Mateus 25
Muⱪeddes Kalam (yǝngi yeziⱪ) (UIGPIN) vs ARA
1 U waⱪitta, ǝrx padixaⱨliⱪi huddi ⱪolliriƣa qiraƣlarni elip toyi bolƣan yigitni ⱪarxi elixⱪa qiⱪⱪan on ⱪiz ⱪoldaxⱪa ohxaydu.
1 Então, o reino dos céus será semelhante a dez virgens que, tomando as suas lâmpadas, saíram a encontrar-se com o noivo.
2 Bu ⱪizlarning bǝxi pǝmlik, bǝxi bolsa pǝmsiz.
2 Cinco dentre elas eram néscias, e cinco, prudentes.
3 Pǝmsiz ⱪizlar qiraƣlirini alƣan bolsimu, yeniƣa may eliwalmaptu.
3 As néscias, ao tomarem as suas lâmpadas, não levaram azeite consigo;
4 Pǝmlik ⱪizlar bolsa qiraƣliri bilǝn billǝ ⱪaqilirida maymu eliwaptu.
4 no entanto, as prudentes, além das lâmpadas, levaram azeite nas vasilhas.
5 Yigit keqikip kǝlgǝqkǝ, ularning ⱨǝmmisini uyⱪu besip uhlap ⱪaptu.
5 E, tardando o noivo, foram todas tomadas de sono e adormeceram.
6 Yerim keqidǝ: «Mana, yigit kǝldi, ⱪarxi elixⱪa qiⱪinglar!» degǝn awaz angliniptu.
6 Mas, à meia-noite, ouviu-se um grito: Eis o noivo! Saí ao seu encontro!
7 Buning bilǝn bu ⱪizlarning ⱨǝmmisi ornidin turup qiraƣlirini pǝrlǝptu.
7 Então, se levantaram todas aquelas virgens e prepararam as suas lâmpadas.
8 Pǝmsiz ⱪizlar pǝmlik ⱪizlarƣa: «Qiraƣlirimiz ɵqüp ⱪalƣiliwatidu, meyinglardin beringlarqu» dǝptu.
8 E as néscias disseram às prudentes: Dai-nos do vosso azeite, porque as nossas lâmpadas estão-se apagando.
9 Biraⱪ pǝmlik ⱪizlar: «Yaⱪ. bolmaydu! Bǝrsǝk, bizgimu ⱨǝm silǝrgimu yǝtmǝsliki mumkin. Yahxisi, ɵzünglar may satⱪuqilarning yeniƣa berip setiwelinglar!» dǝptu.
9 Mas as prudentes responderam: Não, para que não nos falte a nós e a vós outras! Ide, antes, aos que o vendem e comprai-o.
10 Lekin ular may setiwalƣili ketiwatⱪanda, yigit kelip ⱪaptu, tǝyyar bolup bolƣan ⱪizlar uning bilǝn birliktǝ toy ziyapitigǝ kiriptu. Ixik taⱪiliptu.
10 E, saindo elas para comprar, chegou o noivo, e as que estavam apercebidas entraram com ele para as bodas; e fechou-se a porta.
11 Keyin ⱪalƣan ⱪizlar ⱪaytip kelip: «Ƣojam, ƣojam, ixikni eqiwǝtkǝyla!» dǝptu.
11 Mais tarde, chegaram as virgens néscias, clamando: Senhor, senhor, abre-nos a porta!
12 Biraⱪ u: «Silǝrgǝ bǝrⱨǝⱪ eytayki, mǝn silǝrni tonumaymǝn» dǝp jawab beriptu.
12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo que não vos conheço.
13 Xuning üqün sǝgǝk bolunglar, qünki nǝ Insan’oƣlining kelidiƣan künini nǝ saitini bilmǝysilǝr.
13 Vigiai, pois, porque não sabeis o dia nem a hora.
14 Ərx padixaⱨliⱪi huddi yaⱪa yurtⱪa qiⱪmaⱪqi bolup, ɵz qakarlirini qaⱪirip dunyasini ularƣa tapxurƣan adǝmgǝ ohxaydu.
14 Pois será como um homem que, ausentando-se do país, chamou os seus servos e lhes confiou os seus bens.
15 U adǝm ⱨǝrbir qakarning ⱪabiliyitigǝ ⱪarap, birsigǝ bǝx talant, birisigǝ ikki talant, yǝnǝ birsigǝ bir talant kümüx tǝnggǝ berip, yaⱪa yurtⱪa yol aptu. ◼ 25:15 \+bd «U adǝm ⱨǝrbir qakarning ⱪabiliyitigǝ ⱪarap, birsigǝ bǝx talant, birisigǝ ikki talant, yǝnǝ birsigǝ bir talant kümüx tǝnggǝ berip,...»\+bd* — oⱪurmǝnlǝrgǝ ayan bolsunki, xu qaƣlarda «talant» birhil pul birliki, ⱪimmǝtlik kümüx tǝnggǝ idi. Yuⱪiridiki 18:24diki izaⱨatnimu kɵrüng. Uyƣur tilida «talant» degǝn sɵz daim dǝl xu tǝmsildin qiⱪⱪan kɵqmǝ mǝnisidǝ ixlitilidu.
15 A um deu cinco talentos, a outro, dois e a outro, um, a cada um segundo a sua própria capacidade; e, então, partiu.
16 Bǝx talant tǝnggǝ alƣan qakar berip oⱪǝt ⱪilip, yǝnǝ bǝx talant tǝnggǝ payda tepiptu.
16 O que recebera cinco talentos saiu imediatamente a negociar com eles e ganhou outros cinco.
17 Xu yolda ikki talant tǝnggǝ alƣinimu yǝnǝ ikki talant tǝnggǝ payda aptu.
17 Do mesmo modo, o que recebera dois ganhou outros dois.
18 Lekin bir talant tǝnggǝ alƣini bolsa berip yǝrni kolap, hojayini bǝrgǝn pulni kɵmüp yoxurup ⱪoyuptu.
18 Mas o que recebera um, saindo, abriu uma cova e escondeu o dinheiro do seu senhor.
19 Əmdi uzun waⱪit ɵtkǝndin keyin, bu qakarlarning ƣojisi ⱪaytip kelip, ular bilǝn ⱨesablixiptu.
19 Depois de muito tempo, voltou o senhor daqueles servos e ajustou contas com eles.
20 Bǝx talant tǝnggǝ alƣini yǝnǝ bǝx talant tǝnggini ⱪoxup elip kelip: «Ƣojam, sili manga bǝx talant tǝnggǝ tapxurƣandila. Ⱪarsila, yǝnǝ bǝx talant tǝnggǝ payda aldim» dǝptu.
20 Então, aproximando-se o que recebera cinco talentos, entregou outros cinco, dizendo: Senhor, confiaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco talentos que ganhei.
21 Hojayini uningƣa: Obdan boptu! Yahxi wǝ ixǝnqlik qakar ikǝnsǝn! Mǝn sanga ⱨawalǝ ⱪilƣan kiqikkinǝ ixta ixǝnqlik bolup qiⱪting, seni kɵp ixlarƣa ⱪoyimǝn. Kǝl, hojayiningning huxalliⱪiƣa ortaⱪ bol!» dǝptu.
21 Disse-lhe o senhor: Muito bem, servo bom e fiel; foste fiel no pouco, sobre o muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
22 Ikki talant tǝnggǝ alƣinimu kelip: «Ƣojam, sili manga ikki talant tǝnggǝ tapxurƣandila. Ⱪarsila, yǝnǝ ikki talant tǝnggǝ payda aldim» dǝptu.
22 E, aproximando-se também o que recebera dois talentos, disse: Senhor, dois talentos me confiaste; aqui tens outros dois que ganhei.
23 Hojayini uningƣa: «Obdan boptu! Yahxi wǝ ixǝnqlik qakar ikǝnsǝn! Mǝn sanga ⱨawalǝ ⱪilƣan kiqikkinǝ ixta ixǝnqlik bolup qiⱪting, seni kɵp ixlarƣa ⱪoyimǝn. Kǝl, hojayiningning huxalliⱪiƣa ortaⱪ bol!» dǝptu.
23 Disse-lhe o senhor: Muito bem, servo bom e fiel; foste fiel no pouco, sobre o muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
24 Andin, bir talant tǝnggǝ alƣinimu kelip: «Ƣojam, silining qing adǝm ikǝnliklirini bilǝttim, qünki ɵzliri terimiƣan yǝrdin ⱨosulni oruwalalayla, ⱨǝmdǝ uruⱪ qaqmiƣan yǝrdinmu haman alila.
24 Chegando, por fim, o que recebera um talento, disse: Senhor, sabendo que és homem severo, que ceifas onde não semeaste e ajuntas onde não espalhaste,
25 Xunga ⱪorⱪup, silining bǝrgǝn bir talant tǝnggilirini yǝrgǝ kɵmüp yoxurup ⱪoyƣanidim. Mana pullirini alsila» dǝptu.
25 receoso, escondi na terra o teu talento; aqui tens o que é teu.
26 Ƣojisi uningƣa: «Əy, rǝzil, ⱨurun qakar! Sǝn meni terimiƣan yǝrdin oruwalidiƣan, uruⱪ qaqmiƣan yǝrdin haman alidiƣan adǝm dǝp bilip,
26 Respondeu-lhe, porém, o senhor: Servo mau e negligente, sabias que ceifo onde não semeei e ajunto onde não espalhei?
27 ⱨeq bolmiƣanda pulumni jazanihorlarƣa amanǝt ⱪoyuxung kerǝk idiƣu! Xundaⱪ ⱪilƣan bolsang mǝn ⱪaytip kǝlgǝndǝ pulumni ɵsümi bilǝn alƣan bolmamtim?!
27 Cumpria, portanto, que entregasses o meu dinheiro aos banqueiros, e eu, ao voltar, receberia com juros o que é meu.
28 Xunga, uning ⱪolidiki talant tǝnggini elip, on talant tǝnggǝ bar bolƣanƣa beringlar!
28 Tirai-lhe, pois, o talento e dai-o ao que tem dez.
29 Qünki kimdǝ bar bolsa, uningƣa tehimu kɵp berilidu, uningda molqiliⱪ bolidu; ǝmma kimdǝ yoⱪ bolsa, ⱨǝtta uningda bar bolƣanlirimu uningdin mǝⱨrum ⱪilinidu.
29 Porque a todo o que tem se lhe dará, e terá em abundância; mas ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
30 Bu yaramsiz qakarni texidiki ⱪarangƣuluⱪⱪa aqiⱪip taxlanglar! U yǝrdǝ yiƣa-zarlar kɵtürülidu, qixliri ƣuqurlaydu» dǝptu.
30 E o servo inútil, lançai-o para fora, nas trevas. Ali haverá choro e ranger de dentes.
31 Insan’oƣli ɵz xan-xǝripi iqidǝ barliⱪ pǝrixtiliri bilǝn billǝ kǝlginidǝ, xǝrǝplik tǝhtidǝ olturidu.
31 Quando vier o Filho do Homem na sua majestade e todos os anjos com ele, então, se assentará no trono da sua glória;
32 Barliⱪ ǝllǝr uning aldiƣa yiƣilidu. Padiqi ⱪoylarni ɵqkilǝrdin ayriƣinidǝk u ularni ayriydu;
32 e todas as nações serão reunidas em sua presença, e ele separará uns dos outros, como o pastor separa dos cabritos as ovelhas;
33 u ⱪoylarni ong yeniƣa, ɵqkilǝrni sol yeniƣa ayriydu.
33 e porá as ovelhas à sua direita, mas os cabritos, à esquerda;
34 Andin Padixaⱨ ong yenidikilǝrgǝ: «Əy Atam bǝht ata ⱪilƣanlar, kelinglar! Alǝm apiridǝ bolƣandin beri silǝr üqün tǝyyarlanƣan padixaⱨliⱪⱪa waris bolup igǝ bolunglar!
34 então, dirá o Rei aos que estiverem à sua direita: Vinde, benditos de meu Pai! Entrai na posse do reino que vos está preparado desde a fundação do mundo.
35 Qünki aq ⱪalƣinimda silǝr manga yemǝklik bǝrdinglar, ussuz ⱪalƣinimda ussuluⱪ bǝrdinglar, musapir bolup yürginimdǝ ɵz ɵyünglarƣa aldinglar,
35 Porque tive fome, e me destes de comer; tive sede, e me destes de beber; era forasteiro, e me hospedastes;
36 yalingaq ⱪalƣinimda kiydürdünglar, kesǝl bolup ⱪalƣinimda ⱨalimdin hǝwǝr aldinglar, zindanda yatⱪinimda yoⱪlap turdunglar» — dǝydu.
36 estava nu, e me vestistes; enfermo, e me visitastes; preso, e fostes ver-me.
37 U qaƣda, ⱨǝⱪⱪaniy adǝmlǝr uningƣa: «I Rǝb, biz Seni ⱪaqan aq kɵrüp ozuⱪ bǝrduⱪ yaki ussuz kɵrüp ussuluⱪ bǝrduⱪ?
37 Então, perguntarão os justos: Senhor, quando foi que te vimos com fome e te demos de comer? Ou com sede e te demos de beber?
38 Seni ⱪaqan musapir kɵrüp ɵyümizgǝ alduⱪ yaki yalingaq kɵrüp kiygüzduⱪ?
38 E quando te vimos forasteiro e te hospedamos? Ou nu e te vestimos?
39 Sening ⱪaqan kesǝl bolƣiningni yaki zindanda yatⱪiningni kɵrüp yoⱪlap barduⱪ?» dǝp soraydu.
39 E quando te vimos enfermo ou preso e te fomos visitar?
40 Wǝ Padixaⱨ ularƣa: «Mǝn silǝrgǝ bǝrⱨǝⱪ xuni eytayki, muxu ⱪerindaxlirimdin ǝng kiqikidin birǝrsigǝ xularni ⱪilƣininglarmu, dǝl manga ⱪilƣan boldunglar» dǝp jawab beridu.
40 O Rei, respondendo, lhes dirá: Em verdade vos afirmo que, sempre que o fizestes a um destes meus pequeninos irmãos, a mim o fizestes.
41 Andin u sol yenidikilǝrgǝ: «Əy lǝnitilǝr, kɵzümdin yoⱪilinglar! Xǝytan bilǝn uning pǝrixtilirigǝ ⱨazirlanƣan mǝnggü ɵqmǝs otⱪa kiringlar!
41 Então, o Rei dirá também aos que estiverem à sua esquerda: Apartai-vos de mim, malditos, para o fogo eterno, preparado para o diabo e seus anjos.
42 Qünki aq ⱪalƣinimda manga ozuⱪ bǝrmidinglar, ussuz ⱪalƣinimda ussuluⱪ bǝrmidinglar;
42 Porque tive fome, e não me destes de comer; tive sede, e não me destes de beber;
43 musapir bolup yürginimdǝ ɵz ɵyünglarƣa almidinglar, yalingaq ⱪalƣinimda kiydürmidinglar, kesǝl bolƣinimda wǝ zindanda yatⱪinimda yoⱪlimidinglar» dǝydu.
43 sendo forasteiro, não me hospedastes; estando nu, não me vestistes; achando-me enfermo e preso, não fostes ver-me.
44 U qaƣda, ular: «I Rǝb, Seni ⱪaqan aq, ussuz, musapir, yalingaq, kesǝl yaki zindanda kɵrüp turup hizmitingdǝ bolmiduⱪ?» dǝydu.
44 E eles lhe perguntarão: Senhor, quando foi que te vimos com fome, com sede, forasteiro, nu, enfermo ou preso e não te assistimos?
45 Andin padixaⱨ ularƣa: «Mǝn silǝrgǝ bǝrⱨǝⱪ xuni eytayki, muxulardin ǝng kiqikidin birǝrsigǝ xundaⱪ ⱪilmiƣininglar mangimu ⱪilmiƣan boldunglar» dǝp jawab beridu.
45 Então, lhes responderá: Em verdade vos digo que, sempre que o deixastes de fazer a um destes mais pequeninos, a mim o deixastes de fazer.
46 Buning bilǝn ular mǝnggülük jazaƣa kirip ketidu, lekin ⱨǝⱪⱪaniylar bolsa mǝnggülük ⱨayatⱪa kiridu.
46 E irão estes para o castigo eterno, porém os justos, para a vida eterna.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.