Romanos 7

Muⱪeddes Kalam (yǝngi yeziⱪ) (UIGPIN) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 I ⱪerindaxlar, mǝn ⱨazir Tǝwrat ⱪanunini bilgǝnlǝrgǝ sɵzlǝwatimǝn; silǝr ⱪanunning pǝⱪǝt ⱨayat waⱪtidila insan üstigǝ ⱨɵkümran bolidiƣanliⱪini bilmǝmsilǝr?
1 Ignorais, irmãos {falo aos que têm conhecimentos jurídicos}, que a lei só tem domínio sobre o homem durante o tempo que vive?
2 Mǝsilǝn, eri bar ayal, eri ⱨayatla bolidikǝn, ⱪanun boyiqǝ erigǝ baƣlanƣan; lekin eri ɵlüp kǝtsǝ, ɵzini erigǝ baƣliƣan nikaⱨ ⱪanunidin azad ⱪilinidu.
2 Assim, a mulher casada está sujeita ao marido pela lei enquanto ele vive; mas, se o marido morrer, fica desobrigada da lei que a ligava ao marido.
3 Xuning üqün, bu ayal eri ⱨayat waⱪtida baxⱪa bir ǝrgǝ baƣlansa, zinahor ayal dǝp atilidu. Lekin eri ɵlüp kǝtsǝ, u nikaⱨ ⱪanunidin ǝrkin bolidu; xu qaƣda baxⱪa bir ǝrgǝ tǝgsǝ, zina ⱪilƣan bolmaydu.
3 Por isso, enquanto viver o marido, se se tornar mulher de outro homem, será chamada adúltera. Porém, morrendo o marido, fica desligada da lei, de maneira que, sem se tornar adúltera, poderá casar-se com outro homem.
4 Huddi xuningdǝk, ⱪerindaxlar, silǝr Əysa Mǝsiⱨning ⱪurbanliⱪ teni arⱪiliⱪ Tǝwrat ⱪanuniƣa nisbǝtǝn ɵldünglar. Buning mǝⱪsiti silǝrning baxⱪa birsigǝ, yǝni ɵlümdin Tirilgüqigǝ baƣlinixinglar wǝ xuning bilǝn Hudaƣa mewǝ berixinglardin ibarǝttur.
4 Assim, meus irmãos, também vós estais mortos para a lei, pelo sacrifício do corpo de Cristo, para pertencerdes a outrem, àquele que ressuscitou dentre os mortos, a fim de que demos frutos para Deus.
5 Qünki biz «ǝt»ning ilkidǝ waⱪtimizda, Tǝwrat ⱪanuni gunaⱨning arzu-ⱨǝwǝslirini tehimu ⱪozƣap, tenimizdiki ǝzalarda ɵlümgǝ elip baridiƣan mewini qiⱪarƣanidi;
5 De fato, quando estávamos na carne, as paixões pecaminosas despertadas pela lei operavam em nossos membros, a fim de frutificarmos para a morte.
6 lekin, ⱨazir biz Tǝwrat ⱪanunining ilkidin ǝrkin bolduⱪ. Qünki ɵzimizni boƣup turidiƣan bu ⱪanunƣa nisbǝtǝn ɵlgǝn bolup, ⱪanunning dǝsturining kona yolida ǝmǝs, bǝlki Roⱨning yengi yolida Hudaning ⱪulluⱪida bolimiz. ◼ 7:6 \+bd «lekin, ⱨazir biz Tǝwrat ⱪanunining ilkidin ǝrkin bolduⱪ. Qünki ɵzimizni boƣup turidiƣan bu ⱪanunƣa nisbǝtǝn ɵlgǝn bolup, ⱪanunning dǝsturining kona yolida ǝmǝs, bǝlki Roⱨning yengi yolida (Hudaning) ⱪulluⱪida bolimiz»\+bd* — oⱪurmǝn «Tǝwrat ⱪanuni»ƣa ǝmǝl ⱪilay desǝ, uningda 613 maddiliⱪ ǝmr-bǝlgilimining bar ikǝnlikini bilixi kerǝk. Ularƣa ǝmǝl ⱪilix biryaⱪta tursun, ularni esidǝ qing tutuxla kɵp adǝmlǝrgǝ ⱪiyin kelixi mumkin.
6 Agora, mortos para essa lei que nos mantinha sujeitos, dela nos temos libertado, e nosso serviço realiza-se conforme a renovação do Espírito e não mais sob a autoridade envelhecida da letra.
7 Undaⱪta nemǝ degülük? Tǝwrat ⱪanunining ɵzi gunaⱨmu? Ⱨǝrgiz undaⱪ ǝmǝs! Dǝrwǝⱪǝ, ⱪanunning kɵrsǝtmiliri bolmisa, gunaⱨning nemǝ ikǝnlikini bilmǝyttim. Ⱪanun «nǝpsaniyǝtqilik ⱪilma» demigǝn bolsa, nǝpsaniyǝtqilikning nemǝ ikǝnlikini bilmigǝn bolattim.
7 Que diremos, então? Que a lei é pecado? De modo algum. Mas eu não conheci o pecado senão pela lei. Porque não teria idéia da concupiscência, se a lei não dissesse: Não cobiçarás {Ex 20,17}.
8 Lekin gunaⱨ ⱪanunning ǝmri arⱪiliⱪ pursǝt tepip, iqimdǝ ⱨǝrhil nǝpsaniyǝtqiliklǝrni ⱪozƣidi. Tǝwrat ⱪanuni bolmisa, gunaⱨmu ɵlüktǝk jansiz bolatti.
8 Foi o pecado, portanto, que, aproveitando-se da ocasião que lhe foi dada pelo preceito, excitou em mim todas as concupiscências; porque, sem a lei, o pecado estava morto.
9 Bir qaƣlarda ⱪanunning sirtida yaxiƣinimda ⱨayat idim, lekin ⱪanun ǝmrini bilixim bilǝnla, gunaⱨmu janlinip, meni ɵlümgǝ elip bardi.
9 Quando eu estava sem a lei, eu vivia; mas, sobrevindo o preceito, o pecado recobrou vida,
10 Əslidǝ kixigǝ ⱨayatliⱪ elip kǝlsun dǝp buyrulƣan ⱪanunning ǝmri ǝksiqǝ manga ɵlüm elip kǝldi.
10 e eu morri. Assim o mandamento, que me devia dar a vida, conduziu-me à morte.
11 Qünki gunaⱨ ⱪanunning ǝmri bilǝn ⱨujum pursitini tepip, meni azdurdi wǝ ǝmr arⱪiliⱪ meni ɵltürdi.
11 Porque o pecado, aproveitando da ocasião do mandamento, seduziu-me, e por ele me levou à morte.
12 Buningdin ⱪariƣanda ⱪanun ⱨǝⱪiⱪǝtǝn pak-muⱪǝddǝstur, uning ǝmrimu muⱪǝddǝs, toƣra-adalǝtlik wǝ yahxidur.
12 Por conseguinte, a lei é santa e o mandamento é santo, e justo, e bom...
13 Undaⱪta, yahxi bolƣini manga ɵlüm boldimu? Ⱨǝrgiz undaⱪ ǝmǝs! Bǝlki, gunaⱨning ⱪǝwǝtla ⱪǝbiⱨ ikǝnliki ǝmr arⱪiliⱪ oquⱪ axkarilinixi üqün, bu yahxi ǝmrning wasitisi bilǝn gunaⱨ mǝndǝ ɵlüm pǝyda ⱪildi.
13 Então o que é bom tornou-se causa de morte para mim? De certo que não. Foi o pecado que, para se mostrar realmente pecado, acarretou para mim a morte por meio do que é bom, a fim de que, pelo mandamento, o pecado se fizesse excessivamente pecaminoso.
14 Tǝwrat ⱪanunining «roⱨⱪa tǝwǝ» ikǝnlikini bilimiz. Biraⱪ mǝn bolsam «ǝtkǝ tǝwǝ»durmǝn, demǝk gunaⱨⱪa ⱪuldǝk setilƣanmǝn.
14 Sabemos, de fato, que a lei é espiritual, mas eu sou carnal, vendido ao pecado.
15 Qünki nemǝ ⱪiliwatⱪinimni ɵzümmu bilmǝymǝn. Qünki ɵzüm niyǝt ⱪilƣan ixlarni ⱪilmaymǝn; ǝksiqǝ, nǝprǝtlinidiƣinimni ⱪilimǝn.
15 Não entendo, absolutamente, o que faço, pois não faço o que quero; faço o que aborreço.
16 Lekin ǝgǝr ɵzüm halimiƣan ixlarni ⱪilsam, ɵzüm ⱪanunning yahxi ikǝnlikini etirap ⱪilƣan bolimǝn.
16 E, se faço o que não quero, reconheço que a lei é boa.
17 Xundaⱪ ikǝn, bu ixlarni mǝn ǝmǝs, bǝlki iqimdǝ mǝwjut bolƣan gunaⱨ ⱪilduridu.
17 Mas, então, não sou eu que o faço, mas o pecado que em mim habita.
18 Iqimdǝ, yǝni mening ǝtlirimdǝ ⱨeq yahxiliⱪning mǝwjut ǝmǝslikini bilimǝn; qünki yahxiliⱪ ⱪilix niyitim bar bolsimu, uni ⱪilalmaymǝn.
18 Eu sei que em mim, isto é, na minha carne, não habita o bem, porque o querer o bem está em mim, mas não sou capaz de efetuá-lo.
19 Xuning üqün ɵzüm haliƣan yahxiliⱪni ⱪilmay, ǝksiqǝ halimiƣan yamanliⱪni ⱪilimǝn.
19 Não faço o bem que quereria, mas o mal que não quero.
20 Ɵzüm niyǝt ⱪilmiƣan ixni ⱪilsam, buni ⱪilidiƣan mǝn ǝmǝs, bǝlki iqimdǝ makan ⱪilƣan gunaⱨtur.
20 Ora, se faço o que não quero, já não sou eu que faço, mas sim o pecado que em mim habita.
21 Buningdin ɵzümdiki xundaⱪ bir ⱪanuniyǝtni bayⱪaymǝnki, yahxiliⱪni ⱪilmaⱪqi bolƣinimda, yamanliⱪ ⱨaman iqimdǝ manga ⱨǝmraⱨ bolidu.
21 Encontro, pois, em mim esta lei: quando quero fazer o bem, o que se me depara é o mal.
22 Ⱪǝlbimdǝ Hudaning ⱪanunidin sɵyünimǝn;
22 Deleito-me na lei de Deus, no íntimo do meu ser.
23 biraⱪ tenimdiki ǝzalirimda baxⱪa bir ⱪanuniyǝtni sezimǝn. Bu ⱪanuniyǝt ⱪǝlbimdiki ⱪanun bilǝn jǝng ⱪilip, meni tenimdiki ǝzalirimdiki gunaⱨ sadir ⱪildurƣuqi ⱪanuniyǝtkǝ ǝsir ⱪilidu.
23 Sinto, porém, nos meus membros outra lei, que luta contra a lei do meu espírito e me prende à lei do pecado, que está nos meus membros.
24 Nemidegǝn dǝrdmǝn adǝmmǝn-ⱨǝ! Ɵlümgǝ elip baridiƣan bu tenimdin kimmu meni ⱪutⱪuzar?
24 Homem infeliz que sou! Quem me livrará deste corpo que me acarreta a morte?...
25 Rǝbbimiz Əysa Mǝsiⱨ arⱪiliⱪ Hudaƣa tǝxǝkkür bolsun! Xundaⱪ ⱪilip, ⱪǝlbim bilǝn Hudaning ⱪanuniƣa itaǝt ⱪilimǝn, lekin ǝtlirimdǝ gunaⱨ sadir ⱪildurƣuqi ⱪanuniyǝtkǝ itaǝt ⱪilimǝn.
25 Graças sejam dadas a Deus por Jesus Cristo, nosso Senhor! Assim, pois, de um lado, pelo meu espírito, sou submisso à lei de Deus; de outro lado, por minha carne, sou escravo da lei do pecado.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.