Marcos 10

Warlpiri Short Bible (WBP) vs BKJ

Sair da comparação
1 Ngula-jangkaju, Jijaji-jana jirrnganja yanu kurdungurlu-patuku kurlirra nguru-kurra yirdi-kirra Jurdiya-kurra. Karrungkajulu ngapangka jingijingi yanurra pirntinyarra-kari-kirra Jurdunurlaju, ngula-kurraju yapalurla yarda turnu-jarrija panu-jarlu. Ngulangkajulpa-jana pinarri-manu jukurrpa yimi-nyayirni-wangu-patu-kari.
1 E ele levantando-se dali, foi para o litoral da Judeia, além do Jordão; e novamente a multidão recorre a ele; e, como era seu costume, ele os ensinou novamente.
2 Ngula-kurrajulurla Paraji-patulku yanurnu yungulu nganta Jijaji yimirr-yungkarla jarungku yungu nganta-jana milki-wangkayarla jaru warntarla. Payurnulu Jijajiji, “Nyarrpa-ka wangka Mujuju-kurlangu kuruwarriji? Jungarni mayi kajilpa watingki yampiyarla nyanungu-parnta karntaju?”
2 E os fariseus vindo até ele, perguntaram-lhe, tentando-o: É lícito ao homem repudiar sua mulher?
3 Jijajirli jangku-manu-jana, “Nyiya-nyarra Mujujurluju yungu kuruwarriji nyurrurlakuju karnta karlirr-mardarninjakuju?”
3 E ele, respondendo, disse-lhes: O que Moisés vos ordenou?
4 Nyanungurlulkulu jangku-manu Jijaji, “Mujuju wangkaja kuja, ‘Watingki kajilpa ngampurrparlu yampiyarla nyanungu-parnta karnta, yampinjakungarntirlijilparla pipa-wiyi yungkarla kuwurtu-jangkarlu, ngula-jangkarlunya yungu yampi.’”
4 E eles disseram: Moisés permitiu escrever carta de divórcio e repudiá-la.
5 Jijaji-jana wangkaja, “Milya-pinyi mayi kankulu nyarrpaku kuruwarriji yirrarnu karlirr-mardarninjakuju Mujujurluju? Ngulaju-nyarra yirrarnu jurru wiljiki.
5 E Jesus, respondendo, disse-lhes: Pela dureza dos vossos corações ele vos escreveu esse mandamento.
6 Nyurru-wiyi kuja Kaaturlu ngurrju-maninjarla yirrarnu nyiyarningkijarra, ‘ngulaju-palangu yapa-jarra yirrarnu wati manu karnta.’
6 Mas desde o princípio da criação, Deus os fez macho e fêmea.
7 Nyampurlangunya-ka wangka Payipulurlaju,
7 Por isso deixará o homem pai e mãe, e se unirá à sua esposa;
8 Ngula-jangkaju, kula kapala-nyanu jarnku jurnta nyina yitingka-jarra, ngulaju kapala jintangka-juku nyina wungu-juku.’
8 e eles dois serão uma só carne; e assim não são mais dois, mas uma só carne.
9 Junga-juku, jalangu-jarraju wati manu karnta kuja kapalangu Kaaturlu jinta-mani, ngulajulpalu-palangu yapa-karirliji karlirr-mardarninja-wangurlu yampiyarla.”
9 Portanto, o que Deus uniu, nenhum homem o separe.
10 Kujalu Jijaji manu kurdungurlu-patu pina-yukaja kaninjarni yuwarlirla, ngulangkajulu yarda payurnu, “Yarda yimi-ngarrika-nganpa nyampu kuruwarri karlirr-mardarninja-kurlangu.”
10 E, em casa, os seus discípulos o perguntaram novamente acerca do mesmo assunto.
11 — ausente —
11 E ele lhes disse: Qualquer que despedir a sua esposa e casar com outra, comete adultério contra ela.
12 — ausente —
12 E, se a mulher despedir a seu marido, e casar com outro, ela comete adultério.
13 Ngakalku, kangurnulpalu-jana yapangku ngalya-karirli kurdukurdu Jijaji-kirra yungu-jana rdakangku ngamurlu-mardarninjarla marnpirni. Ngula-kujakuju, kurdungurlu-paturlulu-jana puta warla-pajurnu kutu Jijaji-kirra kanjarni-kijaku, manulu-jana kurnta-ngarrurnu.
13 E lhe traziam criancinhas, para que as tocasse; e os seus discípulos repreendiam aos que as traziam.
14 Kuja-jana Jijajirli nyangu, ngulakuju-jana kulu-jarrija kurdungurlu-patukuju, manu-jana wangkaja, “Kurdukurdu wita nyampu-piya kajulu wala nyinami ngajuku. Ngana-puka yapa jalangu kuja-ka nyinami nyampu-patu-piya kurdukurdu-piya, ngulaju karla nyinami Kaatuku yangka kuja kajana Warlalja-Wiri nyina yapaku. Kujakuju, yampiyalu-jana warla-pajirninja-wangurlu! Pangkalajulu yanirni kurdukurduju ngajuku!
14 Mas Jesus, vendo isto, indignou-se, e disse-lhes: Deixai vir a mim as criancinhas, e não as impeçais; porque de tais é o reino de Deus.
15 Ngaju karna-nyarra wangkami junga: Jungarnirlili manngu-nyangka yungulpankulu kurdu wita nyampu-piya-jarriyarla. Kala kuja-piya-wanguju, ngulaju kulalpankulurla nyinayarla Warlalja-Wiriki.”
15 Na verdade eu vos digo: Quem não receber o reino de Deus como uma criancinha, não entrará nele.
16 Junga-juku, ngula-jangkaju, kurdu-kari kurdu-kari manulpa-jana, maninjarla rdakalpa-jana yirrarnu jurrungka, manulpa-jana wangkaja, “Kaaturluju kanyarra pirrjirdi-maninjarla warrawarra-kanyi.”
16 E ele, tomando-as nos seus braços, impôs suas mãos sobre elas, e as abençoou.
17 Ngula-jangkaju, Jijaji-jana yarda jirrnganja yarnkaja-yijala. Kujalpa-jana jirrnganja yanurra, ngula-puru-jukurla wati jinta parnkanjarla mirdijirrpijirrpi-jarrinjarla jarntarru pirri-manu kamparrurla, manu wangkajarla Jijajikiji, “Tiija, nyuntujunpa ngurrju, nyarrpa-jarrimirna yungurnarla jirrnganja nyina tarnnga-juku Kaatuku wankaru-juku?”
17 E, estando ele pelo caminho, veio ali alguém correndo, e ajoelhando-se diante dele, perguntou-lhe: Bom Mestre, o que farei para que eu possa herdar a vida eterna?
18 Jijajilkirla wangkaja, “Nyiyakunpaju ngajuju ngurrju-pajurnu? Ngana-puka kula-ka wati nyina ngurrjuju. Kaatu-mipa-ka nyina ngurrjuju.
18 E Jesus lhe disse: Por que tu me chamas bom? Ninguém é bom, a não ser um, que é Deus.
19 Milya-pinyi-jala kanpa-jana kuruwarri-kari kuruwarri-kari Kaatu-kurlanguju kujarla yangka yungu Mujujuku: ‘Yampiyalu-nyanu tarnnga-kurra pakarninja-wangurlu! Nyuntu kajilpanpa nyinayarla palka-kurlu yupukarra, kula kalykuru-jarriya yapa jinta-kari-kirli! Kularla purungku jurnta manta nyiyarlangu yapa jinta-kariki! Kula warlka wangkaya yapa jinta-kari-kirli kuwurturla! Yapa jinta-kari-kirlanguju-jana yampiya jurnarrpaju kurntuly-yimirr-yinja-wangurlu! Linpangku-palangu purda-nyangka kirda-nyanu manu ngati-nyanu wilji-wangurlu!’ Nyampurranya Kaatu-kurlangu kuruwarri kuja yirrarnu Mujujurlu, ngulaju kanpa milya-pinyi nyurru.”
19 Tu sabes os mandamentos: Não cometerás adultério, não assassinarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, não defraudarás, honra a teu pai e a tua mãe.
20 Junga-juku, watijirla wangkaja Jijajikiji, “Tiija, wita-ngurlupakarrarlulparna puraja jungarnirli nyampurraju kuruwarri, kularna rdilyki-pungu jintarlangu, lawa.”
20 E ele respondeu, dizendo: Mestre, tudo isso eu tenho guardado desde a minha juventude.
21 Jijajiji yulkajalparla miyaluju, manulpa nyangu jungarnirli-jiki, manurla wangkajalku watikiji, “Purayarlalpanpa nyampu jinta-karilki kuruwarri: Yanta, jurnarrpa manu nyiyarningkijarra manta nyuntu-nyangu, ngulaju-jana pina jali-manta nyiyarningkijarra talakungarntirliji. Manu ngula-jangkaju, talaju-jana warru yungka marlajarraku rdilyki-watiki. Kajinpa-jana nyiyarningkijarra muku yinyi yapa-kariki, ngula-jangkaju kapunparla jirrnganja nyina nyiyarningkijarra-kurluju Kaatu-kurlangurla nguru-nyayirni-wangurla. Nyiyarningkijarra jali-maninjarla kurdungurlu-jarriya ngaju-nyanguju!”
21 E Jesus, olhando para ele, o amou e lhe disse: Uma coisa te falta; vai pelo teu caminho, vende tudo quanto tens, e dá-o aos pobres, e tu terás um tesouro no céu; e vem, toma a cruz, e segue-me.
22 Kuja yangkangku watingki purda-nyangu Jijaji wangkanja-kurra, wardinyi-jangkaju mularrpa-jarrijalku. Ngula-jangkaju, purda-nyanjarla wajampa-jarrija-nyanurla kujalpa jurnarrpa panu mardarnu.
22 Mas ele, entristecendo-se com o que foi dito, foi embora afligido; pois ele tinha grandes posses.
23 Ngula-jangkaju, Jijajiji warru jungarni-jarrija-jana nyanungu-nyanguku kurdungurlu-patuku, manu wangkaja-jana, “Yangka kuja kalu jurnarrpa panu mardarni yapangku, ngulaju kapulu marnkurrpa-mipa yukamirra Kaatu-kurlangu-kurra nguru-nyayirni-wangu-kurraju, kulalu panu yukami.”
23 E Jesus, olhando ao redor, disse aos seus discípulos: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
24 Kujalu Jijaji purda-nyangu wangkanja-kurra, ngulakujulurla marlaja paa-karrija. Manu yarda-jana wangkaja Jijajiji, “Kulalpa-nyanu nganangku yirrakarla nguru-nyayirni-wangu-kurra Kaatu-kurlangu-kurraju, lawa!
24 E os discípulos se admiraram destas suas palavras. Mas Jesus, tornando a falar, disse-lhes: Filhos, quão difícil é, para os que confiam nas riquezas entrar no reino de Deus!
25 Kulalpa kawartawaraju yukayarla nama-kurlangu ngulyangka, lawa. Kuja-piyarlu-yijala kulalpa-nyanu nganangku-puka jurnarrpa panu-kurlurluju yapangkuju yirrakarla Kaatu-kurlangu-kurraju nguru-nyayirni-wangu-kurraju!”
25 É mais fácil um camelo passar pelo olho da agulha, do que entrar um homem rico no reino de Deus.
26 Kurdungurlu-paturlu kujalu purda-nyangu Jijaji, ngulakujulurla marlaja paa-karrija-nyayirni. Ngulalu payurnu, “Kajilpa Kaaturlu yampiyarla yangka yapa jurnarrpa-kurlu panu-kurlu muurl-mardarninja-wangurlu, nganalku kajika muurl-mardarni Kaaturluju palinja-kujaku?”
26 E eles ficaram extremamente admirados, dizendo entre si: Quem então, poderá ser salvo?
27 Jijajirlilki-jana nyangu jungarnirli, manu wangkaja-jana, “Kulalpa-nyanu nganangku yapangku muurl-mardakarla palinja-kujaku, lawa. Kaatu-miparlu kajika muurl-mardarni yapaju.”
27 E Jesus, olhando para eles, disse: Com homens isso é impossível, mas não com Deus; porque com Deus todas as coisas são possíveis.
28 Piitarlulku jangku-manu Jijajiji, “Yuwayi, nyiyarningkijarrarnalu yampinja-yanu purdangirli. Yampinjarla nyuntulkurnangkulu puraja.”
28 E Pedro começou a dizer-lhe: Eis que nós deixamos tudo, e te seguimos.
29 — ausente —
29 E Jesus, respondendo, disse: Na verdade eu vos digo que não há nenhum homem, que tenha deixado casa, ou irmãos, ou irmãs, ou pai, ou mãe, ou mulher, ou filhos, ou campos, por causa de mim e do evangelho,
30 — ausente —
30 que não receba cem vezes mais, já neste tempo, em casas, e irmãos, e irmãs, e mães, e filhos, e campos, com perseguições; e no mundo vindouro a vida eterna.
31 Jalangu kuja kalu nyina kamparrurla wiri yapa, ngulaju ngakaju kapulu purdangirlilki nyina. Jalangu kuja kalu nyina purdangirli yapa, ngulaju ngakaju kapulu kamparrurla wirilki-yijala nyina.”
31 Mas muitos que são primeiros serão últimos, e os últimos, primeiros.
32 Ngula-jangkaju, Jijajiji jirrnganja-jana yaninja-yanu Jurujulumu-kurra. Ngulajulpa Jijajiji kamparrurla-juku yaninja-yanu. Kala kurdungurlu-patu, ngulajulpalu kulkurru-warnu ngarrurda-jarrinja-yanu purdangirli-wana Jijajikiji nyiya-kujaku mayi. Ngula-jangkaju, Jijaji wangkaja-jana yarda,
32 E eles estavam no caminho, subindo a Jerusalém; e Jesus ia adiante deles. E eles maravilhavam-se, e seguiam-no atemorizados. E, ele tomando novamente os doze, começou a dizer-lhes as coisas que deviam acontecer com ele,
33 “Purda-nyangkajulu! Nyampuju karlipa Jurujulumu-kurraju murnma-juku yani, ngaka karlipa yukamirra. Ngaju kuja karna Yapa-nyayirni-wangu Kaatu-kurlangu nyina, yalumpurla-juku kapujulu yapa-karirli rdarri-mardarni. Ngula-jangkaju, kapulu-jana yinyi maralypikingarduyu-patu wiriwiriki manu kuruwarrikingarduyuku. Nyampu-paturluju kapujulu maju-pajirni kuwurturlarlu, manu kapulu-jana yapa-karikilki ngajuju yinyi Juwu-wangu-patuku yungujulu pinyilki tarnnga-kurra.
33 dizendo: Eis que vamos para Jerusalém, e o Filho do homem será entregue aos principais sacerdotes, e aos escribas, e eles o condenarão à morte, e o entregarão aos gentios;
34 Pinjakungarntirli kapujulu manyu-pinyi, manu kapujulu nyinypa-kijirni, manu kapujulu ngalyipi-piya-kurlurlu pinti-kirlirli wilykarra-pakarni, manu kapujulu tarnnga-kurra pinyi. Ngula-jangkaju, jirrama-jangkarla ngurra-jarra-jangkarla kapurna pina-wankaru-jarrimi.”
34 e eles zombarão dele, e o açoitarão, e cuspirão nele, e o matarão; e ao terceiro dia ele será ressuscitado.
35 Ngula-jangkaju, Jamaji manu kukurnu-nyanu Jaanu, ngalapi-nyanu-jarra Jipiti-kirlangu-jarra, yanurnu-palarla Jijajiki, payurnu-pala, “Tiija, ngari karlijarrangku wita payirni. Kajirlijarrangku payirni nyiyarlanguku-puka, ngulakuju ngungkurr-nyinaya-jarrangku wurra-maninja-wangu.”
35 E Tiago e João, filhos de Zebedeu, aproximaram-se dele, dizendo: Mestre, queremos que tu nos faças o que nós desejamos.
36 Jijajirliji payurnu-palangu, “Nyarrpa-manirnangkupala?”
36 E ele lhes disse: O que quereis que eu vos faça?
37 Ngula-jangkaju, payurnulku-pala Jijajiji, “Kajinpa nyuntu yartarnarri wiri-jarlu-kurlu nyinami yangkangka Kaatu-kurlangu nguru-nyayirni-wangurla, ngajarrarlangu-jarrangku wiri yirraka yungurlijarra nyina wati-nyarra nyuntu-nyangurla yitipi-jarra, jinta jungarni-purdanji, jinta jampu-purdanji.”
37 E eles lhe disseram: Concede-nos que na tua glória nós possamos nos assentar, um à tua direita, e o outro à tua esquerda.
38 Jijaji wangkaja-palangu, “Ngurrpangku kanpajupala payirni. Lani-wangunya kanpala nyina ngajukuju waalparrirninjakuju yangka kajijili nyarrpa-mani ngaju Jurujulumurla? Yalirla kapujulu ngajuju murrumurru-mani-nyayirni. Kujakuju kanpala lani-wangu mayi nyina marriwa yungunpajupala waalparrirni ngaju kajijili nyarrpa-mani?”
38 Mas Jesus lhes disse: Não sabeis o que pedis; podeis vós beber o cálice que eu bebo, e serdes batizados com o batismo com que eu sou batizado?
39 Junga-juku, Jamajirli manu Jaanurlulku-pala jangku-manu, “Yuwayi, lani-wangu karlijarra nyina nyuntukuju waalparrirninjakuju.”
39 E eles lhe disseram: Nós podemos. Jesus, porém, disse-lhes: De fato, bebereis o cálice que eu bebo, e sereis batizados com o batismo com que eu sou batizado;
40 Kala nguru-nyayirni-wangurla Kaatu-kurlangurlaju kularna-jana ngajulurlu milarninjarla yirrarni yapaju nyinanjakuju jampu-purdanjiki manu jungarni-purdanjiki, lawa. Wapirra Kaaturlu-jana milarnu yapa nyurru-juku nyinanjakuju ngaju-wanakuju.”
40 porém, o assentar-se à minha direita, ou à minha esquerda, não é meu para dar; mas o será dado àqueles a quem está preparado.
41 Kujalu-jana kurdungurlu-patu-kariyi-nyanurlu purda-nyangu Jamaji manu Jaanu kuja-kurra wangkanja-kurra, ngula-jarrakujulu-jana kulu-jarrija-nyayirni purda-nyanjarla.
41 E os dez, tendo ouvido isso, começaram a indignar-se contra Tiago e João.
42 Kujarlaju, Jijajirli-jana turnu-manu jintawarlayilki-jiki kurdungurlu-patuju, ngula-jana kuja wangkaja, “Milya-pinyi kankulu-jana nguru-kari nguru-kari kuja kalu-jana wiriwiri nganta nyina yapaku. Nyampurrarlu wiriwirirli, warrarda kalu-jana jinyijinyi-mani warrki-jarrinjaku yangka kuja kalu nyanungu nyampu wiriwiri ngampurrpa-jarri.
42 Mas Jesus, chamando-os a si, disse-lhes: Sabeis que os que são reconhecidos como governadores dos gentios, exercem senhorio sobre eles, e que sobre eles uns dos seus grandes exercem autoridade.
43 — ausente —
43 Mas não será assim entre vós; antes, qualquer que entre vós quiser tornar-se grande, será o vosso ministro,
44 — ausente —
44 e qualquer que entre vós quiser ser o primeiro, será servo de todos.
45 Ngajurlangu yangka Yapa-nyayirni-wangu Kaatu-kurlangu, kujarna yanurnu nyampu-kurra walya-kurra, kularna yanurnu jinyijinyi-maninjaku panuku yapaku, lawa. Ngajurna yanurnu nyampu-kurraju yungurna-jana yapaku warrki-jarri yirnkilypa-wangu. Manu kajirna-jana pali ngungkarra, ngulaju yungurna-jana muurl-mardarni wilji-warnu panu-jarlu palinja-kujaku.”
45 Porque até mesmo o Filho do homem não veio para ser servido, mas para servir, e para dar a sua vida em resgate de muitos.
46 Ngula-jangkaju, ngaka-pardu-karilki jirrnganja-jana yanu Jijaji kurdungurlu-patuku manu yapa panu-kariki kirri-kirra yirdi-kirraju Jiriku-kurra. Kujalu jingijingi yaninjarla wilypirra-pardija kirri-ngirliji, ngulangkalpa jinta wati nyinaja yirdiyi-wana milpa-parntaju yirdiji Parrtimuju, ngulaju ngalapi-nyanu Timayiji-kirlangu. Ngulajulpa-jana yapa warlkirninjarla payurnu talakupurdarlu kujalpalu nyanungu-wana nyanungu-wana jarala-wapaja jingijingi.
46 E eles chegaram a Jericó; e, saindo ele de Jericó com os seus discípulos e um grande número de pessoas, Bartimeu, o cego, filho de Timeu, estava assentado ao lado da estrada, mendigando.
47 Jinta-kari mardarla yapa wangkaja Parrtimujuku, “Jijaji Najariti-wardingki yananyampa.”
47 E, ele ouvindo que era Jesus de Nazaré, começou a clamar, e a dizer: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim.
48 Yangka yapa kujalpalu nyanungu-wana nyanungu-wana jarala-wapaja, ngulangkujulu kurnta-ngarrurnu, manulu puta wurdungu-manu. Nyanungujulpa ngari yardayarda purlaja kilji-nyayirni, manulpa warrarda yirdi-manu Jijaji, “Wayinpa! Kiing Tapiti-kirlangu Ngalapi-nyanu, mari-jarrinjarlaju ngurrju nyinaka wiyarrpaku!”
48 E muitos mandaram que se calasse; mas ele clamava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
49 Junga-juku, Jijaji juul-karrija purda-nyanjarla, ngula-jangkaju-jana wangkaja yapa panuku, “Yajarninjintalu!”
49 E Jesus, parando, ordenou que ele fosse chamado; e eles chamaram o homem cego, dizendo-lhe: Tem bom ânimo, levanta-te; ele te chama.
50 Junga-juku, jimanta-ngurluju wawardaju manu, rurruny-pinjarla kujurnu walya-kurra. Ngula-jangkaju, karrinja-pardija kapanku. Ngula-jangkaju, yanurla Jijajikilki.
50 E ele, lançando de si a sua capa, levantou-se, e foi até Jesus.
51 Jijajirliji payurnu, “Nyiyakulpanpaju purlaja?”
51 E Jesus, respondendo, disse-lhe: O que queres que eu te faça? E o homem cego lhe disse: Senhor, que eu receba a minha visão.
52 Jijajilkirla wangkaja, “Yuwayi ngula-juku, yantalku. Kuja kanpaju wala nyinami, kujarlaju kanpa nyanyilki.”
52 E Jesus lhe disse: vai no teu caminho, a tua fé te curou. E ele imediatamente recebeu visão, e seguiu a Jesus pelo caminho.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.