Lucas 23
Warlpiri Short Bible (WBP) vs BKJ
1 Junga-juku, Jijajiji kangulkulu wiri-kari-kirlangu-kurra Paliti-kirlangu-kurra yangka-kurlangu-kurra kujalpa-jana nyanunguju wiri nyinaja Jurdiya-wardingki-patuku. Ngulakunyalurla Jijaji kanjarla-yungu.
1 E, levantando-se toda a multidão deles, levaram-no a Pilatos.
2 Ngula-jangka, jiily-ngarrurnu mukulpalu Jijaji, manulpalu warlka wangkaja Jijaji-kirli, wangkajalurla Palitiki, “Nyampu wati ngulajulpa-jana warlka wangkaja nganimpa-nyangu yapakuju. Kala-jana yapakuju wangkaja tala yinja-wangu nyinanjaku yangka nyuntu-nyanguku Ruumu-wardingki Kingiki. Kala-nyanu ngarrurnu Mijaya nganta Warlalja-Wiri nganimpaku Juwu-patuku.”
2 E eles começaram a acusá-lo, dizendo: Encontramos este indivíduo pervertendo a nação, proibindo dar o tributo a César, e dizendo ser ele mesmo Cristo, um rei.
3 Junga-juku, payurnu Jijajiji Palitirli, “Nyuntu mayi kanpa-jana kingiji wiriji nyina Juwu-patukuju”
3 E Pilatos perguntou-lhe, dizendo: És tu o REI DOS JUDEUS? E ele, respondendo, disse-lhe: Tu o dizes.
4 Ngula-jangka, Paliti-jana wangkaja maralypikingarduyu-patuku wiriwiriki manu yapa panu-kariki kujalpalu warru karrija, “Nyiyakulparna nyampuju wati pungkarla? Nyampuju ngurrju.”
4 Então, disse Pilatos aos principais sacerdotes e à multidão: Eu não acho culpa alguma neste homem.
5 Wangkaja-jukulpalurla Palitikiji, “Lawa, kula ngurrju ngulaju. Kala warru yanu Kaliliyi-wana, manu kala-jana jinyijinyi-manu yungu ngantalu-jana kulu-jarrimilki Ruumu-wardingki-patuku. Ngula-jangka yanu Jurdiya-kurra kuja-yijala, manu jalangu yanurnu nyampu-kurralku Jurujulumu-kurra yapaku jinyijinyi-maninjaku-yijala.”
5 E eles, ainda mais violentos, disseram: Ele agita o povo ensinando por toda a Judeia, começando pela Galileia até este lugar.
6 Ngula purda-nyangu Palitirli kuja-kurra yimi, payurnu-jana, “Nyampuju wati Kaliliyi-wardingki-yijala mayi?”
6 Quando Pilatos ouviu falar da Galileia, ele perguntou se aquele homem era um galileu.
7 Jinta-kari watilpa nyinaja Yarurdu wiri Kaliliyiki. Yarurdulpa nyinaja Jurujulumurla-yijala. Kujarlanya, Palitirli Jijajiji yilyaja Yarurdu-kurra yungu miimii-nyanjarla payirni.
7 E, assim que soube que ele pertencia a jurisdição de Herodes, ele enviou-o a Herodes, que também estava em Jerusalém naqueles dias.
8 Yarurdujulparla ngampurrpa warrarda nyinaja Jijajiki nyanjaku yungu nyanyi Jijaji yapa parlpuru-maninja-kurra. Kujalu kangurnu Jijaji Yarurdu-kurra, Yarurduju wardinyi-jarrija-nyayirni.
8 E Herodes, quando viu a Jesus, alegrou-se muito; porque ele desejava vê-lo há muito tempo, por ter ouvido muitas coisas dele; e esperava ver algum milagre feito por ele.
9 Warrardalpa payurnu Jijaji yimi nyiyarningkijarra. Jijajijilpa karrija wurdungu yalu-maninja-wangu.
9 Então, o interrogava com muitas palavras, mas ele nada lhe respondia.
10 Ngula-jangkaju, yangkaju maralypikingarduyu-patu wiriwiri manu kuruwarrikingarduyu-patu, ngulajulpalu warlka wangkaja Jijaji-kirli. Punku ngantalpalu yirdi-manu.
10 E os principais sacerdotes e os escribas estavam ali, e o acusavam com veemência.
11 Ngula-jangka, Yarurdu manu yurrkunyu-patu nyanungu-nyangurlulpalu manyu-pungu Jijajiji. Kujalurla yirrarnu pangkarra ngurrju-nyayirni, yilyajalkulu pina Paliti-kirra.
11 E Herodes, com os seus homens de guerra, desprezou-o, e, escarnecendo dele, vestiu-o de uma roupa deslumbrante, e enviou-o novamente a Pilatos.
12 Ngula-jangka, Yarurdu manu Paliti-pala jinta-jarrijalku. Ngula-wangurla-wiyi, kulalpa-pala-nyanu ngurrju nyinaja.
12 E, no mesmo dia, Pilatos e Herodes se tornaram amigos; porque antes tinham uma inimizade entre eles.
13 Ngula-jangka, Palitirli-jana yimi yilyaja Juwu-patuku maralypikingarduyu-patu wiriwiriki manu panu-karirlangu wiriwiriki manu yapa panuku yungulu yanirni nyanungu-nyangu-kurra yuwarli wiri-kirra wangkanjaku.
13 E Pilatos chamando os principais sacerdotes e governantes do povo,
14 — ausente —
14 disse-lhes: Trouxeram-me este homem como pervertedor do povo; e eis que, examinando-o perante vós, não achei neste homem nenhuma culpa daquilo que o acusam,
15 — ausente —
15 mas nem Herodes; pois eu lho enviei novamente, por causa de vós, e nada digno de morte foi cometido por ele.
16 Kapurna-jana wangka ngaju-nyanguku yurrkunyu-patuku yungulu ngari wilykarra-pakarni ngalyipi-piya-kurlurlu. Ngula-jangka kapurna yilyami walyparralku.”
16 Portanto, castigá-lo-ei e o soltarei.
17 — ausente —
17 (Porque era-lhe necessário soltar-lhes um por ocasião da festa).
18 — ausente —
18 E gritavam todos juntos, dizendo: Fora daqui com este homem, e solta-nos Barrabás;
19 — ausente —
19 (que fora lançado na prisão por causa de uma rebelião feita na cidade, e de um assassinato).
20 Palitijilpa nyinaja ngampurrpa Jijaji yilyanjaku. Ngula-jana payurnu, “Yilyanyarna Jijaji? Nyarrpankulu manngu-nyanyi?”
20 Novamente, pois, Pilatos falou, querendo soltar a Jesus.
21 Junga-juku, yardalurla purlaja, “Pungka, pungka! Waraly-yirraka warntawarntarla!”
21 Mas eles gritavam, dizendo: Crucifica-o! Crucifica-o!
22 Yarda-jana payurnu Palitirliji, “Ngajulurlurna nyurru payurnu nyiyarningkijarra. Nyiya-wiyi nyampurluju kuruwarriji rdilyki-pungu watingki? Nyiyakurna pinyi nyampuju wati? Kapurna-jana wangka ngaju-nyanguku yurrkunyu-patuku yungulu ngari wilykarra-pakarninjarla yilyami.”
22 E ele lhes disse pela terceira vez: Por que, que mal ele fez? Não achei nele culpa de morte. Portanto, castigá-lo-ei e o soltarei.
23 — ausente —
23 E eles insistiam em alta voz, requerendo para que ele pudesse ser crucificado. E as suas vozes e as dos principais sacerdotes prevaleceram.
24 — ausente —
24 E Pilatos deu sentença, que deveria ser como eles exigiam.
25 — ausente —
25 E soltou-lhes o que fora lançado na prisão por uma rebelião e assassinato, que era o que eles desejavam; mas entregou Jesus à vontade deles.
26 Junga-juku, jinyijinyi-manulu Jijajiji maninjaku watiya warntawarntaku yungu-nyanu kanja-yani nyanunguku. Kujalu yurrkunyu-patu manu Jijaji wilypi-pardijarra kirri-jangkaju Jurujulumu-jangka, ngulajulurla rdipija jintaku watiki kujalpa yanurnu nguru-kari-jangka manangkarra-jangka. Ngulaju yirdiji Jimani yangka kirri-wardingki Jarini-wardingki. Ngulalkulu jinyijinyi-manu yurrkunyu-paturluju yangkakuju watiya warntawarntaku yungurla kanja-yani Jijajiki purdangirli-wanarlu.
26 E, enquanto o conduziam, eles pegaram um certo Simão, cireneu, que vinha do campo, e colocaram nele a cruz, para que ele pudesse carregá-la após Jesus.
27 Panungkulpalu puranja-yanu Jijajiji. Karnta-patulpalurla yulanja-yanu.
27 E seguia-o uma grande multidão de povo e de mulheres, que também pranteavam e lamentavam por ele.
28 Jijaji jupu-karrinjarla-jana wangkaja karntakarntakuju, “Nyurrurla Jurujulumu-wardingki-patu karntakarnta, kulajulu yulaya ngajuku! Yulayalu-nyanu nyurrurlaku manu kurdukurduku!
28 Mas Jesus, voltando-se para elas, disse: Filhas de Jerusalém, não choreis por mim; mas chorai por vós mesmas e por vossos filhos.
29 Nguruju kapu-nyarra wuurnpa-jarrimilki. Ngaka, yapa-patu kapulu wangka kuja, ‘Karntangku kuja kalu-jana kurdukurdu mardarni, ngulaju kapulu-jana wajawaja-mani, manu kapulu mularrpa-jarrimi. Kala karnta ngana-puka kaji nyina kurdu-wangu, ngulaju kapu wardinyi nyina mularrpa-wangu ngati-puka-piya-wangu.’
29 Porque eis que virão dias em que dirão: Abençoadas são as estéreis, e os ventres que nunca geraram, e os peitos que nunca amamentaram.
30 Yangka wuurnpa-puru kapulu yapaju wangkami kuja, ‘Nyarrpararlarlipa wurulypa nyina yapa-kujaku pinja-kujaku? Parnka mayirlipa pirli-kirra wurulypa-nyinanjakuju?’ Kujanya kapulu yapaju wangka.
30 Então, eles começarão dizer para os montes: Caiam sobre nós; e aos outeiros: Cubram-nos.
31 Ngajujurna wati ngurrju, kala kapujulu pinyi-jiki, manu kapujulu yirrarni warntawarntarla. Kala nyurrurla yapa-patu, kula kankulu ngurrju nyina ngaju-piya. Nyarrpa kankulu manngu-nyanyi? Kapulu-nyarra mayi yampimi nyurrurlaju pinja-wangurlu? Lawa, kapulu-nyarra pinyi-yijala! Yulayalu-nyanu nyurrurlaku, kula ngajuku!”
31 Pois se eles fazem estas coisas em uma árvore verde, o que se fará na seca?
32 Yangka yurrkunyu-paturlu, ngulajulpalu-jana mardarnu wati jirrama-kari punku-jarra. Kangulu-jana warntawarnta-kurra pinjaku Jijajirlajinta.
32 E havia também outros dois, que eram malfeitores, sendo conduzidos com ele para serem mortos.
33 Kujarlunyalurla nguru-yirrarnu Jijajikiji pirli-pardu-kurra yirdi-kirraju Jurru Yungkurnu-kurra. Ngula-jangkaju, yalumpurlajukulu yurrkunyurlu yirrarnu Jijaji watiya warntawarntarla yungulu pinyi tarnnga-kurra. Jirrama-kari wati-jarra wiji-palka-jarra, yirrarnulu-palangu watiya warntawarntarlaju watiya-kari-jarrarla warntawarntarla-yijala, jinta jungarni-purdanji, jinta jampu-purdanji.
33 E, quando eles chegaram ao lugar que é chamado Calvário, ali o crucificaram, e aos malfeitores, um à direita, e outro à esquerda.
34 Jijajirla wangkaja Kaatuku, “Wapirra, nyampurra yapa-paturlu kajijili milya-pungkarla, kulajulu yirrakarla warntawarntarla. Ngurrpa kalu nyinami ngajuku milya-pinja-wangu. Kujarlanya, kulu-wangu-jana nyinaya, ngari-jana kulu-wangu yawuru-jarriya!”
34 Então, disse Jesus: Pai, perdoa-lhes, porque eles não sabem o que fazem. E, repartindo as suas vestes, lançaram a sorte.
35 Yapalpalu karrija warntawarntarla, nyangulpalu Jijaji. Kala yangka Juwu-patu wiri-watirli ngulajulpalu manyu-pungu, manulpalu-nyanu wangkaja, “Kala kujalpa-jana yangka yapa panu-kari muurl-mardarnu nganta palinja-kujaku, kala nyanungurlu kulalpa-nyanu wankaru-mantarla mayi? Nyampuju Jijaji nganta Mijaya Milarninja-warnu nganta. Kajilpa junga-nyayirni nyinayarla Mijaya, ngulaju kajika jitimi kanunju ngula-ngurlu warntawarnta-ngurlu!”
35 E o povo ficou parado e olhando, e também os governantes o ridicularizavam, dizendo: Ele salvou aos outros; salve-se a si mesmo, se é o Cristo, o escolhido de Deus.
36 Yangka yurrkunyu-paturlu panungkulpalu manyu-pungu Jijaji. Jinta-karirli, ngulaju parnkanjarla manunjunu wita wawarda pijiji-pardu. Ngulaju julyurl-yirrarnu wingkingka kumarlparla pamangka nyurru-warnurla. Ngula-jangka wakirdirla watiyarla wayurnu pijiji-pardu. Ngula-kurluju parnkaja, Jijajikirla parnkanjarla yirrarnu lirrangka yungu wita nganjarla.
36 E também os soldados zombavam dele, chegando-se a ele, e oferecendo-lhe vinagre,
37 Yangka yurrkunyu-patulpalurla wangkaja Jijajiki, “Kajinpa-jana nyina Kingi Juwu-patuku, ngulaju jitiyarni warntawarnta-ngurlu!”
37 e dizendo: Se tu és o REI DOS JUDEUS, salva-te a ti mesmo.
38 Ngula-wangurla-wiyi, pipalkulu wita manu jaru wita-kurlu nyampu-kurlu: ‘NYAMPUJU NGULAJU KINGI JUWU-PATUKU’. Kujanyalu yirrarnu pipa Jijajirla kankarlumparra-warnu watiya warntawarntarlaju.
38 E também havia uma inscrição, escrita acima dele em letras de grego, e latim, e hebraico: Este é o REI DOS JUDEUS.
39 Yangka purunjunju jinta-karirli, ngulajulpa manyu-pungu Jijajiji, kujarla purlaja, “Yuwa, kajilpanpa Mijaya nyinayarla, ngulaju jitiya warntawarnta-ngurlu manu ngajarrarlangu-jarrangku jitinja-yirraka yungurlipa parlpuru nyina palinja-wangu!” Yinkarla ngarlarrija Jijajikiji.
39 E um dos malfeitores que estavam pendurados, enfurecido, dizia: Se tu és o Cristo, salva-te a ti mesmo e a nós.
40 Yangka jinta-karirli purunjunjurlu, kurnta-ngarrurnu jinta-kariji kamparru-warnu wati kujalparla ngarlarrija Jijajiki, wangkajarla, “Yampiya manyu ngarlarrinja-wangurlu! Kaatu puta manyu-pungka kujarlu! Ngalipa marnkurrpa-juku kapurlipa palimi nyampu warntawarntarla.
40 Mas o outro, respondendo, repreendia-o, dizendo: Tu nem mesmo temes a Deus, estando na mesma condenação?
41 Wati nyampuju ngurrju, yungulpalu yampiyarla pinja-wangurlu. Kala ngalijarraju ngulaju punku-nyayirni karli nyina. Kala kajirli palimi jalangu, ngulaju ngula-juku!”
41 Porque nós, em verdade, padecemos justamente, pois nós recebemos a devida recompensa dos nossos atos; mas este homem nada fez de errado.
42 Yangkarla purunjunju wangkaja Jijajiki, “Ngaka kajinpa nyina wiri nguru-nyayirni-wangurla, manngu-nyangkaju ngaju wajawaja-maninja-wangurlu.”
42 E ele disse a Jesus: Senhor, lembra-te de mim, quando tu vieres em teu reino.
43 Jijajijirla wangkaja, “Junga karnangku wangkami. Jalangu kajinpa pali, ngula-jangkaju kapunpaju jirrnganja nyina ngajuku nguru-nyayirni-wangurla.”
43 E disse-lhe Jesus: Verdadeiramente eu te digo: Hoje tu estarás comigo no paraíso.
44 Yangkangka jintangka-juku parrangka karlarla-puru, marlajalkurla maru-jarrija parraju Kaatukuju, ngulaju yalumpurla-juku ngurrararla munga-piya-juku marujulpa karrija wuraji-karda. Kulalu nganangku nyangu wantaju.
44 E era já quase à hora sexta, e houve trevas sobre toda a terra até a hora nona.
45 Ngula-puruju, Yuwarli Maralypirlaju kaninjarni, wawarda kirrirdi-nyayirni, yangka kujalparla wawarda kirrirdi wapirrija maralypiki yurlturnpa-parduku, Kaatu-kurla marlaja larra-yanu kankarlarra-ngurlu kaninjarra-kurra.
45 E o sol se escureceu, e o véu do templo rasgou-se ao meio.
46 Ngula-jangka, Jijajirla purlanjarla wangkaja Kaatuku, “Wapirra, yinyi karnangku ngaju-nyangu pirlirrpa!” Kuja purlanjarla palijalku.
46 E Jesus gritando em alta voz, disse: Pai, nas tuas mãos eu entrego o meu espírito. E, tendo dito isso, ele rendeu o espírito.
47 Jinta wati wiri yurrkunyukungarduyu, ngulajulpa yalumpurla-yijala karrija kamparrurla watiya warntawarntarla kaninjarni. Kuja Jijaji nyangu palinja-kurra, ngulajurla Kaatuku pulka-pungu. Kuja wangkaja, “Nyampu wati, ngulajulpa nyinaja ngurrju. Kula punku-wiyilpa nyinaja.”
47 Ora, quando o centurião viu o que estava feito, ele glorificou a Deus, dizendo: Certamente este era um homem justo.
48 Yapa panungku kujalpalu karrinjarla nyangu Jijaji warntawarntarla, ngulajulpalu wajampa-jarrinjarla yulaja. Yanu mukulu ngurra-kurralku.
48 E toda a multidão que se ajuntara para observar, vendo as coisas que estavam feitas, retornavam batendo no peito.
49 Wungu-warnurlu ngulalpalu Jijaji milya-pungu, ngulalpalu karrinjarla nyangu wurnturu-ngurlu. Manu yangka karntakarnta kujalurla jirrnganja yanurnu nyanunguku Kaliliyi-ngirli, karrinjarla-yijalalpalu nyangu.
49 E todos os seus conhecidos, e as mulheres que o haviam seguido desde a Galileia, estavam de longe vendo estas coisas.
50 Kutu-juku yangka warntawarntakuju karrijalpa wati yirdiji Jajupu. Nyanunguju yangka kirri Juwu-kurlangu-wardingki Rdimajiya-wardingki. Ngulaju Kanjulukungarduyu kala nyinaja wiri-patu-kari-kirli Kanjulu-patu-kariyi-nyanu-kurlu. Nyanungujulpa nyinaja ngurrju-nyayirni, manu kala Kaatu-kurlangu kuruwarri puraja ngurrjungku.
50 E eis que havia um homem de nome José, um conselheiro, e ele era homem bom e justo;
51 Manu kala Kaatuju warrarda payurnu kujarlu, “Wapirra, Warlalja-Wiri-jana nyinaya yapaku jintawarlayiki-jiki ngurujarraranyparlaku.” Jijaji palinja-wangurla-wiyi, nyanungujulpa nyinaja ngungkurr-nyinanja-wangu yangka panu-kariki Kanjulu-patuku kujalpalurla japirdija Jijajiki pinjaku.
51 (que não tinha consentido no conselho e nos atos deles), ele era de Arimateia, cidade dos judeus; e ele também esperava o reino de Deus.
52 Ngula-jangkaju, Jajupurlu kutu payurnunjunu yangka Paliti wiri yungu Jijaji palka nyurnulku kapanku pirnkingka yirrarninjini.
52 Este homem foi a Pilatos, e implorou pelo corpo de Jesus.
53 — ausente —
53 E, havendo-o tirado, envolveu-o em um pano de linho, e o deitou em um sepulcro lavrado na rocha, onde nenhum homem ainda havia sido posto.
54 — ausente —
54 E era o dia da preparação, e ia começar o shabat.
55 — ausente —
55 E as mulheres que tinham vindo com ele da Galileia o seguiram também, e viram o sepulcro, e como foi posto o seu corpo.
56 — ausente —
56 E elas retornando, prepararam especiarias e unguentos; e no dia do shabat repousaram, conforme o mandamento.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.