Gênesis 18
Warlpiri Short Bible (WBP) vs NTLH
1 Parra-kari jinta-karilki, Yipuruyamujulpa nyinaja yamangka lakarnparirla ngulyangka kalukurla, ngulaju Mamiri-kirlangurla ngurrangka ngawurrngawurrpa-puru. Kujalpa nyinaja yamangka kulayikulayilki, ngula-kurrakujurla YAAWIYI-ji warraja-jarrija.
1 O Senhor Deus apareceu a Abraão no bosque sagrado de Manre. Era a hora mais quente do dia, e Abraão estava sentado na entrada da sua barraca.
2 Jarturn-karrinja-warnu jurruju kankarlu-jarrija, manu milpa tirl-pardija. Ngula-jangka palkalku-jana nyangu wati-patu marnkurrpa ngulalurla kutu karrija. Ngulakuju-jana karrinja-pardinjarla wapirdi parnkaja. Parnkanjarla mirdijirrpijirrpi-jarrija-jana, ngularla wangkaja jintakuju,
2 Ele olhou para cima e viu três homens, de pé na sua frente. Quando os viu, correu ao encontro deles. Ajoelhou-se, encostou o rosto no chão
3 “Kajinkijili ngampurrpa nyina ngaju-nyangurlaku kalukurlaku nyinanjaku, ngulajulu yukayarni yama-kurra.
3 e disse: — Senhores, se eu mereço a sua atenção, não passem pela minha humilde casa sem me fazerem uma visita.
4 — ausente —
4 Vou mandar trazer água para lavarem os pés, e depois os senhores descansarão aqui debaixo da árvore.
5 — ausente —
5 Também vou trazer um pouco de comida, e assim terão forças para continuar a viagem. Os senhores me honraram com a sua visita; portanto, deixem que eu os sirva. Eles responderam: — Está bem, nós aceitamos.
6 Junga-juku, Yipuruyamuju yaninjarla yukajalku kalukurlaju, manurla wangkaja nyanungu-parntaku karntaku, “Yuwa, yarujurlu-jana manta pulawa nyampu-kurlurlu wiri-kirlirli yakuju-kurlurlu. Ngulaju pulawaju ngapa yarlarninjarla kapanku nyurlaya, manu-jana kapurdukapurdu-maninjarla purraya yali wati-patukuju.”
6 Abraão correu para dentro da barraca e disse a Sara: — Depressa! Pegue uns dez quilos de farinha e faça pão.
7 Kuja Yipuruyamurlu jinyijinyi-manu Jiira mangarri purranjaku, ngula-jangkaju, yanulku yarlu-kurra kujalpalu nyanungu-nyangu-patu puluku-patu karrija. |src="HK00221B.TIF" size="col" ref="18.7" Ngulangkanya jinta milarnu pulukuju kurdu-warnu kipili-nyayirni. Jinyijinyi-manu warrkini nyanungu-nyangu yungu pulukuju pakarni. Junga-juku, rdarri-mardarninjarla kapankurlu-jana purraja kilyirrparla.
7 Em seguida ele correu até onde estava o gado, escolheu um bom bezerro novo e o entregou a um dos empregados, que o preparou para ser comido.
8 Ngula-puru-juku Yipuruyamuju yanu lampurnu maninjaku manu kuyuku murntuku manu mangarriki maninjaku. Junga-juku-jana maninjarla yungu yangka wati-patuku marnkurrpaku.
8 Abraão pegou coalhada, leite e a carne preparada e pôs tudo diante dos visitantes. Ali, debaixo da árvore, ele mesmo serviu a comida e ficou olhando.
9 Ngula-jangka, miyi ngarninja-karrarlu-juku payurnulu Yipuruyamuju, “Nyarrpara nyuntu-parntaju karntaju Jiiraju?”
9 Então eles perguntaram: — Onde está Sara, a sua mulher? — Está na barraca — respondeu Abraão.
10 Wati ngularla wangkaja Yipuruyamukuju, ngulaju Kaatu-jala. Wangkajalkurla, “Kirntangi 9-pala-jangka kapurna pina-yanirni nyampu-kurra kaji nyuntu-parntarluju palkalku kurdu wirriya mardarni.”
10 Um deles disse: — No ano que vem eu virei visitá-lo outra vez. E nessa época Sara, a sua mulher, terá um filho. Sara estava atrás dele, na entrada da barraca, escutando a conversa.
11 — ausente —
11 Abraão e Sara eram muito velhos, e Sara já havia passado da idade de ter filhos.
12 — ausente —
12 Por isso riu por dentro e pensou assim: — Como poderei ter prazer sexual agora que eu e o meu senhor estamos velhos?
13 — ausente —
13 Então o Senhor perguntou a Abraão: — Por que Sara riu? Por que disse que está velha demais para ter um filho?
14 — ausente —
14 Será que para o Senhor há alguma coisa impossível? Pois, como eu disse, no ano que vem virei visitá-lo outra vez. E nessa época Sara terá um filho.
15 Kujarlaju, Jiiraju kurnta-jarrija-nyanu, manurla lani-jarrinjarla wangkaja warlkalku, “Kularna ngajuju ngarlarrija.”
15 Ao escutar isso, Sara ficou com medo e quis negar. — Eu não estava rindo — disse ela. Mas o — Não é verdade; você riu mesmo.
16 Junga-juku, ngula-jangkaju, karrinja-pardinjarla pardijarralkulu wungu-juku yangka wati-patu marnkurrpa manu Yipuruyamu. Yaninja-yanulu yirdiyi-wana, yirdiyi kujalpa ngunajarra yangka-kurra kirri-kirra Jatama-kurra. Ngulalpalu nyanjarra yanu yuwarliji wurnturu-kurraju yaninja-karrarluju.
16 Depois os visitantes se levantaram e foram para um lugar de onde podiam ver a cidade de Sodoma. E Abraão os acompanhou para lhes mostrar o caminho.
17 Kujalpalu yaninja-yanu yirdiyi-wana, yangkangku YAAWIYI-rliji manngu-nyangu, “Wangkami mayirnarla nyampukuju Yipuruyamuku yangka kapurna riwarri-mani nyampuju kirri warlu-kurlurlu?
17 Aí o Senhor Deus disse a si mesmo: “Não vou esconder de Abraão o que pretendo fazer.
18 Yipuruyamu-kurlangu kurdukurdu kapulu jaya-kurra-nyayirni panu-jarri, kapulu pirrjirdi-jarrinja-yani nguru nyampurlaju. Nyampukunya kapulurlajinta marlaja wardinyi-jarri yapa-kari yapa-kari kujarla yalarnirla ngurujarraranypa.
18 Os seus descendentes se tornarão uma nação grande e poderosa, e por meio dele eu abençoarei todas as nações da terra.
19 Nyampunyarna Yipuruyamu milarnu yungu-jana pinarri-mani yapa nyanungu-nyangu kuruwarri-kirlirli ngaju-nyangu-kurlurlu jungarni-karda yungulu nyina. Kaji-jana pinarri-mani, kapurnarla muku yinyi nyiyarningkijarra kujarnarla nyurru-wiyi jangku-pungu. Ngula-juku kapurnarla wangkami nyarrpa-mani kajirna jalangu kirri yaliji.”
19 Eu o escolhi para que ele mande que os seus filhos e os seus descendentes obedeçam aos meus ensinamentos e façam o que é correto e justo. Se eles obedecerem, farei por Abraão tudo o que prometi.”
20 Junga-juku, YAAWIYI-ji wangkajalkurla Yipuruyamuku, “Yimirna purda-nyangu wita kuja kalu nganta yalirla kirringka nyina ngawu-nyayirni manu kuruwarri rdilyki-pinja wita-wangu. Nyampuju marda junga yimi, marda lawa.
20 Aí o Senhor disse a Abraão: — Há terríveis acusações contra Sodoma e Gomorra, e o pecado dos seus moradores é muito grave.
21 Ngajulurlu-wiyi-juku kajirna nyanja-yani. Kajirna-jana yapa ngurrju parlu-pinyi, ngulaju kapurna-jana yampimi riwarri-maninja-wangurlu. Kala kajirna-jana yapa ngawu-nyayirni parlu-pinyi, ngulaju kapurna-jana warlu yilyami riwarri-maninjaku. Nyampu-kurlurlu kapurna-jana muku purrami.”
21 Preciso descer até lá para ver se as acusações que tenho ouvido são verdadeiras ou não.
22 YAAWIYI manu Yipuruyamu, ngulajulpa-pala karrinjarla wangkaja kulkurru yirdiyirla. Kala jirrama-kari wati-jarra, ngulajulu-palangu yampinja-yanu kirri-kirrarlu Jatama-kurrarlu.
22 Então dois dos visitantes saíram, indo na direção de Sodoma; porém Abraão ficou ali com Deus, o Senhor .
23 Yipuruyamurluju kutu-jarrinjarla payurnu Kaatulku, “Kapunpa-jana mayi ngurrju manu ngawu jintangka-juku muku pinyi warlu-kurlurluju?
23 Abraão chegou um pouco mais perto e perguntou: — Será que vais destruir os bons junto com os maus?
24 Kala kajilpanpa-jana yaninjarla parlu-pungkarla yalirla kirringka 50-pala ngurrju yapa, ngulaju mayi kajikanpa-jana muku pinyi-jiki kirri-wardingki-patuju jintawarlayi?
24 Talvez haja cinquenta pessoas direitas na cidade. Nesse caso, vais destruir a cidade? Será que não a perdoarias por amor aos cinquenta bons?
25 Karrimirra kuja! Nyuntulu kanpa-jana milya-pinyi yapa ngurrju manu ngawu. Nyuntulu kanpa-jana wiri-jiki nyina tarnnga-juku. Ngurrju yapaju kapunpa-jana mayi riwarri-mani panu-kari-piya ngawungawu-wati-piya?”
25 Não é possível que mates os bons junto com os maus, como se todos tivessem cometido os mesmos pecados. Não faças isso! Tu és o juiz do mundo inteiro e por isso agirás com justiça.
26 YAAWIYI-rli jangku-manu, “Kari lawangka! Kajirna-jana 50-pala-mipa parlu-pinyi ngurrju, ngulaju kapurna yampi kirriji, manu yapaju kapurna-jana yampimi jintangka-juku ngurrju kapi maju wankaru-juku.”
26 O Senhor Deus respondeu: — Se eu achar cinquenta pessoas direitas em Sodoma, perdoarei a cidade inteira por causa delas.
27 Ngula-jangkaju, Yipuruyamurluju yarda payurnu, “Ngajuju karnaju milya-pinyi kujanpaju walya-jangka ngurrju-manu manu yurlpulypa-jangka. Ngarirnangku witalku yarda payirni lani-wangurlu. Kajilpanpa-jana parlu-pungkarla 45-pala-mipa ngurrju, ngulangkaju mayi kajikanpa-jana muku pinyi-jiki kirri-wardingki-patuju?”
27 Abraão voltou a dizer: — Perdoa o meu atrevimento de continuar falando contigo, pois tu és o Senhor, e eu sou um simples mortal.
28 YAAWIYI-rliji yarda jangku-manu-yijala, “Kari lawangka! Kajirna-jana 45-pala-mipa parlu-pinyi ngurrju, ngulaju kapurna-jana yampi jintangka-juku wankaru-juku.”
28 Pode acontecer que haja apenas quarenta e cinco pessoas direitas. Destruirás a cidade por causa dessa diferença de cinco? Deus respondeu: — Se eu achar quarenta e cinco, não destruirei a cidade.
29 Ngula-jangkaju, Yipuruyamurluju yarda payurnu, “Kajilpanpa-jana parlu-pungkarla 40-pala-mipa ngurrju, ngulangkaju mayi kajikanpa-jana muku pinyi-jiki kirri-wardingki-patu?”
29 Abraão continuou: — E se houver somente quarenta bons? — Por amor a esses quarenta, não destruirei a cidade — Deus respondeu.
30 Ngula-jangkaju, Yipuruyamurluju yarda payurnu-yijala, “Kajirnangku yarda payirni, miyalu jumati-wangurluju yampiya! Kajilpanpa-jana parlu-pungkarla 30-pala-mipa ngurrju, ngulangkaju mayi kajikanpa-jana muku pinyi-jiki kirri-wardingki-patuju?”
30 Abraão disse: — Não fiques zangado comigo, Senhor, por eu continuar a falar. E se houver só trinta? Deus respondeu: — Se houver trinta, eu perdoarei a cidade.
31 Ngula-jangkaju, Yipuruyamurluju yarda payurnu-yijala, “Yati! Kulanpaju wurra-manu, yardarnangku payirni lani-wangurlu. Kajilpanpa-jana parlu-pungkarla 20-pala-mipa ngurrju, ngulangkaju mayi kajikanpa-jana pinyi-jiki kirri-wardingki-patuju?”
31 Abraão tornou a insistir: — Estou sendo atrevido, mas me perdoa, Senhor. E se houver somente vinte? — Por amor a esses vinte, não destruirei a cidade — Deus respondeu.
32 Ngula-jangkaju, Yipuruyamurluju yarda payurnu-yijala, “Kajirnangku yarda payirni jintakulku witaku jaruku, miyalu jumati-wangurluju yampiya! Kajilpanpa-jana parlu-pungkarla 10-pala-mipa ngurrju, ngulangkaju mayi kajikanpa-jana muku pinyi-jiki kirri-wardingki-patuju?”
32 Finalmente Abraão disse: — Não fiques zangado, Senhor, pois esta é a última vez que vou falar. E se houver só dez? — Por causa desses dez, não destruirei a cidade — Deus respondeu.
33 Ngula-jangkaju, YAAWIYI-rli yampinja-yanulku Yipuruyamuju. Yipuruyamuju pina-yanulku jurrku-kurra ngurra-kurra nyanungu-nyangu-kurra yangka-kurra Mamiri-kirlangu-kurra.
33 Quando o Senhor Deus acabou de falar com Abraão, ele foi embora, e Abraão voltou para casa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.