Mateus 23

Muⱪeddes Kalam (yǝngi yeziⱪ) (UIGPIN) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Bu sɵzlǝrdin keyin, Əysa top-top halayiⱪⱪa wǝ muhlisliriƣa mundaⱪ dedi:
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 — Tǝwrat ustazliri wǝ Pǝrisiylǝr Musa pǝyƣǝmbǝrning ⱨɵküm qiⱪirix ornida olturƣan bolidu.
2 Ele disse:
3 Xunga, ularning silǝrgǝ eytⱪan ⱨǝmmǝ sɵzlirigǝ kɵngül ⱪoyup, degǝnlirini ⱪilinglar. Lekin ularning ⱪilƣanliridǝk ⱪilmanglar; qünki ular ɵzlirining deginigǝ ɵzliri ǝmǝl ⱪilmaydu,
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Bǝlki ular kɵtürǝlmigüdǝk eƣir yüklǝrni baƣlap adǝmlǝrning zimmisigǝ artip ⱪoyidu. Əmma ɵzliri bu yüklǝrni kɵtürüxkǝ birmu barmiⱪini midirlitixni huxyaⱪmaydu.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 Ular ⱨǝmmǝ ǝmǝllirini insanlarƣa kɵz-kɵz ⱪilix üqünla ⱪilidu; qünki ular «ayǝt ⱪapliri»ni kǝng ⱪilip qigiwelip, tonlirining quqilirini uzun sanggilitip ⱪoyidu;
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 ular ziyapǝtlǝrdǝ tɵrdǝ, sinagoglarda aldinⱪi orunlarda olturuxⱪa,
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 bazarlarda kixilǝrning ularƣa bolƣan uzun salamliriƣa wǝ ɵzlirini «Ustaz, ustaz» dǝp ataxliriƣa amraⱪ kelidu.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 Biraⱪ silǝr bolsanglar «Ustaz» dǝp atilixni ⱪobul ⱪilmanglar; qünki silǝrning yalƣuz birla ustazinglar bar wǝ ⱨǝmminglar ⱪerindaxtursilǝr.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Yǝr yüzidǝ ⱨeqⱪandaⱪ kixini «Atam» demǝnglar, qünki pǝⱪǝt birla Atanglar, yǝni ǝrxtǝ Turƣuqi bardur.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Silǝr «muǝllim» dǝp atilixnimu ⱪobul ⱪilmanglar, qünki pǝⱪǝt birla muǝllim, yǝni Mǝsiⱨning ɵzi bardur;
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 bǝlki aranglarda ǝng mǝrtiwilik bolƣan kixi silǝrning hizmitinglarda bolidu.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Ɵzini yuⱪiri tutmaⱪqi bolƣini tɵwǝn ⱪilinidu, ɵzini tɵwǝn tutⱪini yuⱪiri ⱪilinidu.
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 Biraⱪ ⱨalinglarƣa way, ǝy Tǝwrat ustazliri wǝ Pǝrisiylǝr, sahtipǝzlǝr! Silǝr ǝrx padixaⱨliⱪining ixikini insanlarƣa taⱪap keliwatisilǝr! Ya ɵzünglar kirmǝysilǝr, ya kirixni istigǝnlǝrning kirixigǝ yol ⱪoymaysilǝr.
13 — Ai de vocês,
14 Ⱨalinglarƣa way, ǝy Tǝwrat ustazliri wǝ Pǝrisiylǝr, sahtipǝzlǝr! Silǝr tul ayallarning mal-dunyasini yǝwatisilǝr, xundaⱪtimu baxⱪilar aldida tǝⱪwadar kɵrünsǝk dǝp, uzundin-uzun dua ⱪilisilǝr. Xunga, silǝr tehimu eƣir jazaƣa tartilisilǝr.
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 Ⱨalinglarƣa way, ǝy Tǝwrat ustazliri wǝ Pǝrisiylǝr, sahtipǝzlǝr! Silǝr birla adǝmni etiⱪadinglarƣa kirgüzüx üqün, dengiz wǝ ⱪuruⱪluⱪni kezip qiⱪisilǝr. Biraⱪ u kixi kirgüzülgǝndin keyin, silǝr uni ɵzliringlardin ikki ⱨǝssǝ bǝttǝr bolƣan dozahning pǝrzǝnti ⱪilip yetixtürüp qiⱪisilǝr.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 Ⱨalinglarƣa way, ǝy ⱪariƣu yolbaxqilar! Silǝr: «Ⱨǝrⱪandaⱪ kixi ibadǝthana bilǝn ⱪǝsǝm ⱪilsa, ⱨeqnemisi yoⱪ, biraⱪ ibadǝthanidiki altunni tilƣa elip ⱪǝsǝm ⱪilƣanlar ⱪǝsimidǝ turuxⱪa ⱪǝrzdar bolidu» dǝysilǝr.
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Əy ǝhmǝⱪlǝr, korlar! Altun uluƣmu yaki altunni muⱪǝddǝs ⱪilƣan ibadǝthanimu?
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 Silǝr yǝnǝ: «Ⱨǝrkim ⱪurbangaⱨ bilǝn ⱪǝsǝm ⱪilsa, ⱨeqnemisi yoⱪ, biraⱪ ⱪurbangaⱨ üstidiki ⱨǝdiyǝni tilƣa elip ⱪǝsǝm ⱪilƣanlar ⱪǝsimidǝ turuxⱪa ⱪǝrzdar bolidu» dǝysilǝr.
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 Əy korlar! Ⱨǝdiyǝ uluƣmu yaki ⱨǝdiyini muⱪǝddǝs ⱪilƣan ⱪurbangaⱨmu?
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Xunga, ⱪurbangaⱨni tilƣa elip ⱪǝsǝm ⱪilƣuqi bolsa ⱨǝm ⱪurbangaⱨ bilǝn ⱨǝm uning üstidiki barliⱪ nǝrsilǝr bilǝn ⱪǝsǝm ⱪilƣan bolidu.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Ibadǝthanini tilƣa elip ⱪǝsǝm ⱪilƣuqimu ⱨǝm ibadǝthanini, ⱨǝm «ibadǝthanida Turƣuqi»ni tilƣa elip ⱪǝsǝm ⱪilƣan bolidu.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Ərxni tilƣa elip ⱪǝsǝm ⱪilƣuqi Hudaning tǝhti wǝ tǝhttǝ olturƣuqining nami bilǝn ⱪǝsǝm ⱪilƣan bolidu.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 Ⱨalinglarƣa way, ǝy Tǝwrat ustazliri wǝ Pǝrisiylǝr, sahtipǝzlǝr! Qünki silǝr ⱨǝtta yalpuz, arpibǝdiyan wǝ zirilǝrning ondin bir ülüxini ɵxrǝ ⱪilip Hudaƣa ataysilǝr-yu, biraⱪ Tǝwrat ⱪanunining tehimu wǝzinlik tǝrǝpliri bolƣan adalǝt, rǝⱨimdilliⱪ wǝ sadiⱪliⱪni etibarƣa ⱨeq almaysilǝr. Awwal muxu ixlarni orundixinglar kerǝk, andin xu ixlarnimu ada ⱪilmay ⱪoymasliⱪinglar kerǝk.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 Əy ⱪariƣu yolbaxqilar! Silǝr qinǝnglǝrdiki paxini süzüp eliwetisilǝr, lekin birǝr tɵgini pütün peti yutuwetisilǝr!
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 Ⱨalinglarƣa way, ǝy Tǝwrat ustazliri wǝ Pǝrisiylǝr, sahtipǝzlǝr! Silǝr qinǝ-ⱪaqilarning texinila yuyup pakizliƣininglar bilǝn ularning iqi ⱨǝrtürlük ⱨerislik wǝ ixrǝtpǝrǝslikkǝ tolƣan.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Əy ⱪariƣu Pǝrisiy! Awwal qinǝ-ⱪaqining iqini pakla, xundaⱪta teximu pak bolidu!
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 Ⱨalinglarƣa way, ǝy Tǝwrat ustazliri wǝ Pǝrisiylǝr, sahtipǝzlǝr! Silǝr aⱪartip ⱪoyulƣan, sirti qirayliⱪ kɵrünidiƣan lekin iqi ɵlüklǝrning ustihanliri wǝ ⱨǝrhil napak nǝrsilǝrgǝ tolƣan ⱪǝbrilǝrgǝ ohxaysilǝr.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Xuningdǝk texinglardin insanlarning aldida ⱨǝⱪⱪaniy adǝmlǝrdǝk kɵrünisilǝr, lekin iqinglar sahtipǝzlik wǝ itaǝtsizlik bilǝn tolƣan.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 Ⱨalinglarƣa way, ǝy Tǝwrat ustazliri wǝ Pǝrisiylǝr, sahtipǝzlǝr! Qünki silǝr pǝyƣǝmbǝrlǝrning ⱪǝbrilirini yasap keliwatisilǝr, ⱨǝⱪⱪaniylarning mazarlirini bezǝp keliwatisilǝr
29 — Ai de vocês,
30 wǝ silǝr: «Ata-bowilirimizning zamanida yaxiƣan bolsaⱪ iduⱪ, ularning pǝyƣǝmbǝrlǝrning ⱪenini tɵküxlirigǝ xerik bolmayttuⱪ» — dǝysilǝr.
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Xunga silǝr ɵz sɵzünglar bilǝn ɵzünglarning pǝyƣǝmbǝrlǝrni ɵltürgǝnlǝrning ǝwladliri ikǝnlikinglarƣa guwaⱨliⱪ bǝrdinglar.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 Undaⱪta, ata-bowiliringlar baxliƣan ⱪilmixlirini toluⱪlanglar!
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 Əy yilanlar! Zǝⱨǝrlik yilanlarning nǝsilliri! Dozah jazasidin ⱪandaⱪmu ⱪutulalarsilǝr?
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Xunga mana, silǝrgǝ pǝyƣǝmbǝrlǝr, danixmǝnlǝr wǝ alimlarni ǝwǝtip turimǝn. Silǝr ularning bǝzilirini krestlǝp ɵltürisilǝr, bǝzilirini sinagogliringlarda dǝrrigǝ basisilǝr, xǝⱨǝrdin xǝⱨǝrgǝ ⱪoƣlaysilǝr.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Xundaⱪ ⱪilip, ⱨǝⱪⱪaniy Ⱨabilning ⱪan ⱪǝrzidin tartip taki silǝr ibadǝthanidiki muⱪǝddǝs jay bilǝn ⱪurbangaⱨning ariliⱪida ɵltürgǝn Bǝrǝkiyaning oƣli Zǝkǝriyaning ⱪan ⱪǝrzigiqǝ, ⱨǝⱪⱪaniylarning yǝr yüzidǝ eⱪitilƣan barliⱪ ⱪan ⱪǝrzliri silǝrning bexiƣa qüxürülidu. ◼ 23:35 \+bd «...ⱨǝⱪⱪaniy Ⱨabilning ⱪan ⱪǝrzidin tartip taki silǝr ibadǝthanidiki muⱪǝddǝs jay bilǝn ⱪurbangaⱨning ariliⱪida ɵltürgǝn Bǝrǝkiyaning oƣli Zǝkǝriyaning ⱪan ⱪǝrzigiqǝ...»\+bd* — Ⱨabilning ɵltürülüxi toƣruluⱪ «Yar.» 4:8-11, Zǝkǝriyaning ɵltürülüxi «2Tar.» 24:20-22ni kɵrüng. Bu ikki wǝⱪǝ Yǝⱨudiylarning Tǝwratni ǝn’ǝniwi orunlaxturux tǝrtipi boyiqǝ Tǝwratning ǝng bexida wǝ ayiƣida hatirilinidu.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Mǝn silǝrgǝ bǝrⱨǝⱪ xuni eytip ⱪoyayki, xu ⱪilmixlarning jazasining ⱨǝmmisi muxu dǝwrning bexiƣa qüxidu.
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 Əy Yerusalem, Yerusalem! Pǝyƣǝmbǝrlǝrni ɵltüridiƣan, ɵzigǝ ǝwǝtilgǝn ǝlqilǝrni qalma-kesǝk ⱪilidiƣan xǝⱨǝr! Mekiyan qüjilirini ⱪanat astiƣa yiƣⱪandǝk pǝrzǝntliringni ⱪanqǝ ⱪetim ⱪoynumƣa almaⱪqi boldum, lekin silǝr unimidinglar!
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Mana, ǝmdi ɵyünglar silǝrgǝ harabǝ bolup ⱪalidu! ◼ 23:38 \+bd «...ɵyünglar silǝrgǝ harabǝ bolup ⱪalidu»\+bd* — üq bisliⱪ sɵz bolup:
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Qünki mǝn xuni silǝrgǝ eytip ⱪoyayki, silǝr: «Pǝrwǝrdigarning namida kǝlgüqigǝ mubarǝk bolsun!» demigüqǝ, silǝr meni ⱪaytidin ⱨeq kɵrǝlmǝysilǝr. Yerusalem|src="jerusalem-upin-01.jpg" size="span" ref="Matta 23:39"
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.