João 1
NT in Ayautla Mazateco (VMY_WBT) vs NTLH
1 Nga tutsꞌinre tsajmi je tijña Ion, ꞌba Ion Naꞌenchana tsekꞌejñako, ꞌba Ion kui= xi Naꞌenchana.
1 No começo aquele que é a Palavra já existia. Ele estava com Deus e era Deus.
2 Kui=bi xi tsekꞌejñako Naꞌenchana ꞌndani nga tutsꞌinre tsajmi.
2 Desde o princípio, a Palavra estava com Deus.
3 Tu ngatꞌare kui kuanda ngayéje xi tjin, ꞌba tumé tsajmi kuanda tsa bira ngatꞌare.
3 Por meio da Palavra, Deus fez todas as coisas, e nada do que existe foi feito sem ela.
4 Ngajinre kui tjin kjuabenichun, ꞌba kio ndibanire kjuabenichun xi tsitsejenre xuta.
4 A Palavra era a fonte da vida, e essa vida trouxe a luz para todas as pessoas.
5 Baꞌna= ña jñu ndiꞌu xi tsitsejenre xuta, ꞌba xi jñu bi chukjuakore nga tsikꞌo ndiꞌu.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão não conseguiu apagá-la.
6 Jaꞌe jngu xuta xi Juan ꞌmi xi Naꞌenchana kitsikasen.
6 Houve um homem chamado João, que foi enviado por Deus
7 Kui xi jaꞌetsuyakixi ngatꞌare ndiꞌi xi tsitsejenre xuta, tuxi ku̱akjainnire ngatsiꞌi xuta mé= xi jaꞌetsuya.
7 para falar a respeito da luz. Ele veio para que por meio dele todos pudessem ouvir a mensagem e crer nela.
8 Bi kui xi ndiꞌu. Tu jaꞌetsuyakixi sani ngatꞌare ndiꞌu.
8 João não era a luz, mas veio para falar a respeito da luz,
9 Ndiꞌi xi kjuakixi fa ꞌba xi tsitsejenre ngatsiꞌi xuta, kui= xi jaꞌe ngasunꞌndio.
9 a luz verdadeira que veio ao mundo e ilumina todas as pessoas.
10 Jaꞌekꞌejña ngasunꞌndio ꞌba ngatꞌare= kui kuanda ngasunꞌndio, tunga xuta ngasunꞌndio bi tsabexkun.
10 A Palavra estava no mundo, e por meio dela Deus fez o mundo, mas o mundo não a conheceu.
11 Jaꞌe ngaꞌndere ña tseꞌe, tunga xutare bi kiskjebetjo.
11 Aquele que é a Palavra veio para o seu próprio país, mas o seu povo não o recebeu.
12 Tunga ngatsiꞌi xuta xi kiskjebetjo ꞌba kuakjainre ngatꞌare kui, kui xi kitsjaꞌndere nga ku̱an kiꞌndire Naꞌenchana.
12 Porém alguns creram nele e o receberam, e a estes ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Kui xutabiu xi kitsin ngatꞌare Naꞌenchana. Bi kitsin jotsaꞌen tsin xuta xi tjin, ninga bi jotsaꞌen tijña ndiyare xuta, ninga bi jotsaꞌen mejénre xuta.
13 Eles não se tornaram filhos de Deus pelos meios naturais, isto é, não nasceram como nascem os filhos de um pai humano; o próprio Deus é quem foi o Pai deles.
14 ꞌBa Ion kuán yojo ꞌba tsekꞌejñajinni̱ nga kitse kjuanda ko kjuakixi ngajinre. ꞌBa kjiꞌyee̱ kjuaje xi tjinre, ngatꞌa kui= xi Kiꞌndi jngututure Naꞌenchana.
14 A Palavra se tornou um ser humano e morou entre nós, cheia de amor e de verdade. E nós vimos a revelação da sua natureza divina, natureza que ele recebeu como Filho único do Pai.
15 Juan kitsuyakixi ngatꞌare nga ꞌbi kitsu: “Ngatꞌare= kui kinchjaa̱ nga kixia̱n: Xi jaskan ndiba nga ko mare an, kui xi tjun nga ko mare an, ngatꞌa kui= xi jaꞌba je tijña.”
15 João disse o seguinte a respeito de Jesus: — Este é aquele de quem eu disse: “Ele vem depois de mim, mas é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
16 ꞌBa mé= xi kisakuna ngatsiꞌa jendiba=ni kjuanda je xi tseꞌe, kjuanda xki kjuanda.
16 Porque todos nós temos sido abençoados com as riquezas do seu amor, com bênçãos e mais bênçãos.
17 Ngatꞌa ngatꞌare Moisés= kikaꞌena kjuatexumare Naꞌenchana, tunga kjuandare ko kjuakixire Naꞌenchana ngatꞌare Jesucristo= kisakuna.
17 A lei foi dada por meio de Moisés, mas o amor e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Nisa ꞌyajín be jó kjiꞌi Naꞌenchana. Tu jngu sani Kiꞌndi jngututure, xi tijña ña tijña Naꞌenchana, kui= xi kitsuyana ngatꞌare kui.
18 Ninguém nunca viu Deus. Somente o Filho único, que é Deus e está ao lado do Pai, foi quem nos mostrou quem é Deus.
19 ꞌBi tsaꞌen kinchja Juan nga kitsuyakixi ngatꞌare Cristo, kionga xuta judío xi tjin naxinanda Jerusalén kitsikasen naꞌmi ko xuta lebita nga tsiningiyare Juan ꞌyá= ni kui.
19 Os líderes judeus enviaram de Jerusalém alguns sacerdotes e levitas para perguntarem a João quem ele era.
20 ꞌBa kitsu xi kjuakixi Juan ꞌba bi tsꞌonacha. ꞌBa kitsu: —Bi an xi Cristo.
20 João afirmou claramente: — Eu não sou o
21 ꞌBa nchjabiu kitsu nga tsiningiya nganire: —¿Ngu ꞌyá= ni ji? ¿A ji= ni xi Elías? —Bi an —kitsu Juan. —¿A ji= ni xuta chinga profeta xi tjinnere nga kjuaꞌe? —kitsu nchjabiu. —Junjun —kitsu Juan.
21 Eles tornaram a perguntar: — Então, quem é você? Você é Elias? — Não, eu não sou! — respondeu João. — Você é o — Não! — respondeu ele.
22 —¿Ngu ꞌyá= ni ji, tsuꞌba? —kitsu ngani nchjabiu—. Ngatꞌa tjinnere nga kuangiko ngani_ri̱ en kixi nchja xi kitsikasenni̱. ¿Jó sji ngatꞌa tsiji?
22 Aí eles disseram a João: — Diga quem é você para podermos levar uma resposta aos que nos enviaram. O que é que você diz a respeito de você mesmo?
23 ꞌBa Juan kitsu: —Jotsaꞌen kitsiꞌindu xuta chinga profeta Isaías enre Naꞌenchana: “An= ña̱ jngu xuta xi tinchja nangi tꞌaxin nga titsu: Tjakixiu ndiyare Naꞌenna.”
23 João respondeu, citando o profeta Isaías: — “Eu sou aquele que grita assim no deserto: preparem o caminho para o Senhor passar.”
24 ꞌBa nchja xi kjinikasen ngatꞌare xuta fariseo,
24 Os que foram enviados eram do grupo dos fariseus ;
25 kui= xi tsiningiyare Juan nga kitsure: —Ngu tsa bi ji= xi Cristo, ninga Elías, ninga xuta chinga profeta xi tjinnere nga kjuaꞌe, ¿ánñu tebatendani xuta?
25 eles perguntaram a João: — Se você não é o Messias, nem Elias, nem o Profeta que estamos esperando, por que é que você batiza?
26 ꞌBa Juan kitsu: —An nanda tebatendakoña̱ xuta. Tunga ngajinnu tjin= jngu xi bi ꞌyo,
26 João respondeu: — Eu batizo com água, mas no meio de vocês está alguém que vocês não conhecem.
27 xi jaskan kjuaꞌe nga ko mare an xi bi bakinna̱ nga skjendaa̱ naꞌñu jndere.
27 Ele vem depois de mim, mas eu não mereço a honra de desamarrar as correias das sandálias dele.
28 Kibi kuán ngaꞌnde xi Betania ꞌmi, ngaꞌnde xi tijña xingunda ndaje Jordán ña Juan tibatenda xuta.
28 Isso aconteceu no povoado de Betânia, no lado leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 ꞌBa nixtjin nga kuanyujun Juan tsabe Jesús nga titsitiñatꞌare, ꞌba kitsu: —Chutsijon, kibi= xi chutsangare Naꞌenchana xi faꞌaxin jere xuta ngasunꞌndio.
29 No dia seguinte, João viu Jesus vindo na direção dele e disse: — Aí está o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Ngatꞌare= kui kinchjaa̱ nga kixia̱n: “Xi jaskan ndiba nga ko mare an, kui xi tjun nga ko mare an, ngatꞌa kui= xi jaꞌba je tijña.”
30 Eu estava falando a respeito dele quando disse: “Depois de mim vem um homem que é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
31 Ninga an kje ꞌbejía̱n ꞌyá= ni kui. Tunga tuxi sꞌe̱jñatsejennire xuta tseꞌe Israel ngatꞌare kui, kui kjuañu ko nanda tebatendaña̱ xuta.
31 Eu mesmo não sabia quem ele era, mas vim, batizando com água para que o povo de Israel saiba quem ele é.
32 ꞌBa ꞌbitsaꞌen kitsuyakixi Juan ngatꞌare Jesús: —Tsaꞌbia̱ Isennixtjintsjere Naꞌenchana joni jngu tjiunise tiba xi jendibajen ngankꞌaa ꞌba jaꞌekꞌejñasunre.
32 João continuou: — Eu vi o Espírito descer do céu como uma pomba e parar sobre ele.
33 ꞌBa ninga an kje ꞌbejía̱n ꞌyá= ni kui. Tunga xi kitsikasenna̱ nga ko nanda kuatendaña̱ xuta, kui= xi kitsuna̱: “Xi xie nga kjuendejenkun Isennixtjintsjena̱ ꞌba kꞌuejñasunre, kui= xi kuatenda xuta ko Isennixtjintsjena̱.”
33 Eu não sabia quem ele era, mas Deus, que me mandou batizar com água, me disse: “Você vai ver o Espírito descer e parar sobre um homem. Esse é quem batiza com o Espírito Santo.”
34 An tsaꞌbia̱ ꞌba texinyakixia̱ nga kui= xi Kiꞌndire Naꞌenchana —kitsu Juan.
34 E eu vi isso e por esse motivo tenho declarado que ele é o Filho de Deus.
35 Kionga kuanyujun, kio inya ngani Juan ko jó xutare.
35 No dia seguinte, João estava outra vez ali com dois dos seus discípulos.
36 ꞌBa kionga tsabe nga Jesús jaꞌa kio, Juan kitsu: —Chutsijon, kibiu= xi chutsangare Naꞌenchana.
36 Quando viu Jesus passar, disse: — Aí está o Cordeiro de Deus!
37 ꞌBa ngojó xutare kjintꞌe mé= xi kitsu ꞌba kitjenngi Jesús.
37 Quando os dois discípulos de João ouviram isso, saíram seguindo Jesus.
38 ꞌBa Jesús kiskutsejen ngastun ꞌba tsabe nga tjenngire nchjabiu, ꞌba kitsure: —¿Mé= xi teminyisjo? —Ji rabi —kitsu nchjabiu—, ¿ñá=ñu teni? (Rabi, en xi tsunire: maestru.)
38 Então Jesus olhou para trás, viu que eles o seguiam e perguntou: Eles perguntaram: — Rabi, onde é que o senhor mora? (“Rabi” quer dizer “mestre”.)
39 —Ndechutsijon —kitsu Jesús. ꞌBa ꞌbatsaꞌen kiji nchjabiu ꞌba tsabe ña tijña Jesús. ꞌBa kio tsikꞌenduko nchjabiu kui nixtjinbiu, ngatꞌa je kuangixun. Jeru mején chuba ñujun yaꞌa.
39 — Venham ver! — disse Jesus. Então eles foram, viram onde Jesus estava morando e ficaram com ele o resto daquele dia. Isso aconteceu mais ou menos às quatro horas da tarde.
40 ꞌBa nchja xi jó xi kjintꞌe mé= xi kitsu Juan ꞌba kitjenngi Jesús, jngu xi Andrés ꞌmi, xi ntsꞌe mani Simón Pedro.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois homens que tinham ouvido João falar a respeito de Jesus e por isso o haviam seguido.
41 Xi tjun kikangisjai Simón xi ntsꞌe mani ꞌba kitsure: —Je kuasjaini̱ xi Mesías. (Mesías, en xi tsunire: Cristo.)
41 A primeira coisa que André fez foi procurar o seu irmão Simão e dizer a ele: — Achamos o
42 ꞌBa ꞌbatsaꞌen Andrés jaꞌeko ntsꞌe nga jaꞌekun Jesús, ꞌba Jesús kiskutsejenꞌa Simón ꞌba kitsure: —Ji xi Simón, kiꞌndire Juan. Tunga ngandaꞌe Cefas kꞌuinri. (Cefas, xi tsunire: Pedro.)
42 Então André levou o seu irmão a Jesus. Jesus olhou para Simão e disse:
43 Nixtjin nga kuanyujun Jesús kuamejénre nga kuaje ña tijña nangi Galilea ꞌba ꞌbatsaꞌen kikun Felipe. ꞌBa kitsure: —Ndetjenngina.
43 No dia seguinte, Jesus resolveu ir para a região da Galileia. Antes de ir, foi procurar Filipe e disse:
44 Felipe jngu= xuta xi tseꞌe Betsaida, ña ꞌba nde kio nangire Andrés ko Pedro.
44 Filipe era de Betsaida, de onde eram também André e Pedro.
45 ꞌBatsaꞌen Felipe kikun Natanael, ꞌba kitsure: —Je kuasjaini̱ xutabiu xi Moisés kitsiꞌindutꞌa ngatꞌare xujun kjuatexumo ꞌba xi nchja chinga profeta kitsiꞌindu ngatꞌare ngayeje. Kui xi Jesús kiꞌndire Kuse, jngu xuta xi tseꞌe Nazaret.
45 Filipe foi procurar Natanael e disse: — Achamos aquele a respeito de quem Moisés escreveu no
46 ꞌBa Natanael kitsu: —¿A ma ꞌbetju ngajinre Nazaret tsajmi xi nda? —Jabi ꞌba ndechutsejen —kitsure Felipe.
46 Natanael perguntou: — E será que pode sair alguma coisa boa de Nazaré? — Venha ver! — respondeu Filipe.
47 Kionga Jesús tsabe nga Natanael ndibakun, kitsu ngatꞌare: —Kibi jngu= xuta xi Israel fa tseꞌe xi bi ꞌbonacha.
47 Quando Jesus viu Natanael chegando, disse a respeito dele:
48 —¿Jó tsaꞌen ꞌyaninaa̱? —kitsu Natanael. —Tsaꞌbera̱ kionga kje nchjajínri Felipe, kionga teningi ya higuera —kitsingojore Jesús.
48 Então Natanael perguntou a Jesus: — De onde o senhor me conhece? Jesus respondeu:
49 ꞌBa kitsu ngani Natanael: —Maestru, ji= ni xi Kiꞌndire Naꞌenchana ꞌba ji= ni xi reyre xuta xi tseꞌe Israel.
49 Então Natanael exclamou: — Mestre, o senhor é o Filho de Deus! O senhor é o Rei de Israel!
50 ꞌBa Jesús kitsure: —¿A tu kui= kjua nga kixinra̱: “tsaꞌbera̱ ngi ya higuera”, a kui= kjuañu kuakjainniri ngatꞌana̱? Ngu ngisa= tse kjuakun xia ngisai nga ko mare kibi.
50 Jesus respondeu:
51 ꞌBa ꞌba nde kitsure: —Kjuakixi= mé= xi texin_nuu̱. Xiañu nga stjuꞌi ngankꞌaa ꞌba nga ankjelere Naꞌenchana kuenijin ꞌba kꞌuetukꞌajentꞌare Kiꞌndire Xuta xiꞌiun.
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.