Neemias 6
Muⱪeddes Kalam (yǝngi yeziⱪ) (UIGPIN) vs BKJ
1 Xundaⱪ boldiki, Sanballat, Tobiya, ǝrǝb bolƣan Gǝxǝm wǝ düxmǝnlirimizning ⱪalƣan ⱪismi mening sepilni yengiwaxtin ongxap qiⱪⱪanliⱪimni, sepilning ǝmdi bɵsüklirining ⱪalmiƣanliⱪini anglap (lekin u qaƣda mǝn tehi sepil ⱪowuⱪlirining ⱪanatlirini ornatmiƣanidim),
1 Ora, sucedeu que, quando Sambalate, e Tobias, e Gesém, o árabe, e o restante dos nossos inimigos, ouviram que eu havia edificado a muralha, e que não havia fenda (embora naquele tempo eu não tivesse posto as portas nos portões);
2 Sanballat bilǝn Gǝxǝm manga: — Kǝlsila, biz Ono tüzlǝnglikidiki Kǝfirim kǝntidǝ kɵrüxǝyli! — dǝp adǝm ǝwǝtiptu. Əmǝliyǝttǝ ular manga ⱪǝst ⱪilmaⱪqi ikǝn.
2 que Sambalate e Gesém mandaram dizer-me: Vem, reunamo-nos em algumas das aldeias da planície de Ono. No entanto, eles pensavam em me fazer mal.
3 Xunglaxⱪa mǝn ǝlqilǝrni ǝwǝtip: — Mǝn uluƣ bir ix bilǝn xuƣulliniwatⱪanliⱪimdin silǝr tǝrǝpkǝ qüxmǝymǝn. Mǝn ⱪandaⱪmu silǝrning ⱪexinglarƣa barimǝn dǝp, ixni taxlap uni tohtitip ⱪoyay? — dedim.
3 E enviei-lhes mensageiros, dizendo: Estou fazendo uma grande obra, de modo que não posso descer; por que cessaria a obra, enquanto eu a deixo e desço até vós?
4 Ular uda tɵt ⱪetim muxu tǝriⱪidǝ adǝm ǝwǝtti, mǝn ⱨǝr ⱪetim xundaⱪ jawap bǝrdim.
4 Todavia, desta forma enviaram a mim quatro vezes; e da mesma maneira lhes respondi.
5 Andin Sanballat bǝxinqi ⱪetim xu tǝriⱪidǝ ɵz hizmǝtkariƣa peqǝtlǝnmigǝn hǝtni ⱪoliƣa tutⱪuzup ǝwǝtiptu.
5 Então Sambalate, da mesma maneira, pela quinta vez, me enviou o seu servo com uma carta aberta na sua mão;
6 Hǝttǝ: «Ⱨǝrⱪaysi ǝllǝr arisida mundaⱪ bir gǝp tarⱪilip yüridu, wǝ Gǝxǝmmu xundaⱪ dǝydu: — Sǝn wǝ Yǝⱨudalar birgǝ isyan kɵtürmǝkqi ikǝnsilǝr; xunga sǝn sepilnimu yengiwaxtin ongxaxⱪa kirixipsǝn; eytixlarƣa ⱪariƣanda sǝn ɵzüngni ularƣa padixaⱨ ⱪilmaⱪqikǝnsǝn.
6 Na qual estava escrito: É relatado entre os pagãos, e Gesém o disse, que tu e os judeus pensam em se rebelar; por esta causa tu edificas a muralha, para que possas ser o seu rei, segundo estas palavras.
7 Sǝn yǝnǝ Yerusalemda ɵzüng toƣruluⱪ: «Mana, Yǝⱨudiyǝdǝ ɵzimizning bir padixaⱨimiz bar!» dǝp jar selip tǝxwiⱪ ⱪilixⱪa birnǝqqǝ pǝyƣǝmbǝr ⱪoyupsǝn. Əmdi bu gǝplǝr sɵzsiz padixaⱨning ⱪuliⱪiƣa yetip bayan ⱪilinidu. Xunga, kǝlgin, biz birliktǝ mǝsliⱨǝtlixiwalayli» deyilgǝnikǝn.
7 E tu também indicaste profetas para pregarem de ti em Jerusalém, dizendo: Há um rei em Judá; e agora isto será relatado ao rei, segundo estas palavras. Vem, portanto, agora, e consultemos juntamente.
8 Mǝn uningƣa: «Sǝn eytⱪan ixlar ⱨeqⱪaqan ⱪilinƣan ǝmǝs; bular bǝlki ɵz kɵnglüngdin oydurup qiⱪarƣining, halas» dǝp jawap ⱪayturdum.
8 Então mandei dizer-lhe: De tudo o que dizes coisa nenhuma sucedeu; mas tu as inventas do teu próprio coração.
9 Əmǝliyǝttǝ, ular: «Muxundaⱪ ⱪilsaⱪ ularning ⱪoli maƣdursizlinip, ⱪurulux ixi ada ⱪilinmay ⱪalidu!» dǝp oylap bizni ⱪorⱪatmaⱪqi idi.
9 Porque todos eles nos fizeram temerosos, dizendo: As suas mãos serão enfraquecidas da obra, para que ela não seja feita. Agora, portanto, ó Deus, fortalece as minhas mãos.
10 Mǝⱨǝtabǝlning nǝwrisi, Delayaning oƣli Xemaya ɵzini ɵz ɵyigǝ ⱪamiwalƣanidi; mǝn uning ɵyigǝ kǝlsǝm u: — Biz Hudaning ɵyidǝ, ibadǝthanining iqidǝ kɵrüxǝyli wǝ ibadǝthanining dǝrwaza ⱪanatlirini etip ⱪoyayli; qünki ular seni ɵltürgili kelidu; xübⱨisizki, keqisi kelip seni ɵltürmǝkqi boldi! — dedi.
10 Depois eu fui à casa de Semaías, o filho de Delaías, o filho de Meetabel, que estava recluso; e ele disse: Reunamo-nos na casa de Deus, dentro do templo, e fechemos as portas do templo; porque eles virão te matar; sim, à noite virão matar-te.
11 Mǝn: — Manga ohxax bir adǝm ⱪandaⱪmu ⱪeqip kǝtsun? Mǝndǝk bir adǝm jenimni ⱪutⱪuzimǝn dǝp ⱪandaⱪmu ibadǝthaniƣa kiriwalƣudǝkmǝn? Mǝn ⱨǝrgiz u yǝrgǝ kiriwalmaymǝn! — dǝp jawap bǝrdim.
11 E eu disse: Deveria um homem como eu fugir? E quem há que, sendo como eu sou entraria no templo para salvar a sua vida? Eu não entrarei.
12 Qünki mǝn ⱪarisam, uning Huda tǝripidin ǝwǝtilgǝn ǝmǝs, bǝlki Tobiya bilǝn Sanballat tǝripidin setiwelinip, manga ziyan yǝtküzmǝkqi bolup bu bexarǝt bǝrgǝnlikigǝ kɵzüm yǝtti.
12 E eis que eu percebi que Deus não o havia mandado; mas que ele pronunciava esta profecia contra mim; porquanto Tobias e Sambalate lhe haviam contratado.
13 Uni setiwelixidiki mǝⱪsǝt, meni ⱪorⱪutup, xularning deginidǝk ⱪilƣuzup gunaⱨ ⱪilduruxtin ibarǝt idi. Xundaⱪ ⱪilƣan bolsam, namimni bulƣap meni ⱪarilaxⱪa xikayǝt ⱪilalaydiƣan bolatti.
13 Para isso ele foi contratado, para que eu ficasse temeroso, e assim fizesse, e pecasse, e para que pudessem ter assunto para um mau relato, para que eles pudessem me afrontar.
14 — «Aⱨ Huda, Tobiya bilǝn Sanballatni esingda tutup, ularning ⱪilƣanliriƣa yarixa ɵz bexiƣa yandurƣaysǝn, xundaⱪla meni ⱪorⱪatmaⱪqi bolƣan ayal pǝyƣǝmbǝr Noadiya bilǝn baxⱪa pǝyƣǝmbǝrlǝrningmu ⱪilƣanlirini ɵz bexiƣa yandurƣaysǝn!».
14 Lembra-te, meu Deus, de Tobias e de Sambalate, conforme estas suas obras, e da profetisa Noadias, e do restante dos profetas, que quiseram me atemorizar.
15 Elul eyining yigirmǝ bǝxinqi küni sepil pütti, pütün ⱪuruluxⱪa ǝllik ikki kün waⱪit kǝtti.
15 Assim, foi terminada a muralha no vigésimo quinto dia do mês de elul, em cinquenta e dois dias.
16 Xundaⱪ boldiki, düxmǝnlirimiz buningdin hǝwǝr tapti wǝ ǝtrapimizdiki barliⱪ ǝllǝr ⱪorⱪup ketixti; ɵz nǝziridǝ ⱨǝywiti bǝk qüxüp kǝtti wǝ bu ⱪuruluxni Hudayimizning Ɵzi elip barƣan ix ikǝnlikini bilip yǝtti.
16 E sucedeu que, tendo ouvido todos os nossos inimigos, e todos os pagãos que estavam junto a nós, ficaram mui desanimados aos seus próprios olhos; porque perceberam que esta obra fora feita pelo nosso Deus.
17 Xu künlǝrdǝ Yǝⱨudiyǝdiki mɵtiwǝrlǝr Tobiyaƣa nurƣun hǝt yazdi, Tobiyamu ularƣa jawabǝn daim hǝt yezip turdi.
17 Além disso, naqueles dias os nobres de Judá enviaram muitas cartas a Tobias, e as cartas de Tobias vinham para eles.
18 Qünki Yǝⱨudiyǝdǝ Tobiyaƣa baƣlinip ⱪelip, ⱪǝsǝm iqkǝn nurƣun kixilǝr bar idi; qünki u Araⱨning oƣli, Xekaniyaning küy’oƣli idi, ⱨǝmdǝ uning oƣli Yoⱨanan Bǝrǝkiyaning oƣli Mǝxullamning ⱪizini hotunluⱪⱪa alƣanidi.
18 Porquanto havia muitos em Judá aliados a ele, porque ele era o genro de Secanias, o filho Ará; e o seu filho Joanã havia tomado a filha de Mesulão, o filho de Berequias.
19 Xuningdǝk ular yǝnǝ mening aldimda pat-pat Tobiyaning yahxi ixlirini tilƣa elip ⱪoyuxatti ⱨǝm mening gǝplirimnimu uningƣa yǝtküzüp turuxatti; Tobiya bolsa manga pat-pat tǝⱨdit selip hǝt yezip turatti.
19 Eles também relataram as suas boas obras diante de mim, e proferiram as minhas palavras a ele. E Tobias enviava cartas para me atemorizar.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Neemias 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.