João 11

Warlpiri Short Bible (WBP) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 — ausente —
1 Lázaro caiu doente em Betânia, onde estavam Maria e sua irmã Marta.
2 — ausente —
2 Maria era quem ungira o Senhor com o óleo perfumado e lhe enxugara os pés com os seus cabelos. E Lázaro, que estava enfermo, era seu irmão.
3 Kuja Lajuru nyurnu-jarrija, nyanungukupurdangka-jarrarlu-pala yapa jinta yilyaja yimi-kirli Jijaji-kirra. Yapa yali wangkajarla Jijajikiji, “Warlalja-Wiri, nyuntu-nyangu wungu-warnu Lajuruju-ka nyurnu-nyayirni nyina.”
3 Suas irmãs mandaram, pois, dizer a Jesus: Senhor, aquele que tu amas está enfermo.
4 Jijajirla wangkaja nyanungukuju, “Yuwayi, junga kujaju. Kula tarnnga palimi, lawa. Nyanunguju nyurnu-jarrija yungulu yapangku milya-pinyi Kaatu kuja-ka pirrjirdi-nyayirni nyina manu yungulurla nyanunguku kaja-nyanurlanguku pulka-pinyi.”
4 A estas palavras, disse-lhes Jesus: Esta enfermidade não causará a morte, mas tem por finalidade a glória de Deus. Por ela será glorificado o Filho de Deus.
5 Jijajijilpa-jana yulkaja-nyayirni Maartaku manu nyanungukupurdangkaku Miiriki manu Lajuruku.
5 Ora, Jesus amava Marta, Maria, sua irmã, e Lázaro.
6 Kuja Lajuru purda-nyangu nyurnu, kula kapanku yanu, lawa. Murnmalpa nyinaja ngulangka-juku parra jirramaku.
6 Mas, embora tivesse ouvido que ele estava enfermo, demorou-se ainda dois dias no mesmo lugar.
7 Ngula-jangka, Jijaji-jana kurdungurlu-patuku wangkaja, “Pinarlipa yani Jurdiya-kurra.”
7 Depois, disse a seus discípulos: Voltemos para a Judéia.
8 Wangkajalurla, “Tiija, pirrarni-kari kujalpanpa Jurdiyarla nyinaja, yapangkungkulu nyuntuju puta pungu pirli-kirlirli. Nyiyaku kanpa pina-yani yali-kirraju?”
8 Mestre, responderam eles, há pouco os judeus te queriam apedrejar, e voltas para lá?
9 Jijajirli-jana yalu-manu, “Purda-nyangkajulu! Kuja-ka wanta pardimirni mungalyurru, yurirrimi-ka nguru-wana kakarrara-ngurlu karlarra-kurra yukanjakungarntiji. Kuja-puruju wanta kuja-ka jankami, yapangkuju kalu nyiyarningkijarra nyanyi warrajarlu, manu kalu wapami rampal-wantinja-wangu.
9 Jesus respondeu: Não são doze as horas do dia? Quem caminha de dia não tropeça, porque vê a luz deste mundo.
10 Kuja-ka wanta yukamirralku, ngula-jangka munga-jarrimilki-ka. Nganangku kula-ka nyanyi nyiyarlangu, lawa. Manu kaji yapa wapami mungangka, kapu rampal-wantimi.”
10 Mas quem anda de noite tropeça, porque lhe falta a luz.
11 Ngula-jangka, Jijaji-jana wangkaja, “Ngalipa-nyangu wungu-warnu Lajuruju-ka jardalku ngunami. Yakarra-maninjini karna.”
11 Depois destas palavras, ele acrescentou: Lázaro, nosso amigo, dorme, mas vou despertá-lo.
12 Wangkajalurla, “Warlalja-Wiri, kuja-ka nyanungu ngari jarda ngunami, kapu ngurrju-jarrimilki.”
12 Disseram-lhe os seus discípulos: Senhor, se ele dorme, há de sarar.
13 Kurdungurlu-paturlulu rampal-manngu-nyangu kula-nganta Lajuruju jarda-juku. Kuja-jana Jijajirli yimi-ngarrurnu Lajuru nganta jarda, yimi-ngarrurnulpa-jana ngurrjungku kuja Lajuru nyurru-juku palija.
13 Jesus, entretanto, falara da sua morte, mas eles pensavam que falasse do sono como tal.
14 Ngula-jangka, wangkaja-jana, “Yuwayi, Lajuruju nyurru palija.
14 Então Jesus lhes declarou abertamente: Lázaro morreu.
15 Ngajurna wardinyi kujarna ngajuju nyampurla-juku nyinaja yaninja-wangu. Kajirna marda yantarla Lajuru-kurra pirrarni-pardu-kari, ngulaju kulankujulu ngungkurr-nyinayarla. Yanilki karna yungunkujulu ngungkurr-nyinalku. Yanirlipa!”
15 Alegro-me por vossa causa, por não ter estado lá, para que creiais. Mas vamos a ele.
16 Jinta kurdungurlu Tamiji, yirdi-kariji Titimaji. Wangkaja-jana panu-kariki kurdungurluku, “Yanirliparla jirrnganja ngalipa-nyangu Tiijaku yungurliparla jirrnganja palimi nyanunguku!”
16 A isso Tomé, chamado Dídimo, disse aos seus condiscípulos: Vamos também nós, para morrermos com ele.
17 Kuja Jijaji yanurnu Pijini-kirra, yapangkulurla yimi-ngarrurnu kujalpa Lajuru-kurlangu palka ngunaja pirnkingka murntu-pala parraku. Yirrarnulu yalirla.
17 À chegada de Jesus, já havia quatro dias que Lázaro estava no sepulcro.
18 Yali kirri Pijini, ngulaju kutu kirri wiriki Jurujulumuku.
18 Ora, Betânia distava de Jerusalém cerca de quinze estádios.
19 Panu-jarlu Jurdiya-wardingki yapalu-jana yanurnu Maartaku manu Miiriki yungulu-palangu jirrnganja yulami yungu-pala wajampa-wangu nyina nyanungukupurdangka-ngurlu Lajuru-ngurlu kuja-pala wajawaja-manu.
19 Muitos judeus tinham vindo a Marta e a Maria, para lhes apresentar condolências pela morte de seu irmão.
20 Maartarlu purda-nyangu Jijajijilpa yanurnu-juku nganta yirdiyirla, wapirdirla yanu kulkurru. Miiriji nyinaja-jukulpa yuwarlirla.
20 Mal soube Marta da vinda de Jesus, saiu-lhe ao encontro. Maria, porém, estava sentada em casa.
21 Kuja nyangu Jijaji, wangkajarla, “Warlalja-Wiri, kajinpa nyuntu kapanku-juku yantarlarni, kula paliyarla ngajukupurdangkaju. Kapu wankaru-juku nyinayarla.
21 Marta disse a Jesus: Senhor, se tivesses estado aqui, meu irmão não teria morrido!
22 Ngulaju ngula-juku. Milya-pinyi karna kajinpa Kaatu payirni nyiyaku, kapungku purda-nyanyi. Kajikangku yartarnarrirlangu yinyi ngajukupurdangka yakarra-maninjaku.”
22 Mas sei também, agora, que tudo o que pedires a Deus, Deus to concederá.
23 Jijajirla wangkaja, “Nyuntukupurdangka kapu pina-wankaru-jarrimi!”
23 Disse-lhe Jesus: Teu irmão ressurgirá.
24 Maartarla wangkaja, “Junga kujaju! Milya-pinyi karna kapu wankaru-jarri pina kaji walya nyampu lawa-jarrimi.”
24 Respondeu-lhe Marta: Sei que há de ressurgir na ressurreição no último dia.
25 Jijajirla wangkaja, “Ngajurna Wankaru-yinja-panu. Ngajulurlu jintangku karna-jana yapaju wankaru-mani yungulu nyinami Kaatu-kurlu tarnnga. Walya nyampurla, panu-juku kapulu palimi. Ngana-puka kuja kaju wala nyina ngajuku, ngulaju kapurna wankaru-mani pina nyampuju yapa yungu Kaatu-kurlu tarnngalku nyinami.
25 Disse-lhe Jesus: Eu sou a ressurreição e a vida. Aquele que crê em mim, ainda que esteja morto, viverá.
26 Yapa yali kuja kaju ngajuku wala nyina manu kuja-ka nyina Kaatu-kurlu, kula yarda palimilki. Ngungkurr-nyina mayi kanpajurla yimiki kuja karnangku wangkami?”
26 E todo aquele que vive e crê em mim, jamais morrerá. Crês nisto?
27 Maartarlu yalu-manu, “Yuwayi, Warlalja-Wiri! Milya-pinyi karnangku nyuntuju Mijaya Kaatuku Kaja-nyanu. Nganimpalparnangkulu tarnnga-nyayirni pardarnu nyuntukuju nyampu-kurraku walya-kurra yaninjarnikiji kankarlarra-jangkaku.”
27 Respondeu ela: Sim, Senhor. Eu creio que tu és o Cristo, o Filho de Deus, aquele que devia vir ao mundo.
28 Ngula-jangka, Maartarla pina-yaninjarla Miiriki wuruly-wangkajarla, “Tiija yanurnu nyampu-kurra, nyuntuku nganta yungungku wangkami.”
28 A essas palavras, ela foi chamar sua irmã Maria, dizendo-lhe baixinho: O Mestre está aí e te chama.
29 Kuja Miirirli kuja-kurra purda-nyangu, wapirdirla yanu Jijajiki nyanjaku kulkurru-kurra
29 Apenas ela o ouviu, levantou-se imediatamente e foi ao encontro dele.
30 Jijajijilpa murnma-juku yangkangka-juku karrija kuja Maartarlu nyangu kamparrurlu-wiyi.
30 {Pois Jesus não tinha chegado à aldeia, mas estava ainda naquele lugar onde Marta o tinha encontrado.}
31 Yapa panu-kari kujalpalu nyinaja manu yulaja Miiri-kirli, ngulangkujulu nyangu yuwarli-ngirli kuja yarnkajarra. Manngu-nyangulu kula-nganta yanu nyanungkupurdangka-kurlangu pirnki-kirra yulanjaku. Ngulalu karrinja-pardinjarla puraja.
31 Os judeus que estavam com ela em casa, em visita de pêsames, ao verem Maria levantar-se depressa e sair, seguiram-na, crendo que ela ia ao sepulcro para ali chorar.
32 Miirirla rdipija Jijajiki kulkurru yirdiyirla, ngularla parntarrinjarla wangkaja, “Warlalja-Wiri, kajinpa nyuntu kapanku-juku yantarlarni, kula paliyarla ngajukupurdangkaju. Kapu wankaru-juku nyinayarla.”
32 Quando, porém, Maria chegou onde Jesus estava e o viu, lançou-se aos seus pés e disse-lhe: Senhor, se tivesses estado aqui, meu irmão não teria morrido!
33 Kuja-jana Jijajirli nyangu Miiri manu yapa-patu yulanja-kurra, nyanunguju wajampa-jarrija-nyayirni.
33 Ao vê-la chorar assim, como também todos os judeus que a acompanhavam, Jesus ficou intensamente comovido em espírito. E, sob o impulso de profunda emoção,
34 Payurnu-jana, “Nyarrpararlankulu milyingka yirrarnu?”
34 perguntou: Onde o pusestes? Responderam-lhe: Senhor, vinde ver.
35 Jijaji yulanjaku rdirri-yungu.
35 Jesus pôs-se a chorar.
36 Ngulalu-nyanu yapaju wangkaja, “Nyangkalu! Jijaji-ka yulami-yijala. Mardalparla yulkaja-nyayirni!”
36 Observaram por isso os judeus: Vede como ele o amava!
37 Panu-kariji wangkaja, “Yuwa! Yangka kuja pampa ngurrju-manu nyanjaku, nyiya-jangkarlu yampija Lajuru nyurnu-juku ngurrju-maninja-wangurlu?”
37 Mas alguns deles disseram: Não podia ele, que abriu os olhos do cego de nascença, fazer com que este não morresse?
38 Jijajijilpa wajampa-nyayirni-juku karrija. Yanu yapa-patu-kurlu pirnki-kirra. Pirli kapurdu wiri-piyalparla yaarlpa-karrija rurrpakuju yapa yukanja-kujakuju.
38 Tomado, novamente, de profunda emoção, Jesus foi ao sepulcro. Era uma gruta, coberta por uma pedra.
39 Jijaji-jana wangkaja, “Yirntikalu ngula pirli wiri pirnki-kijaku!”
39 Jesus ordenou: Tirai a pedra. Disse-lhe Marta, irmã do morto: Senhor, já cheira mal, pois há quatro dias que ele está aí...
40 Jijajirla wangkaja, “Yuwa! Nyurrurnangku wangkaja kamparru-wiyi ngajuku wala nyinanjaku. Kajinpaju wala-juku nyinami, ngulaju kapunpa nyanyi Kaatu-kurlangu yartarnarri wiri-jarlu-juku.”
40 Respondeu-lhe Jesus: Não te disse eu: Se creres, verás a glória de Deus? Tiraram, pois, a pedra.
41 Jungajukulu yurnturnu pirli wiriji pirnki-kijakuju. Ngula kankarlarra-kari nyangu Jijajirli, ngularla wangkajalku Kaatuku, “Kirdana, yati-wangka karnangku kuja kanpaju ngaju purda-nyanyi.
41 Levantando Jesus os olhos ao alto, disse: Pai, rendo-te graças, porque me ouviste.
42 Kuja karnangku ngajulu wangkami, purda-nyanyi kanpaju. Kilji karnangku wangkami yungujulu yapangku purda-nyanyi nyuntu-kurra wangkanja-kurra yungulu milya-pinyi nyuntulurlunpaju yilyajarni nyampu-kurraju.”
42 Eu bem sei que sempre me ouves, mas falo assim por causa do povo que está em roda, para que creiam que tu me enviaste.
43 Nyampu-jangkaju, Jijaji purlaja, “Lajuru, yantarni pirnki-jangka!”
43 Depois destas palavras, exclamou em alta voz: Lázaro, vem para fora!
44 Junga-juku, wilypi-pardija Lajuru pirnki-jangkaju pulya-nyayirni. Kula jungarni wapayarla. Waku-jarra manu mirriji-jarra nyanungu-nyangu ngulajulu wayurnu muku pijijirli, ngularla yinngirrirlangu wapirrija. Jijaji-jana wangkaja yapa-patuku, “Yalyi-mantalurla yungu rarralypalku wapami.”
44 E o morto saiu, tendo os pés e as mãos ligados com faixas, e o rosto coberto por um sudário. Ordenou então Jesus: Desligai-o e deixai-o ir.
45 Yapa-patu kujalu yanu Miiri-kirlangu-kurra yuwarli-kirra, kamparru-wiyili nyangu Jijaji Lajuru milyi-jangka pina-wankaru-maninja-kurra. Kuja-jangka milya-pungulu nyanunguju Mijaya.
45 Muitos dos judeus, que tinham vindo a Marta e Maria e viram o que Jesus fizera, creram nele.
46 Panu-kari yapalu yanu Jurujulumu-kurra kujalpalu Paraji-patu nyinaja. Yimi-ngarrurnulu-jana Paraji-patuku kuja Jijajirli Lajuru wankaru-manu.
46 Alguns deles, porém, foram aos fariseus e lhes contaram o que Jesus realizara.
47 Ngulalu Paraji-patu jinta-jarrija maralypikingarduyu-patu-kurlu wiriwiri-kirli manu panu-kari kanjulukungarduyu-patu-kurlu. Payurnulu-nyanu, “Nyarrpa-manirlipa nyampu wati? Nyiyarningkijarrarla-ka ngurrju-nyayirni warrki-jarrimi Kaatu-kurlangu-kurlu yartarnarri-kirli.
47 Os pontífices e os fariseus convocaram o conselho e disseram: Que faremos? Esse homem multiplica os milagres.
48 Kajirlipa yampimi warla-pajirninja-wangurlu, yapangku kapulu milya-pinyi nyanunguju Mijaya. Ngula kapulu-ngalpa Ruumu-wardingki-wati kulu-jarrimi. Kapulu yaninjarla Yuwarli Maralypi maju-maninjinirni manu ngalipa Juwu-paturlangu!”
48 Se o deixarmos proceder assim, todos crerão nele, e os romanos virão e arruinarão a nossa cidade e toda a nação.
49 Kanjulukungarduyu-paturla, wati jintalpa nyinaja yirdiji Kayupu. Maralypikingarduyu Wirilpa nyinaja Ngardarri-kirlangu. Wangkaja-jana wati-patuku, “Nyurrurlaju warungka-nyayirni!
49 Um deles, chamado Caifás, que era o sumo sacerdote daquele ano, disse-lhes: Vós não entendeis nada!
50 Nyiya-jangka kankulu ngurrpa-juku nyinami? Kajirlipa pinyi nyampu wati jinta, ngula-jangka Ruumu-wardingki-paturlu kapulu-ngalpa Juwu-patu yampimi pinja-wangurlu. Kala kajirlipa yampimi pinja-wangurlu, kapulu-ngalpa muku pinyi panu-juku! Kuja-kujakunyalparlipa pungkarla!”
50 Nem considerais que vos convém que morra um só homem pelo povo, e que não pereça toda a nação.
51 Kuja Kayupu kuja wangkaja, kulalpa ngari nyanungu-nyangu yimi wangkaja, lawa. Marlaljalparla wangkaja Kaatuku. Yimi-ngarrurnulpa-jana panu-kariki wati-patuku kapu jalangu-kari nganta palimi Jijajiji yungulu Juwu-patu panu-kari wankaru nyina.
51 E ele não disse isso por si mesmo, mas, como era o sumo sacerdote daquele ano, profetizava que Jesus havia de morrer pela nação,
52 Yuwayi, Jijaji junga palija kula Juwu-patuku-puka. Palija yungu-jana Kaatu-kurlangu yapa jinta-kurra kanyirni yapa kuja kalu ngurra-kari ngurra-karirla nyina.
52 e não somente pela nação, mas também para que fossem reconduzidos à unidade os filhos de Deus dispersos.
53 Ngula-jangka, Juwu-patulpalu wiriwiri warrarda jinta-jarrija wuruly-wangkanjaku nyarrparlu yungulu Jijaji pinyi.
53 E desde aquele momento resolveram tirar-lhe a vida.
54 Milya-pungulpa-jana Jijajirliji kujalpalurla jangkardu wangkaja Juwu-patu pinjaku. Kuja-jangkanya, kulalpa wapaja yarlu-wanaju Jurdiyarlaju, lawa. Yanu ngurra jinta-kari-kirra yirdi-kirraju Yipirayimi-kirra kutu jiljakuju. Nyinaja yalirla nyanunguku kurdungurlu-patu-kurlu.
54 Em conseqüência disso, Jesus já não andava em público entre os judeus. Retirou-se para uma região vizinha do deserto, a uma cidade chamada Efraim, e ali se detinha com seus discípulos.
55 Kutulkulpa karrinja-yanu Juwu-patu-kurlangukuju Purlapa Wirikiji Pajapakuju. Panulpalu Juwu-patu yanurnu Jurujulumu-kurraju ngurra-kari ngurra-kari-ngirli. Yanurnulu yungulu-nyanu wurdujarra-mani purlapakungarnti. Kuja-jarrija kalalu Juwu-patuju purlapakungarntiji.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus, e muita gente de todo o país subia a Jerusalém antes da Páscoa para se purificar.
56 — ausente —
56 Procuravam Jesus e falavam uns com os outros no templo: Que vos parece? Achais que ele não virá à festa?
57 — ausente —
57 Mas os sumos sacerdotes e os fariseus tinham dado ordem para que todo aquele que soubesse onde ele estava o denunciasse, para o prenderem.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.