Gálatas 2

Ama Iaräs Na Ngät Ama Rharesbane (URO) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Näkt nga nasot ama ngärhäqyisem da levaet ama qoeo dä ngu nä ma Barnabas un märanas bä un met saqi as sae ma Jerusalem. Rhoqoräkt di qosaqi ngua rhäqoar sä ma Taitus bä ngu na qa.
1 Catorze anos mais tarde, subi outra vez a Jerusalém com Barnabé, levando também Tito comigo.
2 Ngua met sae inguna ma Ngämuqa qa qoar na ngo iva ngua rhet sae. Näkt sokt ut sä nas i västämne na ut ngu nä qärarhani i ama ruvek tat tu arhä snäng i ama vit na rha ama narhoerta na rha. Bä ngua märhamän särhäm da i ngut täväktsäs bä ba rha sävät ama sameng ama mär ngät kärangätni i sa ngu sameng na ngät bä ba ama Jentailqäna. Ngua mualat toqoräkt dinguna nani a ngo iva qärangätni gua lat i mäqi ngua mualat na ngät bä sävät kärangätni iva as pa nguat tualat na ngät diva qaku rhat tair särhäm ngät.
2 E subi em conseqüência de uma revelação. Expus-lhes o Evangelho que prego entre os pagãos, e isso particularmente aos que eram de maior consideração, a fim de não correr ou de não ter corrido em vão.
3 Qäqi ma Taitus kärakni i qale qa qä na ngo qärak i qa di qa nävät ama Grikkäna di qaku aung ga märhamän ma ama qrot iva rhi däkt säng mä qa
3 Entretanto, nem sequer meu companheiro Tito, embora gentio, foi obrigado a circuncidar-se.
4 i näma dä arhani ama ruvek kärarhani i rhi iras täm na nas i ama qatnanaktpämda na rha di nani a rha rhoqoräkt. Iarhakt di sa rha män sä mänguräp mä ut ivakt iva rhat nañäm mamär bä rhat lu aurha lat kärangätni i ut tualat na ngät sa ama isiska nävät ma Jisas ma Krais. Sa rha mualat toqoräkt divakt iva rha rhualat sä ut iva qaku isiska vät a ut dap pa ama latta na ut pa arha rem.
4 Mas, por causa dos falsos irmãos, intrusos - que furtivamente se introduziram entre nós para espionar a liberdade de que gozávamos em Cristo Jesus, a fim de nos escravizar -,
5 Sokt di qaku ut säm ama gaini na nas säva arha rem bä qoki sa qäqi qaku ut mualat maqälak toqoräkt inguna sa nani a ut iva bä ba ngän na ama engäktki qäraktni i sokt ki qiat tet nävät ama sameng ama mär ngät.
5 fomos, por esta vez, condescendentes, para que o Evangelho permanecesse em sua integridade.
6 Näkt iarhakt kärarhae i sa ama ruvek tat tu arhä snäng i ama vit na rha ama narhoerta di aingo di qaku qänäskänes ngo nävät a rha inguna ma Ngämuqa di qaku qät täk sa arhani dap kaku rha arhani. Iarhakt ama narhoerta di qaku aung nävät a rha qa mu guani sämäni gu sameng.
6 Quanto aos que eram de autoridade - o que antes tenham sido não me importa, pois Deus não se deixa levar por consideração de pessoas -, estas autoridades, digo, nada me impuseram.
7 Dap kinak iarhakt ama narhoerta di rha lu mamär i ma Ngämuqa sa qa rhäk na ngo sa ama sameng ama mär ngät bä ba ama Jentailqäna di qoki rhoqor qa i sa qa rhäk nä ma Pita sä iangärhäkt ama sägängät ama sameng bä ba ama Judaqäna.
7 Ao contrário, viram que a evangelização dos incircuncisos me era confiada, como a dos circuncisos a Pedro
8 Inguna ma Ngämuqa qärakni i qa mualat nävät ma Pita sa ama sameng ama mär ngät bä ba ama Judaqäna di qosaqi qa mualat nävät a ngo rhoqoräkt ivakt iva ngu sameng bä ba ama Jentailqäna.
8 {porque aquele cuja ação fez de Pedro o apóstolo dos circuncisos, fez também de mim o dos pagãos}.
9 Näkt nga rhoqoräkt i ma Jems näkt ma Sefas näkt ma Jon gärarhani i ama qatnanaktpämda rhat lu rha i ama narhoerta mamär na rha bä ba rha rhat lu mamär nä iaqyäkt ama ñämsävätki qärakt i sa ma Ngämuqa qa von ngo rhäm gi dä sa rha sangar un däkt ngu nä ma Barnabas na ama arsäs ivakt iva aiun di mamär iva un det sage ama Jentailqäna dap ta diva rha rhet sage ama Judaqäna.
9 Tiago, Cefas e João, que são considerados as colunas, reconhecendo a graça que me foi dada, deram as mãos a mim e a Barnabé em sinal de pleno acordo:
10 Bä vät iomäkt ama qäväläm dä sokt ta nän un ma ama qrot iva un diva qale räträt pät a un na ama tläkta bä iangärhäkt ama lat di qärangät i nani a ngo masirhat iva nguat tualat na ngät.
10 iríamos aos pagãos, e eles aos circuncidados. Recomendaram-nos apenas que nos lembrássemos dos pobres, o que era precisamente a minha intenção.
11 Sokt di nga rhoqoräkt i ma Sefas ka män sämät ama värhäm ama mor äm ma Antiok dä ngua märhamän maräkt säva aa uväs i ama lat kärangätni i qat tualat na ngät di qaku ama räkt ngät.
11 Quando, porém, Cefas veio a Antioquia, resisti-lhe francamente, porque era censurável.
12 Inguna qa di qat dräm gat täs kä na ama Jentailqäna bä dängdäng i ma Jems ka rhäk na arhani ama Judaqäna sagem ga. Bä nga rhoqoräkt i iarhakt ta män gem ga dä sa qaku qat täs kä na ama Jentailqäna dä qa arñis na nas näväm da inguna qät len iarhakt kärarhae i nani a rha iva ama qatnanaktpämda moe diva ama ruvek ti däkt säng mä rha.
12 Pois, antes de chegarem alguns homens da parte de Tiago, ele comia com os pagãos convertidos. Mas, quando aqueles vieram, retraiu-se e separou-se destes, temendo os circuncidados.
13 Bä ama Judaqäna moe qärarhani i qale rha rhi nä ma Pita di rha moe rhi na qa rha mualat nä iangärhäkt ama lat na ama iraski bä qäqi iangärhäkt arha lat ngä mäqäne sä ma Barnabas bä qa säp.
13 Os demais judeus convertidos seguiram-lhe a atitude equívoca, de maneira que mesmo Barnabé foi levado por eles a essa dissimulação.
14 Sokt di nga rhoqoräkt i ngua lu arha lat kärangätni i qaku ngät tet parhäm ama sameng ama mär ngät angärha engäktki dä sa ngua snanbät sä ma Sefas da arhä saqong moe doqortäqyia, “Ngakt bä ainge di ama Judaqa na nge näkt kale nge rhoqor ama Jentailqa dap kaku rhoqor ama Judaqa dä sa ngu lu mäniekt bä ngiat täqäne sa ama Jentailqäna iva qale rha rhoqor ama Judaqäna?”
14 Quando vi que o seu procedimento não era segundo a verdade do Evangelho, disse a Cefas, em presença de todos: Se tu, que és judeu, vives como os gentios, e não como os judeus, com que direito obrigas os pagãos convertidos a viver como os judeus?
15 Aiut di ama Judaqäna na ut pät ama qäväläm gärqomni i sa aut nanäkkina rhit säl a ut bä qaku ut toqor ama Jentailqäna qärarhani i rhat tualat na ama vuirhong inguna qaku rhat tet parhäm ama Muräkt.
15 Nós, judeus de nascença, e não pecadores dentre os pagãos,
16 Sokt di ut dräm i ama ruqa di qaku qat dän i ama räktka na qa inguna nävät iomäkt i qat tet parhäm ama Muräkt dap kinak kat dän i ama räktka na qa di nävät aa qatnanakt mäni ma Jisas ma Krais. Bä äkt i qosaqi aiut di sa ut nanakt nä ma Jisas ma Krais ivakt iva u rhän i ama räktta na ut nävät ama qatnanakt mäni qa dap kaku nävät iomäkt i sa ut tet parhäm ama Muräkt inguna va qaku aung gä namän i ama räktka na qa nävät iomäkt i sa qat tet parhäm ama Muräkt.
16 sabemos, contudo, que ninguém se justifica pela prática da lei, mas somente pela fé em Jesus Cristo. Também nós cremos em Jesus Cristo, e tiramos assim a nossa justificação da fé em Cristo, e não pela prática da lei. Pois, pela prática da lei, nenhum homem será justificado.
17 Ngakt bä nga rhoqoräkt i aiut ama Judaqäna di urhi siqut iva u rhän i ama räktta na ut nävät ma Krais di urhi lu i qosaqi ama ruvek na ut kärarhani i rhat tualat na ama vuirhong inguna rhäkt di qaku ut tet parhäm ama Muräkt dä ngu lu i nga ma Krais di qat tualat sä ut iva ut tualat na ama vuirhong? Nak kaku rhoqoräkt.
17 Pois, se nós, que aspiramos à justificação em Cristo, retornamos, todavia, ao pecado, seria porventura Cristo ministro do pecado? Por certo que não!
18 Inguna ngakt bä saqi as ngua rhair nä qärqäni i sa mudu ngua anbrut däm ini samäk dä sa va ini ngärhi sameng i aingo di nak ama ruqa qärakni i qat tualat na ama vuirhong.
18 Se torno a edificar o que destruí, confesso-me transgressor.
19 Inguna nävät ama Muräkt dä sa ngua ñäp bä rhäkt di sa qaku qale ngo va ama Muräkt angärha rem.
19 Na realidade, pela fé eu morri para a lei, a fim de viver para Deus. Estou pregado à cruz de Cristo.
20 Aingo di sa rha edämsäs pät a ngo ngu nä ma Krais mäni ama sämänanamuqa. Bä rhäkt di sa qaku aingo maräkt kärak i nguat däqäm dap kinak ma Krais di iaqäkt kärak i qat däqäm bäm ngo. Näkt ama iar qärangätni i rhäkt di nguat däqäm da angärha ron bät ama släqyige di sa qale ngo da angärha ron nävät ama qatnanakt mäni ma Ngämuqa aa emga qärakni i aa snäng bät a ngo bä qa von da aa iar sädaver mä ngo.
20 Eu vivo, mas já não sou eu; é Cristo que vive em mim. A minha vida presente, na carne, eu a vivo na fé no Filho de Deus, que me amou e se entregou por mim.
21 Qaku ngut säm ama mäñmäñini nä ma Ngämuqa aa ñämsävätki. Sokt di vadi mai ama ruvek tat dän i ama räktta na rha nävät iomäkt i rhat tet parhäm ama Muräkt dä sa rhoqoräkt di ma Krais aa tñäpki diva qop ama mäñmäñini na qi.
21 Não menosprezo a graça de Deus; mas, em verdade, se a justiça se obtém pela lei, Cristo morreu em vão.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.