1 Coríntios 12
Ama Iaräs Na Ngät Ama Rharesbane (URO) vs AAI
1 Gua ruavek, rhäkt diva nguat tamän sävät ama Qloqaqa ama Qumärqumärqa aa vänbon näkt nani a ngo na ngän iva qunäga vät a ngän sä ngät.
1 Boun i kwa Anun Kakafiyin ana usar isan kwabibat i anao kwananowar. Taitu ayu men akokok kwa aur kasiy na’atube nama’amih.
2 Ngänät dräm i rhoqoräkt i as kaku ngänät nanakt nä ma Ngämuqa dä sa arhongni ngä mäqäne sä ngän bä ngän met bä ngänit bon da angän gutdrir sage ama iaus kärangätni i sa ama ruvek ta mualat na ngät kärangät i qaku ngät tamän.
2 Kwanaso’ob kwa baikirisiyana’e, Eteni kwama’am ana veya, wagabur hibonawiy a ef kwawasa’ir kwatit sawar inu’inuwih kwakwafirih.
3 Bä äkt i nani a ngo na ngän iva qunäga vät a ngän i qaku ma Ngämuqa aa Qloqaqa qä namäranas na aung anga ruqa bä va qä slava nä ma Jisas na ama enge ama vu ngät toqortäqyia, “Mamär iva ma Jisas kä ñäp.” Dap sokt ama Qloqaqa ama Qumärqumärqa va qa rhäranas na aung anga ruqa iva qä qoar i, “Ma Jisas di ma Engeska maengäktki.”
3 Isan imih a tur ao’owen, orot yait God Anunin tatargabuw men karam boro Jesu nao raraf, naatu orot yait wanawananamaim Anun Kakafiyin men ema’am boro men karam naorereb, “Jesu i Regah.”
4 Näkt ma Ngämuqa aa Qloqaqa ama sägäk na qa di qärak i ama vänbon maos maos angät tarebäm na qa.
4 Usar i yumatan yumatan, baise Anunin i ta’imon efafaram.
5 Bä ut tualat na ama lat maos maos sage ma Ngämuqa sokt di ma Engeska di ama sägäk na qa
5 Bowabow i yumatan ta ta tabowabow, baise Regah i ta’imon isan tabowabow.
6 näkt ut tualat na ama lat maos maos sokt di ma Ngämuqa ama sägäk kät bon ut moe rha ama qrot ivakt iva ut tualat nä iangärhäkt moekt ama lat.
6 Bowabow hai fair i yumatah ta ta tabowabow, baise God ta’imon bowabow ana fair orot ta’ita’imon wanawanahimaim faram tebowabow.
7 Ma Ngämuqa aa Qloqaqa di qät bon da ama qrot bä ba ama qatnanaktpämda asägäk asägäk ivakt iva qat tatnärha arhani ama qatnanaktpämda.
7 Orot ta’ita’imon biyahimaim Anun Kakafiyin ana taragub ef tata’ane ebirerereb saise sabuw etei hina’itin ana baigegewasin hinab.
8 Ama Qloqaqa ama Qumärqumärqa qät bon arhani rha ama qrot ivakt iva rhat tamän bät ama enge na ama mädräm ama mär ngät dä iaqäkt ama sägäk na qa ma Ngämuqa aa Qloqaqa qät bon arhani rha ama qrot ivakt iva rhat tamän bät iarhongäkt kärqärhong i qat tuqunäga sä irhong bä ba rha.
8 Anunin orot ta isan boro ukwar rerekab ana usar nitin, naatu orot ta boro not so’ob ana usar nitin.
9 Dä sage arhani di iaqäkt ma Ngämuqa aa Qloqaqa qät bon da rha ama qrot ivakt iva rhat nanakt iva ma Ngämuqa qa rhualat na ama lat ama nañis ngät dä sage arhani di qät bon da rha ama qrot ivakt iva rhat tumäräspät.
9 Anun ta’imonaban orot ta isan boro baitumatum ana usar nitin, naatu orot ta boro sabuw baiyawasih isan ana usar nitin.
10 Dä sage arhani di qät bon da rha ama qrot ivakt iva rhat tualat na ama lat ama nañis ngät dä sage arhani di qät bon da rha ama qrot ivakt iva rhat tamän bät ama enge qärangätni i ngät dän maräkt nage ma Ngämuqa dä sage arhani di qät bon da rha ama qrot ivakt iva rhat tatnävämne nä ama enge ivar ngäktki i ngät dän nage ma Ngämuqa ura qaku dä sage arhani di qät bon da rha ama qrot ivakt iva rhat tamän bät ama enge ama nañis ngät maos maos dä sage arhani di qät bon da rha ama qrot ivakt iva rhat tuqunäga sa ama rharimini sävät iangärhäkt ama enge ama nañis ngät.
10 Orot ta ina’inan fokarih sinaf isan ana fair boro nitin, orot ta boro dinabatur orereb isan ana usar nitin, naatu orot ta boro turobe baifuwen hairi orereb yamutufurin isan ana usar nitin. Orot ta menan botabirin tur ta o isan ana usar boro nitin, orot ta tur koubuna isan usar boro nitin.
11 Rhangät täkt ama lat moe di iaqäkt ama sägäk ma Ngämuqa aa Qloqaqa qät bon da ama qrot bä bä ama ruvek asägäk asägäk ivakt iva rhat tualat na ngät. Dä qät bon dä iangärhäkt ama vänbon gärangätni i maosmaos na ngät bä bä iarhakt kärarhae i sa qa armeng däm da iva qä von da rhäm ngät.
11 Baise iti bowabow etei i God Anunin ta’imon akisinamo sawar etei esisinaf, naatu i ana kokomaim usar orot babin ta ta rubinih ebitih.
12 Ngäktki i ama ruqa aa släqyige di masirhat nä ige angät kävälap sokt di iaväkt ama qävälap nämäni aa släqyige di västämne na ap bä ap ngä säm ama sägäge ama släqyige. Näkt kosaqi ma Krais di qa rhoqoräkt.
12 Biyat ana itinin i men ta’imonamaim wowab yenamih, baise yow kusisib an moumurih na’in, naatu kukusisib i moumurih, baise biyat i ta’imon maiyow. Keriso ana’itinaban nati na’atube.
13 Inguna nävät ama sägäk ma Ngämuqa aa Qloqaqa dä sa ut ta ama baptais sämäni ama sägäge ama släqyige i näma dä äkt bä ama Judaqäna na ut ura ama Grikkäna ura ama latta va arhani arha rem ura ama ruvek kärarhani i isiska vät a rha. Ut moe di sa ma Ngämuqa qa von ut ta ama sägäk aa Qloqaqa iva urhit nakt nävät a qa.
13 Ana itinin i ta’imon. O Jew orot, o Greek orot, akir orot, roufamen orot, it etei i Anunin ta’imonamaim bapataito tabai biyat ta’imon matar, naatu God Anunin ta’imon ayubit ana harew dogorotamaim isuwaire.
14 Sa ut dräm i ama släqyige di qaku sokt ama qäväläm ama sägom nä ige dap kinak masirhat nä ige angät kävälap.
14 Biyat i men ta’imon wowab yen biyat tutufin mataramih, baise famen moumurin na’in na ikokofan biyat matar.
15 Ngakt bä ama qäraet ngärhi qoar i, “Aingo di qaku ama ngärhäqyet na ngo bä äkt i qaku ngo nämäni ama släqyige” dä qoki sirhäkt kaku rhoqoräkt inguna nak sa et di et nämäni ama släqyige.
15 Naatu at iti na’atube nao, “Ayu i men o uma, imih ayu men o biya turin.” Nati na’atube nao men karam boro akisin nabin nabat.
16 Dä qosaqi ngakt bä ama sdämgi qi qoar i, “Aingo di qaku ama saqongaqa na ngo bä äkt i qaku ngo nämäni ama släqyige” dä qoki sirhäkt kaku rhoqoräkt inguna qi di qoki as ki nämäni ama släqyige.
16 Naatu tainit nao, “Ayu i men o mata, imih men o biya turin.” Nati na’at nao i men karam boro akisin nabin nabat.
17 Ngakt bä ama ruqa aa släqyige moe di ama saqongaqa nä ige dä sa ngu lu va ige ngät nari rhoqor mäniekt? Dap ngakt bä ama släqyige moe di ama sdämgi nä ige dä sa ngu lu va ige ngät nari i säsis toqor mäniekt?
17 Naatu biyat tutufin etei i matatawat tama’am na’at, tur boro mi’itube tatanowar? Naatu biyat tutufin etei tainitawat tama’am na’at, sawar yamurih boro mi’itube tatayon?
18 Sokt di ama engäktki di rhoqortäqyia, sa ma Ngämuqa qa mualat i qa västämne na ama qävälap moe bä ma ama sägäge ama släqyige varhäm aa snängaqa i nani a qa iva rhoqoräkt.
18 Baise boun tama’am kwana’itin, God biyat etei yakitifuw gewas, ta’ita’imon hai efanamaim ya, ikokofan wowab yen biyat matar.
19 Ngakt bä sokt anga qäväläm anga sägom na ut dä ngu lu va ama släqyige ngä qoe nai?
19 Biyat wowowab ana itinin ta’imon tama’am na’at, biyat ana itinin boro ai’ab.
20 Dap ama engäktki di rhoqortäqyia, ama sägäge ama släqyige di masirhat nä ige angät kävälap.
20 Imih biyat i yow kukusisib ana itinin moumurih na’in, baise an i ta’imon.
21 Ama saqongaqa di qaku mamär iva qä naqoar na ama ngärhäqyet toqortäqyia, “Qaku ngut läk nani a nge” dä qosaqi ama tpäski di qaku mamär iva qi natmärhamän särha ama qäraet toqortäqyia, “Qaku ngut läk nani a nge.”
21 Isan imih matat men karam umat isan nao, “Ayu o a baibais men akokok,” na’atube ukwarit men karam at isan nao, “Ayu o a baibais men akokok.”
22 Dap kinak ama qävälap nämäni ama ruqa aa släqyige qärqapni i ut tu ut snäng i qaku ap angärha anga qrot di nak kärqap iaväkt i ama släqyige moe di ige ngärhit läk nani ap.
22 En baise, biyat turin ririmin tarouw tao’o men karam boro tanakusair, nati i biyat ana fair turin.
23 Bä ama qävälap nävät ama ruqa aa släqyige qärqapni i ut tu ut snäng i qaku ap ngät tualat na anga lat anga mor ngät di nak iaväkt di ut donmät mamär särhä bap. Bä ama qävälap kärqapni i ap ngät dän sa ama qluqi qrekt iva akni qat lu ap di sa urhit lu vät iaväkt mamär dä urhi ngäng bät ap ivakt iva qale ama ruvek tat lu ap.
23 Naatu biyat turin isan tanotanot i men hai yabin auman, biyat nati i tabi’abur gewas, naatu biyat turin wabih su’ubin isan awat ihihiririy, ana kaifin i wa’iwa’irin.
24 Dap ama qävälap kärqapni i ap di qaku ap ngät dän sa ama qluqi di qaku urhit läk iva urhi ngäng bät ap toqoräkt.
24 Biyat turin men bai’usin gewas isan tanotanotamih, baise biyat tutufin etei God ita’imon wowab ikawarafut, saise biyat turin ta’itin yabin en tao’o i auman tanabora’ah.
25 ivakt iva ama qävälap moe nävät ama släqyige diva qaku anga matmät nga e mänguräp ma ap dap kinak pa västämne na ap moe bä va ap moe diva ap ngärhit lu vät a ne dä va ap ngät tatnärhäm ne mamär.
25 Saise biyat men nagam nakuseb, baise famefamen etei taiyuwih hinibit aba’abar yabowamaim hinibaibaisbonen hinama.
26 Bä äkt i ngakt bä anga sägom anga qäväläm nämäni iagekt ama släqyige di äm ngärhi nari i aruan dä sa va apni moe ama qävälap diva qosaqi ap ngärhi nari i aruan. Dä qosaqi ngakt bä anga sägom anga qäväläm di rhit sämamor na äm dä sa apni ama qävälap moe diva märmär ge bap ngä na äm.
26 Biyat turin ebi’akir biyat tutufin etei ni’akir, biyat turin ebiyasisir biyat tutufin etei ana yasisir hinafaram.
27 Aingän di ma Krais aa släqyige na ngän bä aingän moe asägäk asägäk di ama qäväläm na nge nävät iagekt aa släqyige.
27 Naatu boun kwa etei i Keriso biyan, naatu kwa ta’ita’imon i biyan turin kwamatar.
28 Dä mänguräp ama qatnanaktpämda di sa ma Ngämuqa qa muqunän bät ama ruvek iva rhat tualat na aa lat. Ama narhoer ta di ama ngangda näkt ama udiom na rha di iarhakt kärarhae i rhat tamän bät ama enge qärangätni i ngät dän maräkt nage ma Ngämuqa näkt ama dävaung na rha di qärarhani i rhi su ama ruvek. Näkt kosaqi ma Ngämuqa qa von da ama qrot iva arhani rhat tualat na ama lat ama nañis ngät dä arhani va rhat tumäräspät dä arhani va rhat tualat na ama lat ivakt iva rhat tatnärha ama ruvek dä arhani va rhat mair bä rhat turäkt dä arhani va rhat tamän bät ama enge ama nañis ngät maos maos.
28 God ana Ekaleisia wanawanan sabuw hai efan ya, wantoro’ot, tur abarayah, bairou’abin dinab oro’orot, baitounin bai’obaiyenayah, imaibo ina’inan sinafuyah, sawusawuwih baiyawasihiyah, sabuw afa baibaisihiyah, bowabow hai yamutufurenayah, naatu menah botabirin tur ta ta oyah, etei hai usar faramih hai efan ya.
29 Nga ama qatnanaktpämda moe di ama ngangda na rha? Nga rha moe di rhat tamän bät ama enge qärangätni i ngät dän maräkt nage ma Ngämuqa? Nga rha moe di rhi su ama ruvek? Nga rha moe di rhat tualat na ama lat ama nañis ngät?
29 Orot etei boro men hinan tur abarayah hinamatar, o dinab orot hinamatar, o bai’obaiyenayah hinamatar, o fair hinab ina’inan sinafuyah hinamatar,
30 Nga rha moe di sa rhat tumäräspät? Nga rha moe di rhat tamän na ama enge ama nañis ngät maos maos? Nga rha moe di sa rhat tuqunäga sa ama rharimini sävät iangärhäkt ama enge? Nak kaku rhoqoräkt.
30 o sawow yumatah ta ta baiyawasihiyah, o menah botabirin tur ta ta oyah, o tur botabirin koubuna’ayah. En baise etei ata usar ta ta tabai.
31 Sokt di mamär iva nani a ngän na ama moräs na ngät ama vänbon bä va qänäskänes ngän i rhäktuk pät a ngän nani a ngät.
31 Imih dogor wanawanan o a kok gagamin a usar menatan inab inabowabow i akisin kunuwih kubai.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.