike guni ye, o yingi maki dé?”
16 Ouves o que estes estão dizendo? Respondeu-lhes Jesus: Sim; nunca lestes:
17 Wungi wataka Jisas diré yatakataka Jerusalem yatakataka dé Betaniré yi. Ye dé wumbu hwa.
17 E, deixando-os, saiu da cidade para Betânia, onde pernoitou.
18 Jisas wumbu hwae ganémbambu dé Jerusalemré wambula yinjoka yambumbu yindéka dé hénoo ya.
18 Cedo de manhã, ao voltar para a cidade, teve fome;
19 Yandéka yita dé xé hambingal maki mi nak yambu gambémbu téndéka. Séfélak ganga wun mimbu téndéka xe dé angi saréké, “Séfélak ganga téndéka sék dé xaké wana. Nawulak géle satawuni.” Wungi wataka dé wun misék géle sanjoka yi. Ye wun misék nawulak xaka téndéka xéhambandé. Ganga male téndéka dé xé. Xéta dé wa, “Ané mimbu sék wambula yamba xakékéndé.” Wungi wandéka dé wun mi bari réka ya.
19 e, vendo uma figueira à beira do caminho, aproximou-se dela; e, não tendo achado senão folhas, disse-lhe: Nunca mais nasça fruto de ti! E a figueira secou imediatamente.
20 Yandéka Jisasna du xe waréngéna di wa, “Owa. Yingi maki ye dé wun mi bari réka ya?”
20 Vendo isto os discípulos, admiraram-se e exclamaram: Como secou depressa a figueira!
21 Wungi wandaka dé Jisas diré wa, “Mwi hundi wuni guniré we. Guni Godka jémba sarékéta watémbéréhafi yata guni wun mika wawun maki watanguni. Guni wangut, mi réka yatandé. Wun joo male hurukénguni. Nawulak joo akwi hurutanguni. Ané némbu ye némangumbu naande yindéte wangut, dé ye némangumbu naande yitandé.
21 Jesus, porém, lhes respondeu: Em verdade vos digo que, se tiverdes fé e não duvidardes, não somente fareis o que foi feito à figueira, mas até mesmo, se a este monte disserdes: Ergue-te e lança-te no mar, tal sucederá;
22 Guni Godka jémba male sarékéta déré wangut, dé gunika atéfék jonduka wangun maki hwetandé.” Wungi dé déka duré wa.
22 e tudo quanto pedirdes em oração, crendo, recebereis.
23 Jisas Jerusalemémbu xaakwa dé tempelré wulayi. Wulaaye dé du takwaré Godna jémbaka wakwe. Wakwendéka dé prisna néma du akwi, getéfana néma du akwi yae di Jisaska wa, “Méta hambuk hérae méni wun jémba ya? Héndé hwe ménika wun jémba?”
23 Tendo Jesus chegado ao templo, estando já ensinando, acercaram-se dele os principais sacerdotes e os anciãos do povo, perguntando: Com que autoridade fazes estas coisas? E quem te deu essa autoridade?
24 Wungi wandaka dé diré wa, “Wuni akwi nak hundi guniré wakwexékétawuni. Wakwexékéwut, guni wuna hundi hasa wangut, wuni guna hundi hasa watawuni.
24 E Jesus lhes respondeu: Eu também vos farei uma pergunta; se me responderdes, também eu vos direi com que autoridade faço estas coisas.
25 Guni mé wa. Héndé wa Jonka dé du takwaré guré husandandéte? God dé wungi wa, o héfambu rekwa du nak dé wungi wa?” Wungi wakwexékéndéka di di hafu buléta waruta di wa, “Nani angi wambet, ‘God dé wungi wa.’ Wungi wambet dé naniré angi watandé, ‘Métaka guni déka hundi xékéhambanguni?’
25 Donde era o batismo de João, do céu ou dos homens? E discorriam entre si: Se dissermos: do céu, ele nos dirá: Então, por que não acreditastes nele?
26 Wafewana nani angi watame? ‘Héfambu rekwa du nak dé wa.’ Nani du takwaka roota wungi wakéme. Séfélak du takwa di Jonka wa, ‘Godna profet nak dé. Wu mwi hundi dé.’ Wungi di we.”
26 E, se dissermos: dos homens, é para temer o povo, porque todos consideram João como profeta.
27 Wungi bulétaka di yéna yata Jisasré wa, “Nani xékélakihambame. Wun jooka wakéme.” Wungi wandaka dé diré wa, “Wuni akwi gunika yamba wakéwuni, wunika jémba hwendé duka.”
27 Então, responderam a Jesus: Não sabemos. E ele, por sua vez: Nem eu vos digo com que autoridade faço estas coisas.
28 Wun hundi wataka dé Jisas ané sataku hundi wa: “Yingi guni saréké? Du nak dunya yéték dé héra. Nak nukwa dé maka dunyaka ye dé wa, ‘Wuna nyan, némbuli méni ye wuna wain yawimbu jémba yataméni.’
28 E que vos parece? Um homem tinha dois filhos. Chegando-se ao primeiro, disse: Filho, vai hoje trabalhar na vinha.
29 Wungi wandéka dé déka nyan wa, ‘Wuni hélék wuni ye.’ Wungi wataka hukémbu mawuli yata dé wun yawimbu jémba yanjoka dé yi.
29 Ele respondeu: Sim, senhor; porém não foi.
30 Wun du ye dé maka dunyaré wandén maki dé déka mwi dunyaré wa. Wandéka dé nyan wa, ‘Xéxé. Némbuli yitawuni.’ Wungi wataka yawimbu jémba yanjoka yihambandé.
30 Dirigindo-se ao segundo, disse-lhe a mesma coisa. Mas este respondeu: Não quero; depois, arrependido, foi.
31 Wumbére yéték nyan héndé yafana hundi xéké?” Wungi wandéka di wa, “Maka dunya.” Wungi wandaka dé Jisas diré wa, “Mwi hundi wuni guniré we. Yéwa héraakwa haraki du, yambumbu tékwa takwa, di tale Godna hémémbu wulayitandi. Wulayindat guni hukémbu wulayitanguni, o yingafwe?
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? Disseram: O segundo. Declarou-lhes Jesus: Em verdade vos digo que publicanos e meretrizes vos precedem no reino de Deus.
32 Guré husandakwa du Jon yae dé wa, ‘Guni haraki saraki mawuli yatakataka Godna hundi jémba xékétanguni.’ Wungi wandéka guni déka hundi xékéhambanguni. Xékéhafi yanguka di yéwa héraakwa haraki du, yambumbu tékwa takwa akwi di déka hundi xéké. Xéka hurundan haraki saraki sémbut yatakataka di Godna hundi jémba xéké. Xékéndaka xe guni hurundan maki huruhambanguni. Guni hurungun haraki saraki sémbut yatakahafi ye déka hundi xékéhambanguni.”
32 Porque João veio a vós outros no caminho da justiça, e não acreditastes nele; ao passo que publicanos e meretrizes creram. Vós, porém, mesmo vendo isto, não vos arrependestes, afinal, para acreditardes nele.
33 Wun hundi wataka dé Jisas diré angi wa: “Guni ané sataku hundi akwi mé xéké. Du nak dé wain bangwi tékwa yawi nak huru. Séndé gitaka dé wain bangwi se. Setaka dé hukémbu wain hulingu hérae sanjoka wain sék gurikésande akinjinyindate dé wekwa motumbu xa. Xataka dé yawika hatindate séményi ge nak dé to. Totaka dé wun yawika hatita yawimbu jémba yata yéwa héraakwa duka jémba hwe. Hwetaka dé afaké téfaré yi.
33 Atentai noutra parábola. Havia um homem, dono de casa, que plantou uma vinha. Cercou-a de uma sebe, construiu nela um lagar, edificou-lhe uma torre e arrendou-a a uns lavradores. Depois, se ausentou do país.
34 “Wain sék géli nukwa yandéka dé dé wali reta jémba yakwa duka dé nawulak wa, di yawika hatikwa duka yindate. Dé wain sék nawulak hwendat hura yandate dé mawuli ya.
34 Ao tempo da colheita, enviou os seus servos aos lavradores, para receber os frutos que lhe tocavam.
35 Yata wandéka déka jémba yakwa du yindaka di yawika hatikwa du diré xétaka nakré xiyae, nakré xiyandaka hiyandéka, di nakré motumbu naake xiya.
35 E os lavradores, agarrando os servos, espancaram a um, mataram a outro e a outro apedrejaram.
36 Xiyandaka hukémbu dé yawina yafa déka jémba yakwa du nawulakré akwi wandéka di yi. Séfélak duré wandéka di yi. Yindaka di yawika hatikwa du diré wungi male di xiya.
36 Enviou ainda outros servos em maior número; e trataram-nos da mesma sorte.
37 “Xiyandaka hukémbu dé yafa déka mawulimbu dé wa, ‘Di wuna dunyana hundi xékétandi.’ Wungi wataka dé déka nyanré wandéka dé yawika hatikwa duka yi.
37 E, por último, enviou-lhes o seu próprio filho, dizendo: A meu filho respeitarão.
38 Yindéka di yawika hatikwa du déka nyanré xe di di hafu hundi bulé. Buléta di angi wa, ‘Yawina yafa hiyandét wun nyan déka yafana atéfék jondu hératandé. Nani déré xiyataka ané yawi hératame.’
38 Mas os lavradores, vendo o filho, disseram entre si: Este é o herdeiro; ora, vamos, matemo-lo e apoderemo-nos da sua herança.
39 Wungi wataka di déré huluke di yawi yatakataka hafwaré hura gwande di déré xiyandaka dé hiya.”
39 E, agarrando-o, lançaram-no fora da vinha e o mataram.
40 Wun hundi wataka Jisas dé diré wa, “Guni yingi guni saréké? Hukémbu yawina yafa yae yawika hatikwa duré yingi maki yatandé?”
40 Quando, pois, vier o senhor da vinha, que fará àqueles lavradores?
41 Wungi wakwexékéndéka di déré wa, “Dé yae wunde haraki saraki sémbut hurundé duré xiyatandé. Wungi hurutandé. Xiyae nawulak duka wun yawi hwetandé, di yawika hatindate. Hwendét hukémbu wain sék géli nukwa di wun wain sék géle déka hwetandi.” Wungi di Jisasré wa.
41 Responderam-lhe: Fará perecer horrivelmente a estes malvados e arrendará a vinha a outros lavradores que lhe remetam os frutos nos seus devidos tempos.
42 Wungi wandaka dé diré angi wa, “Xiyandan nyanka Godna nyingambu angi dé wa:
42 Perguntou-lhes Jesus: Nunca lestes nas Escrituras:
43 Wun hundika guniré wuni we. Hanja guni Juda Godna hémémbu guni re. Reta guni déka jémbaka hélék ye. Hélék yangut God wandét guni déka hémémbu rehafi yangut nak téfana du takwa déka hémémbu xakutandi. Wunde du takwa déka jémba jémba yatandi.
43 Portanto, vos digo que o reino de Deus vos será tirado e será entregue a um povo que lhe produza os respectivos frutos.
44 Du nak wun motu takumbu xakre dé aki maki també també fikatandé. Wun motu duna séfimbu xakre wun duré yawulalama yakitandé.” Wungi dé Jisas wa.
44 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
45 Wun hundi wandéka di prisna néma du akwi, Farisi akwi wun sataku hundi yétékéka xéka di xékélaki. Jisas dika dé wun hundi wa.
45 Os principais sacerdotes e os fariseus, ouvindo estas parábolas, entenderam que era a respeito deles que Jesus falava;
46 Wungi xékélakita di wa, “Nani déré hura séndé gembu takatame.” Wungi wata di angi wa, “Atéfék du takwa di wa, ‘Jisas dé profet nak dé.’ Wungi wandaka nani déré hura séndé gembu takambet, di naniré haraki hurutandi.” Wungi wataka wun du takwa diré wungi haraki hundi wandamboka roota di Jisasré huruhambandi.
46 e, conquanto buscassem prendê-lo, temeram as multidões, porque estas o consideravam como profeta.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.