João 8

Iduna NT (VIV_WBT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Tu Yesu gina oya Olive againe gilaka, ada bogi gida malalauga giꞋenohobu manuwa-tafalolo againe giluku ada kaliva moyaꞋaidi Bana againe hiyoꞋoyoꞋo, ada au givetogana givebutu givehawaledi.
1 Jesus, no entanto, foi para o monte das Oliveiras.
2 — ausente —
2 De madrugada, voltou novamente para o templo, e todo o povo se reuniu em volta dele; e Jesus, assentado, os ensinava.
3 Givehavehawala tu Mosese yana vehimeya ana tovehawala kadu tonagona tafatafalolodiyao adi egana Falisi, kwamayoku Yesu againe hisimadumadugedi, badi mali kaliva buye hidauda tu hinuhagadi. Ada yoꞋo hinafadiya Yesu matane kwamayoku hivemidididi.
3 Então os escribas e fariseus trouxeram à presença dele uma mulher surpreendida em adultério e, fazendo-a ficar em pé no meio de todos,
4 Hivemidididi tu Yesu againe higahe higayo, “Tovehawala, badi hida hima kwamayoku mali kaliva buye hidauda-ma anuhagadi, au aꞋita-moꞋedi.
4 disseram a Jesus: — Mestre, esta mulher foi surpreendida em flagrante adultério.
5 Atu Mosese yana buki-vehimeya againe givehimeya be vevine toꞋudo kuga againe kanatutuveꞋalikadi. Tu OꞋeni ma badi faꞋidiya kaꞋi gavaimi unagahe?”
5 Na Lei, Moisés nos ordenou que tais mulheres sejam apedrejadas. E o senhor, o que tem a dizer?
6 Au hidemi higahe be Yesu hinavebauna faꞋina. Hinuwanuwa kaꞋi yana bonalaufata againe tamo gavadi keke gidalubodani-ma ginagaheyena digo, adifaiweya hinahawavekoyoyena. Tu Yesu giꞋiboꞋula givebutu nimalagolagone babiya giꞋetoꞋetoladi.
6 Eles diziam isso tentando-o, para terem de que o acusar. Mas Jesus, inclinando-se, escrevia na terra com o dedo.
7 Bana keke gavaimi gidagahegahe tu badi higaheluyaꞋayaꞋala faꞋina, gimididi-moꞋa gigahedi gigayo, “Hai kaliva saꞋeyana agaimiya keke tamo gidakoyo, medema kuga againe kwamayoku ginamidifihadi.”
7 Como eles insistiam na pergunta, Jesus se levantou e lhes disse:
8 Yesu hidedemi gigahe-yo au giꞋiboꞋula-havagi babiya giꞋetoꞋetoladi.
8 E, inclinando-se novamente, continuou a escrever no chão.
9 Ada au yana gahe hinogalini-yo yadi koyona nuwadi giꞋafolena faꞋina hivebutu anakaibe anakaibe hilowolowoga. Au lakahidiyao himidilowoga tu kabiꞋodiyao wai himulina, ada au moyaꞋaidi hinu-Ꞌowoga tu Yesu anakaibe gimiyami, kwamayoku buyeꞋi aimo himidimidi.
9 Mas eles, ouvindo essa resposta, foram saindo um por um, a começar pelos mais velhos até os últimos, ficando só Jesus e a mulher em pé diante dele.
10 Kadu Yesu gimididi-moꞋa kwamayoku gigahedi gigayo, “Kaliva hami hina? KaꞋi keke tamo hakwadi nuwanuwana kuga againe ginafihami?”
10 Levantando-se, Jesus perguntou a ela:
11 Au badi kwamayoku higayo, “Kauveya, keke tamo.” Ada Bana Yesu gigayo, “Kadu Iya keke matahiwadi ganavelemi. Au wanana tu yami dewa koyona wanahege-vagahina.”]
11 Ela respondeu: — Ninguém, Senhor! Então Jesus disse:
12 Tu muliya Yesu manuwa-tafalolo againe giluku-havagi, yoꞋo agaidiya gigahe gigayo, “IyaꞋeku omi tomiyababi yami mahalina, nuwami ana mahalina. Gava kaliva unamulimuliyeku o, keke uyuyu againe unanunaudadana tu nuwa ganakivemahalina be mahalina againe unamiyami tova moyaꞋaina.”
12 De novo, Jesus lhes falou, dizendo:
13 Au badi Falisi higahena higayo, “OꞋeni Tauni faꞋiniya ulukahihi uhawavemogatala faꞋina ya hawavemogatala keke velemoꞋena.”
13 Então os fariseus lhe disseram: — Você dá testemunho de si mesmo. O testemunho que você dá não é verdadeiro.
14 Bana Yesu gigahedi gigayo, “E, Tauku faꞋikuya galukahihi gahawavemogatala tu hai gatauya kadu hami ganana ma gahalamanena faꞋina, yaku hawavemogatala Tauku faꞋikuya keke fwaya, au gagahe velemoꞋena. Tu hai gatauya kadu hami ganana ma omi keke wadahalamaneni.
14 Jesus respondeu:
15 OmiꞋiyao ma itagaga againe wagahe-kawowo be wahawavekoyoyeku tu, IyaꞋeku ma keke tamo hakwadi faꞋine nuwaku gidafaisewa-yo gadahawavekoyoyeni.
15 Vocês julgam segundo a carne; eu não julgo ninguém.
16 Tu kaꞋi tamo kaliva faꞋine nuwaku gidafaisewa be gadahawavekoyoyena digo, yaku vehimeya au velemoꞋena, faꞋina keke akukaibe gadavehimeya, au Bana Kamaku buye avehimeya, BanaꞋe amanadi giꞋiveniniseku be gahobuꞋela.
16 E, se eu julgo, o meu juízo é verdadeiro, porque não sou só eu que julgo, mas eu e o Pai, que me enviou.
17 Kadu yami buki-vehimeya againe hiꞋetoladi vaita tohawavemogatala luhei kaꞋi yadi gahe saꞋeyana, au kanahalamanena yadi gahe velemoꞋena.
17 Também na Lei de vocês está escrito que o testemunho de duas pessoas é verdadeiro.
18 Ada au Iya Tauku faꞋikuya gahawavemogatala kadu Bana Kamaku giꞋiveniniseku-ma Iya faꞋikuya gihawavemogatala au Ime tohawavemogatala luhei.” Hidedemi Yesu gigahe.
18 Eu dou testemunho de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho de mim.
19 Tu Tamana giyakahina faꞋina higahena higayo, “Tama hai gimimiyami?” Yesu gigahedi gigayo, “Keke wadahalamaneku kadu keke Kamaku wadahalamaneni. KaꞋi wadahalamane-moꞋeku digo, kadu Kamaku wadahalamane-moꞋena.”
19 Então eles lhe perguntaram: — Onde está o seu Pai? Jesus respondeu:
20 Ada au Yesu manuwa-tafalolo againe givehavehawala tu hidede amine gilulukahihi. Velekawowo ana abavedodoga liline gimidimidi tu givehavehawala. Ada yana tova aimo keke gidalakayemu faꞋina ana kiveꞋavina higa-wayoga.
20 Jesus proferiu essas palavras perto da caixa de ofertas, quando ensinava no templo. Ninguém o prendeu, porque ainda não havia chegado a sua hora.
21 Tu kadu Yesu gigahedi gigayo, “Iya ganana gananuyabuyabumi tu omi wanalele-wayogeku, au yami wakoyona wanaꞋalika. Ada Iya ganana againe omi keke amifaiweya wanaꞋela.”
21 Outra vez Jesus lhes falou, dizendo:
22 Hidedemi Yesu gigahedi faꞋina, miYuda yama tonagona hiveꞋagahegahe higayo, “Gavadi-yo gigahe gigayo, Iya ganana againe omi keke amifaiweya wanaꞋela? KaꞋi Tauna ginaluveꞋalikana, kaꞋi keke?”
22 Então os judeus diziam: — Será que ele tem a intenção de se suicidar? Porque diz: “Para onde eu vou vocês não podem ir.”
23 Au Bana Yesu gigayo, “OmiꞋiyao ma babiya walakayemu tu IyaꞋeku ma lobameya gamiyami be gahobuꞋela. Omi babi ana kaliva tu Iya lobama ana kaliva.
23 Jesus lhes disse:
24 Hidema faꞋina ahe gagahemi yami wakoyona wanaꞋalika, faꞋina kaꞋi yaku gahe Tauku inubaku faꞋina keke wanavetumaganeni digo, yami wakoyona wanaꞋalika.”
24 Por isso, eu lhes disse que vocês morrerão em seus pecados. Porque, se não crerem que
25 Au badi higayo, “O hakwaꞋadi?” Yesu gigahedi gigayo, “IyaꞋeku boi yaku vehawala ana abaveꞋinuba againe gavenuwaꞋatami amine.
25 Então lhe perguntaram: — Quem é você? Jesus respondeu:
26 Ada yaku gahe moyaꞋaina yami koyona faꞋina weꞋa gidadauda be aimo ganalukahihiyena ada ganahawavekoyoyemi. Ada au Bana giꞋiveniniseku-ma bonana velemoꞋena ada gavaimi Bana againe ganogalina amanadi, omi tomiyababi agaimiya galulukahihi.”
26 Muitas coisas tenho para falar e julgar a respeito de vocês. Porém aquele que me enviou é verdadeiro, de modo que as coisas que dele ouvi, essas digo ao mundo.
27 Au hidedemi Yesu gigahe tu badi miYuda yana nuwanuwa hifaniyena, keke hidahalamaneni Tamana Yaubada faꞋine gilukahihi.
27 Eles não entenderam que Jesus lhes falava do Pai.
28 Ma Yesu kadu gigayo, “Aimo Iya TohobuꞋela ai againe wanakivemididiku ana toveya, au medema tovai-nadi halamana wanavaina inubaku wanahalamanena. Kadu wanahalamanena keke tamo Tauku yaku nuwanuwa againe gadagugaiyeni, tu hida yaku gahe Kamaku givehawaleku amine Iya gagahe.
28 Então Jesus disse:
29 Ada Bana giꞋiveniniseku-ma Iya buye amimiyami. Keke gidanuyabuyabuku-yo akukaibe gadamiyami. Tova moyaꞋaina Bana bonana gaꞋabiꞋabina faꞋina nuwana gakiveyamumuna.”
29 E aquele que me enviou está comigo, não me deixou só, porque eu faço sempre o que lhe agrada.
30 Ada au hida Yesu yana lukahihi againe moyaꞋaidi hivebutu hivetumaganena.
30 Quando Jesus disse isto, muitos creram nele.
31 Tu Yesu miYuda Bana bonana hivetumaganena amanadi gigahedi gigayo, “KaꞋi yaku vehawala againe wanaluluveꞋavina amine o, aku tomuliya velemoꞋena omiꞋiyao.
31 Então Jesus disse aos judeus que haviam crido nele:
32 Omi yogoyogonimiyao vaita toveꞋagetoga amine. Yaku vehawala ahe wanogalina ada kaꞋi bonaku wanaꞋitaꞋitaveꞋavina, bonaku au velemoꞋena ma wanahalamanena be yami veꞋagetoga ginahavaina.”
32 conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Tu badi miYuda Yesu againe higahe higayo, “Ime Abelahamo ana unumamomo ada keke tamo hakwadi againe adaveꞋagetoga. Gavadi-yo ugahe vaita yama veꞋagetoga ginahavaini?”
33 Eles responderam: — Somos descendência de Abraão e jamais fomos escravos de ninguém. Como você pode dizer que seremos livres?
34 Bana Yesu gigahedi gigayo, “Yaubada gihalamaneku tu gagahegahe. Gaveyao hihuluva koyona, medema moyaꞋaidi koyona againe hiveꞋagetoga.
34 Jesus respondeu:
35 Bana kauveꞋa natuna velemoꞋena ma tamana ana unuma agaidiya ginamiya-vagata be yana lokolokofou ginavaina. Atu bana agetoga ma keke yana kauveꞋa againe ginamiya-vagata higa vaita ana duꞋu ginavaini.
35 O escravo não fica sempre na casa; o filho, sim, fica para sempre.
36 Omi yogoyogonimiyao wamimiyami higa vaita koyona againe wadaveꞋagetoga. KaꞋi Iya Yaubada Natuna yami veꞋagetoga ganadabana amine o koyona keke ginavehimeyemi, au Yaubada ana unuma agaidiya wanaluku be wanamiya-vagata.
36 Se, pois, o Filho os libertar, vocês serão verdadeiramente livres.
37 Iya gahalamanemi omiꞋiyao Abelahamo ana unumamomo. Omi Abelahamo bwaneneneyao nonogana nuwanuwami wanaluveꞋalikaku, faꞋina bonaku keke aseꞋasemiya gidaluku-yo gidadauda.
37 Bem sei que vocês são descendência de Abraão; no entanto, estão querendo me matar, porque a minha palavra não está em vocês.
38 Gavadi Bana Kamaku againe ahe gaꞋitana, medema omi agaimiya galulukahihiyena, tu omi meda anafaiweya kaꞋi gavadi kaliva saꞋeyana higa omi tamami againe wanogalina, mededemi wahuluhuluvina.” Hidedemi Yesu gigahe.
38 Eu falo das coisas que vi junto de meu Pai; vocês, porém, fazem o que ouviram do pai de vocês.
39 Badi miYuda higahena higayo, “Abelahamo ime tamama.” Yesu gigayo, “KaꞋi velemoꞋena omi Abelahamo ana unumamomo, Abelahamo nimana wadavaina tu keke wadavaini.
39 Então lhe disseram: — Nosso pai é Abraão. Mas Jesus respondeu:
40 Omi wanuwanuwa amine Abelahamo keke gidanuwanuwa. Iya bona velemoꞋena omi agaimiya galukahihiyena, bonai-nadi Yaubada againe ganogalina. Bonaku velemoꞋena galukahihiyena faꞋina omi nuwanuwami wanaluveꞋalikaku.
40 Mas agora vocês estão querendo me matar, a mim que lhes falei a verdade que ouvi de Deus; Abraão não fez isso.
41 OmiꞋiyao ma kaliva saꞋeyana higa omi tamami amine wahuluhuluva.” Yesu hidedemi gigahe-yo badi higayo, “Ime keke eda natuneyao. Ime tamama au saꞋeyana, anafaiweya Bana Yaubada.”
41 Vocês fazem as obras do pai de vocês. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos. Temos um pai, que é Deus.
42 Bana Yesu gigahedi gigayo, “KaꞋi velemoꞋena Bana Yaubada omi tamami digo, omi wadanuwakabubuyeku, faꞋina Iya inubaku ma Yaubada againe gatauya be gahobuꞋela. Keke tauku yaku nuwanuwa faꞋina gadaꞋela, au BanaꞋe giꞋiveniniseku faꞋina gahobuꞋela.
42 Jesus disse:
43 Gavana faꞋina-yo yaku nuwanuwa galukahihiyena-ma wafaniyeni? Omi bonaku keke nuwanuwami faꞋina keke yaku nuwanuwa wadahalamaneni.
43 Por que vocês não compreendem a minha linguagem? É porque vocês são incapazes de ouvir a minha palavra.
44 OmiꞋiyao ma tamami au Setani, ada tamami yana nuwanuwa amine omi nuwanuwami wanahuluva. Boi tuwaina babi ana abaveꞋinuba againe bana Setani yana dewa luveꞋalika, ada hidede amine ginunauwena tova adamoya. Keke-moꞋa nuwanuwa velemoꞋena againe gidamiyami, faꞋina keke tamo nuwanuwa tunutunugina bana aseꞋasene gidadauda, keke. Nuwanuwa veꞋafwayafwayana bana aseꞋasene gidadauda faꞋina, yana gahe tova moyaꞋaina fwaya, faꞋina bana ana egana tofwaya. Ada au fwaya matatabuna inubana bana againe.
44 Vocês são do diabo, que é o pai de vocês, e querem satisfazer os desejos dele. Ele foi assassino desde o princípio e jamais se firmou na verdade, porque nele não há verdade. Quando ele profere mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Tu iyaꞋeku ma yaku gahe velemoꞋena faꞋina, keke wadavetumaganeku tu omi tamami ma tofwaya amine wanuwanuwa.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Keke tamo hakwadi afaiweya Iya agaikuya koyona unanuhagani. KaꞋi yaku gahe velemoꞋena, gavana faꞋina-yo keke wadavetumaganeku?
46 Quem de vocês me convence de pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Kaliva gaveyao Yaubada natuneyao, medema Yaubada bonana hivenogalena. OmiꞋiyao ma keke Yaubada natuneyao. Hidema faꞋina BanaꞋe bonana keke wadavenogaleni.” Au hidedemi Yesu gigahedi.
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus; por isso, vocês não me ouvem, porque não são de Deus.
48 Tu miYuda Yesu yana gahe badi faꞋidiya hinogalini-yo higahena higayo, “Au O faꞋiniya agahe velemoꞋena. OꞋeni vaita ada aniyabina miSameliya kalivadi amine, kadu OꞋeni wayafune.”
48 Os judeus disseram a Jesus: — Será que não temos razão em dizer que você é samaritano e tem demônio?
49 Bana Yesu gigayo, “Iya keke wayafuneku. Tu au Bana Kamaku Iya gakilakahina tu omi keke wadakilakahiku, au wahawavekoyoyeku.
49 Jesus respondeu:
50 Ma keke Tauku ganakilakahiku. Au Kaliva saꞋeyana gimimiyami, Bana ginakilakahiku ada BanaꞋe kaiwabu ana tovetala.
50 Eu não procuro a minha própria glória; há quem a busque e julgue.
51 Yaubada gihalamaneku tu gagahegahe. Gava kaliva bonaku giꞋabiꞋabina, medema keke ginaꞋalika.”
51 Em verdade, em verdade lhes digo que, se alguém guardar a minha palavra, não verá a morte eternamente.
52 Au badi miYuda higayo, “Au ahalamane-moꞋe OꞋeni wayafune. Abelahamo giꞋalika kadu Yaubada bonana ana toꞋawatalatalaina tuwaina hiꞋalika. Gavadi-yo ugahe vaita kaꞋi kaliva O bona ginaꞋabina, medema keke-moꞋa ginaꞋalika?
52 Então os judeus disseram: — Agora estamos certos de que você tem demônio. Abraão morreu, e também os profetas, e você diz: “Se alguém guardar a minha palavra, não provará a morte eternamente.”
53 Ime bwanenema Abelahamo, kaliva kikaiwabuna, tuwai-moꞋena giꞋalika. Keke-moꞋa Abelahamo kaiwabu againe O udatubuhegeni. Kadu badi Yaubada bonana ana toꞋawatalatalaina hiꞋalika-Ꞌowoga. O vaita hakwaꞋadi tu O ugagakahikahi?”
53 Você não está querendo dizer que é maior do que Abraão, o nosso pai, que morreu? Também os profetas morreram. Quem você pensa que é?
54 Bana Yesu gigayo, “KaꞋi Tauku ganakilakahiku, yaku kaiwabu vaita iyohoyoho, vaita gadagahe-kawowo. Atu Bana Kamaku gikilakahiku ada BanaꞋe omi wahawaveyaubadayena.
54 Jesus respondeu:
55 Tu omi BanaꞋe keke wadahalamane-moꞋeni tu Iya velemona gahalamanena. KaꞋi Iya gadagahe gadagayo, Yaubada keke gadahalamaneni, kaꞋi hidede amine gadagahe digo, Iya gadafwaya omi wafwaya amine. Tu Iya BanaꞋe gahalamane-moꞋena, kadu bonana gaꞋabiꞋabina.
55 Entretanto, vocês não o conhecem; eu, porém, o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei como vocês: mentiroso; mas eu o conheço e guardo a sua palavra.
56 Ada omi bwanenemi Abelahamo Iya yaku hobuꞋela babiya ma tuwai-moꞋena gimidihalamanena. Hidema faꞋina givemwamwala, ada au yaku tova ahe giꞋitana ada givemwamwala.”
56 Abraão, o pai de vocês, alegrou-se por ver o meu dia; e ele viu esse dia e ficou alegre.
57 Au badi miYuda higahena higayo, “OꞋeni keke Abelahamo udaꞋitani faꞋina O keke kaliva lakahi, a malamala aimo keke fifiti (50) udavaidi. Au ugahe-kawowo.”
57 Então os judeus lhe perguntaram: — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão?
58 Yesu gigahedi gigayo, “Yaubada gihalamaneku tu gagahegahe. Abelahamo aimo keke gidatubuga tu Iya tuwaina tuwai-moꞋena gamiyamiya-vagata.”
58 Jesus respondeu:
59 Hida yana gahe hinogalini-yo kuga hivaina be hinafihana. Tu Yesu giveu be manuwa-tafalolo ginuyabuyabuna.
59 Então pegaram pedras para atirar nele, mas Jesus se ocultou e saiu do templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.