Levítico 25
Muⱪeddes Kalam (yǝngi yeziⱪ) (UIGPIN) vs ARIB
1 Pǝrwǝrdigar Sinay teƣida Musaƣa sɵz ⱪilip mundaⱪ dedi: —
1 Disse mais o Senhor a Moisés no monte Sinai:
2 Sǝn Israillarƣa mundaⱪ degin: — Mǝn silǝrgǝ beridiƣan zeminƣa kirgininglarda u zeminning ɵzimu Pǝrwǝrdigarƣa atap bir xabat aramini alsun.
2 Fala aos filhos de Israel e dize-lhes: Quando tiverdes entrado na terra que eu vos dou, a terra guardará um sábado ao Senhor.
3 Sǝn altǝ yil etizingni terip, altǝ yil talliⱪ beƣingni qatap, ulardin ⱨosullarni yiƣⱪin;
3 Seis anos semearás a tua terra, e seis anos podarás a tua vinha, e colherás os seus frutos;
4 ǝmma yǝttinqi yili zeminning ɵzi üqün bir «xabatliⱪ aram» bolsun; u Pǝrwǝrdigarƣa atalƣan bir «xabat» ⱨesablinidu. Xu yili sǝn etizingni terimaysǝn wǝ talliⱪingni qatimaysǝn.
4 mas no sétimo ano haverá sábado de descanso solene para a terra, um sábado ao Senhor; não semearás o teu campo, nem podarás a tua vinha.
5 Ɵzlükidin ünüp qiⱪⱪan ⱨosulni ormaysǝn; wǝ qatalmiƣan talliringning üzümlirini üzmǝysǝn; qünki xu yil zemin aram alidiƣan yildur.
5 O que nascer de si mesmo da tua sega não segarás, e as uvas da tua vide não tratada não vindimarás; ano de descanso solene será para a terra.
6 Ⱨalbuki, zemin xabat yilida qiⱪarƣan ⱨosul ⱨǝmminglarƣa ozuⱪ bolidu, yǝni ɵzüng üqün, ⱪul-dediking üqün, mǝdikaring üqün wǝ seningkidǝ turuwatⱪan musapir üqün, xuningdǝk mal-waranliring üqün
6 Mas os frutos do sábado da terra vos serão por alimento, a ti, e ao teu servo, e à tua serva, e ao teu jornaleiro, e ao estrangeiro que peregrina contigo,
7 Wǝ zeminingdiki yawayi ⱨaywanlar üqünmu ozuⱪ bolidu; zeminning ⱨǝmmǝ ⱨosuli ozuⱪ bolidu.
7 e ao teu gado, e aos animais que estão na tua terra; todo o seu produto será por mantimento.
8 Xuningdǝk sǝn yǝttǝ ⱪetimliⱪ xabat yilini, yǝni yǝttǝ ⱨǝssǝ yǝttǝ yilni saniƣin; yǝttǝ xabat yil künliri ⱪiriⱪ toⱪⱪuz yil bolidu.
8 Também contarás sete sábados de anos, sete vezes sete anos; de maneira que os dias dos sete sábados de anos serão quarenta e nove anos.
9 Xunqilik waⱪit ɵtüp, yǝttinqi ayda, ayning oninqi küni, kǝfarǝt künidǝ burƣa qelip sadasini yuⱪiri qiⱪirisilǝr; kǝfarǝt künining ɵzidǝ silǝr pütkül zemininglarda burƣining sadasini anglitisilǝr.
9 Então, no décimo dia do sétimo mês, farás soar fortemente a trombeta; no dia da expiação fareis soar a trombeta por toda a vossa terra.
10 Xu ǝllikinqi yilini silǝr muⱪǝddǝs dǝp bilip, pütkül zeminda uningda barliⱪ turuwatⱪanlarning ⱨǝmmisigǝ azadliⱪni jakarlixinglar kerǝk. Xu yil silǝrgǝ «azadliⱪ yili» bolidu, ⱨǝrbiringlar ɵz yǝr-mülükliringlarƣa ⱪaytisilǝr, ⱨǝrbiringlar ɵz ailǝ-jǝmǝtinglarƣa ⱪaytip barisilǝr.
10 E santificareis o ano qüinquagésimo, e apregoareis liberdade na terra a todos os seus habitantes; ano de jubileu será para vós; pois tornareis, cada um à sua possessão, e cada um à sua família.
11 Bu ǝllikinqi yili silǝrgǝ bir azadliⱪ yili bolsun; u yili ⱨeq nemǝ terimaysilǝr, ɵzlükidin ünüp qiⱪⱪan ⱨosulnimu ormaysilǝr wǝ qatalmiƣan talliringlarning üzümlirinimu yiƣmaysilǝr.
11 Esse ano qüinquagésimo será para vós jubileu; não semeareis, nem segareis o que nele nascer de si mesmo, nem nele vindimareis as uvas das vides não tratadas.
12 Qünki bu azadliⱪ yili bolup, silǝrgǝ muⱪǝddǝs ⱨesablansun; uning ⱨosulini bolsa, etiz-dalilardin tepip ⱨǝmminglar yǝysilǝr.
12 Porque é jubileu; santo será para vós; diretamente do campo comereis o seu produto.
13 Azadliⱪ yili aranglardiki ⱨǝrbir adǝm ɵz yǝr-mülkigǝ ⱪaytsun.
13 Nesse ano do jubileu tornareis, cada um à sua possessão.
14 Silǝr ⱪoxnanglarƣa birnemǝ setip bǝrsǝnglar, yaki ⱪoxnanglardin birnemǝ setiwalsanglar, bir-biringlarni bozǝk ⱪilmanglar.
14 Se venderdes alguma coisa ao vosso próximo ou a comprardes da mão do vosso próximo, não vos defraudareis uns aos outros.
15 Ⱪoxnangdin yǝrni setiwalsang, undaⱪta «azadliⱪ yili»din keyin ɵtkǝn yillarning sanini ⱨesablap uningdin setiwelixing kerǝk; umu ⱪalƣan yillarning saniƣa ⱪarap, yǝrning keyinki ⱨosulliriƣa asasǝn sanga setip bǝrsun.
15 Conforme o número de anos desde o jubileu é que comprarás ao teu próximo, e conforme o número de anos das colheitas é que ele te venderá.
16 «Azadliⱪ yili»ƣiqǝ bolƣan yillar kɵprǝk bolsa, baⱨasini xuningƣa muwapiⱪ yuⱪiri kɵtürisǝn; ⱪalƣan yillar azraⱪ bolsa, baⱨasini xuningƣa muwapiⱪ kemǝytsun. Qünki ⱪalƣan yillarning ⱨosulliri ⱪanqǝ bolsa, u xu boyiqǝ sanga setip beridu.
16 Quanto mais forem os anos, tanto mais aumentarás o preço, e quanto menos forem os anos, tanto mais abaixarás o preço; porque é o número das colheitas que ele te vende.
17 Silǝr bir-biringlarni bozǝk ⱪilmanglar, bǝlki Hudayinglardin ⱪorⱪunglar; qünki Mǝn bolsam Hudayinglar Pǝrwǝrdigardurmǝn.
17 Nenhum de vós oprimirá ao seu próximo; mas temerás o teu Deus; porque eu sou o Senhor vosso Deus.
18 Silǝr Mening bǝlgilimilirimni tutup, ⱨɵkümlirimdǝ turup, xularƣa ǝmǝl ⱪilinglar; silǝr xundaⱪ ⱪilsanglar, zemininglarda tinq-aman turisilǝr.
18 Pelo que observareis os meus estatutos, e guardareis os meus preceitos e os cumprireis; assim habitareis seguros na terra.
19 Xuning bilǝn zemin silǝrgǝ ɵz mewisini beridu, silǝr toyƣudǝk yǝp, uningda tinq-aman turisilǝr.
19 Ela dará o seu fruto, e comereis a fartar; e nela habitareis seguros.
20 Əgǝr silǝr: — Mana, bizgǝ terip ⱨosulni yiƣixⱪa ijazǝt berilmisǝ, yǝttinqi yili nemǝ yǝymiz, dǝp sorisanglar,
20 Se disserdes: Que comeremos no sétimo ano, visto que não haveremos de semear, nem fazer a nossa colheita?
21 silǝrgǝ mǝlum bolsunki, altinqi yilida üq yilning ⱨosulini bǝrsun dǝp, Mǝn üstünglarƣa bǝrikitimni «qüx» dǝp buyruymǝn.
21 então eu mandarei a minha bênção sobre vós no sexto ano, e a terra produzirá fruto bastante para os três anos.
22 Wǝ xundaⱪ boliduki, silǝr sǝkkizinqi yili teriysilǝr, ǝmma toⱪⱪuzinqi yiliƣiqǝ exip ⱪalƣan kona ⱨosuldin tehiqǝ yǝysilǝr; xu toⱪⱪuzinqi yiliƣiqǝ silǝr kona axliⱪtin yǝysilǝr.
22 No oitavo ano semeareis, e comereis da colheita velha; até o ano nono, até que venha a colheita nova, comereis da velha.
23 Yǝr-zemin setilsa, mǝnggülük setilmisun, qünki zeminning ɵzi Meningkidur, silǝr bolsanglar Mening yenimdiki musapir wǝ meⱨman, halas.
23 Também não se venderá a terra em perpetuidade, porque a terra é minha; pois vós estais comigo como estrangeiros e peregrinos:
24 Silǝr igǝ bolidiƣan pütkül zeminda yǝr-zeminning igilirigǝ uni «ⱪayturuwelix ⱨoⱪuⱪi»ni yaritip berixinglar kerǝk.
24 Portanto em toda a terra da vossa possessão concedereis que seja remida a terra.
25 Əgǝr ⱪerindaxliringlardin biri kǝmbǝƣǝllixip, ɵz miras yerini setiwǝtkǝn bolsa, uning yeⱪin tuƣⱪini, yǝni «ⱨǝmjǝmǝt xapaǝtqi»si kelip ɵz ⱪerindixi satⱪan yǝrni ⱪayturup setiwalsun.
25 Se teu irmão empobrecer e vender uma parte da sua possessão, virá o seu parente mais chegado e remirá o que seu irmão vendeu.
26 Əgǝr uning ⱨeq xapaǝtqi tuƣⱪini bolmisa, lekin u yanduruwelixⱪa kerǝklik pulni tapalisa,
26 E se alguém não tiver remidor, mas ele mesmo tiver enriquecido e achado o que basta para o seu resgate,
27 Undaⱪta satⱪiniƣa ⱪanqǝ yil bolƣanliⱪini ⱨesablap, azadliⱪ yiliƣiqǝ ⱪalƣan yillar üqün setiwalƣan kixigǝ muwapiⱪ pul berip, ɵz yerigǝ ⱪaytsun.
27 contará os anos desde a sua venda, e o que ficar do preço da venda restituirá ao homem a quem a vendeu, e tornará à sua possessão.
28 Lekin ǝgǝr u yanduruwelixⱪa kerǝklik pulni tapalmisa, ɵzi setip bǝrgǝn yǝr azadliⱪ yiliƣiqǝ alƣuqining ⱪolida tursun; azadliⱪ yili kǝlgǝndǝ yǝr yǝr setiwalƣuqining ⱪolidin qiⱪsun, ɵz igisi ɵz yǝr-mülkigǝ ⱪaytsun.
28 Mas, se as suas posses não bastarem para reavê-la, aquilo que tiver vendido ficará na mão do comprador até o ano do jubileu; porém no ano do jubileu sairá da posse deste, e aquele que vendeu tornará à sua possessão.
29 Əgǝr birsi sepilliⱪ xǝⱨǝrning iqidiki bir turalƣu ɵyni satⱪan bolsa, setip bir yil iqidǝ uni yanduruwelix ⱨoⱪuⱪi bardur. Toluⱪ bir yil tügǝp bolƣuqǝ, yanduruwelix ⱨoⱪuⱪi bardur.
29 Se alguém vender uma casa de moradia em cidade murada, poderá remi-la dentro de um ano inteiro depois da sua venda; durante um ano inteiro terá o direito de a remir.
30 Lekin pütün yil iqidǝ yanduruwelinmisa, sepilliⱪ xǝⱨǝrning iqidiki bu ɵy nǝsildin-nǝsilgǝ alƣan kixining ⱪolida bolup, azadliⱪ yili kǝlsimu yandurulmas.
30 Mas se, passado um ano inteiro, não tiver sido resgatada, essa casa que está na cidade murada ficará, em perpetuidade, pertencendo ao que a comprou, e à sua descendência; não sairá o seu poder no jubileu.
31 Lekin sepilsiz kǝntlǝrning ɵyliri bolsa zeminning etizliridǝk ⱨesablinidu; ularni yandurup setiwalƣili bolidu; azadliⱪ yili kǝlgǝndǝ ǝsli igisining ⱪoliƣa yandurulidu.
31 Todavia as casas das aldeias que não têm muro ao redor serão consideradas como o campo da terra; poderão ser remidas, e sairão do poder do comprador no jubileu.
32 Lekin Lawiy xǝⱨǝrliridǝ bolsa, Lawiylar ɵz mirasi bolƣan xǝⱨǝrlǝrdiki ɵylirini halisa ⱨǝrⱪaqan ⱪayturuwelix ⱨoⱪuⱪi bardur.
32 Também, no tocante às cidades dos levitas, às casas das cidades da sua possessão, terão eles direito perpétuo de remi-las.
33 Lawiylardin biri ɵylirini, yǝni ɵz mirasi bolƣan xǝⱨǝrdiki bir ɵyni ⱪayturuwelix ⱨoⱪuⱪi bar bolsimu, lekin ⱪayturup almiƣan bolsa, undaⱪ ǝⱨwalda u azadliⱪ yili kǝlgǝndǝ yandurulidu; qünki Lawiy xǝⱨǝrlirining ɵyliri bolsa Lawiylarning Israillarning arisidiki mirasi bolidu.
33 E se alguém comprar dos levitas uma casa, a casa comprada e a cidade da sua possessão sairão do poder do comprador no jubileu; porque as casas das cidades dos levitas são a sua possessão no meio dos filhos de Israel.
34 Xundaⱪ ⱨǝm bularning xǝⱨǝrlirining qɵrisidiki etiz-yǝrliri bolsa, ularning ǝbǝdiy mirasi bolƣaqⱪa, setilsa bolmaydu.
34 Mas o campo do arrabalde das suas cidades não se poderá vender, porque lhes é possessão perpétua.
35 Sanga ⱪoxna bolƣan, ⱪerindaxliringlardin biri kǝmbǝƣǝllixip, ɵz jenini baⱪalmay ⱪalsa, sǝn uni musapir yaki yaⱪa yurtluⱪ meⱨmandǝk yeningda turƣuzup, uningdin hǝwǝr alƣin.
35 Também, se teu irmão empobrecer ao teu lado, e lhe enfraquecerem as mãos, sustentá-lo-ás; como estrangeiro e peregrino viverá contigo.
36 Sǝn uningdin ɵsüm wǝ yaki payda almiƣin; sǝn Hudayingdin ⱪorⱪup, ⱪerindixingni ⱪexingda turuxⱪa ⱪoyƣin.
36 Não tomarás dele juros nem ganho, mas temerás o teu Deus, para que teu irmão viva contigo.
37 Pulungni uningƣa ɵsümgǝ bǝrmǝ, axliⱪingnimu payda elix mǝⱪsitidǝ uningƣa ɵtnǝ bǝrmigin.
37 Não lhe darás teu dinheiro a juros, nem os teus víveres por lucro.
38 Hudayinglar boluxⱪa, Ⱪanaan zeminini silǝrgǝ berixkǝ silǝrni Misir zeminidin qiⱪirip kǝlgǝn Hudayinglar Pǝrwǝrdigar Ɵzümdurmǝn.
38 Eu sou o Senhor vosso Deus, que vos tirei da terra do Egito, para vos dar a terra de Canaã, para ser o vosso Deus.
39 Əgǝr sanga ⱪoxna bolƣan ⱪerindixing kǝmbǝƣǝllixip, ɵzini sanga satsa, uni ⱪuldǝk ⱪulluⱪ hizmitigǝ salmiƣin;
39 Também, se teu irmão empobrecer ao teu lado e vender-se a ti, não o farás servir como escravo.
40 bǝlki u ⱪexingda mǝdikar yaki musapirdǝk tursun; azadliⱪ yiliƣiqǝ sening hizmitingdǝ bolsun;
40 Como jornaleiro, como peregrino estará ele contigo; até o ano do jubileu te servirá;
41 andin azad bolup ɵzi bilǝn baliliri ⱪexingdin qiⱪip, ɵz jǝmǝtigǝ yenip berip, ata-bowilirining yǝr-mülkigǝ ⱪaytsun.
41 então sairá do teu serviço, e com ele seus filhos, e tornará à sua família, à possessão de seus pais.
42 Qünki ular Mǝn Ɵzüm Misir zeminidin qiⱪirip elip kǝlgǝn ⱪul-bǝndilirim bolƣaqⱪa, ularni ⱪuldǝk setixⱪa yol ⱪoymanglar.
42 Porque são meus servos, que tirei da terra do Egito; não serão vendidos como escravos.
43 Sǝn ularƣa ⱪattiⱪ ⱪolluⱪ bilǝn hojiliⱪ ⱪilmaysǝn, bǝlki Hudayingdin ⱪorⱪⱪin.
43 Não dominarás sobre ele com rigor, mas temerás o teu Deus.
44 Lekin ɵzünggǝ ⱪul yaki dedǝk almaⱪqi bolsang, ularni ǝtraptiki yat ǝllǝrdin xundaⱪ ⱪul ya dedǝk setiwalsang bolidu.
44 E quanto aos escravos ou às escravas que chegares a possuir, das nações que estiverem ao redor de vós, delas é que os comprareis.
45 Bulardin baxⱪa, aranglarda olturaⱪlaxⱪan musapirlarning pǝrzǝntlirini wǝ xularning jǝmǝtidin, yǝni silǝr bilǝn billǝ turuwatⱪan, zemininglarda tuƣulƣanlardin ⱪullar setiwalsanglar bolidu; xuning bilǝn ular silǝrning mülkünglar bolup ⱪalidu.
45 Também os comprareis dentre os filhos dos estrangeiros que peregrinarem entre vós, tanto dentre esses como dentre as suas famílias que estiverem convosco, que tiverem eles gerado na vossa terra; e vos serão por possessão.
46 Silǝr muxularni ɵzünglardin keyinki baliliringlarƣa miras ⱪilip, ularƣa mülük boluxⱪa ⱪaldursanglar bolidu; muxularni ǝbǝdgiqǝ ⱪul ⱪilsanglar bolidu; lekin ɵz ⱪerindaxliringlar bolƣan Israillar arisida bolsa, bir-biringlarƣa ⱪattiⱪ ⱪolluⱪ bilǝn hojiliⱪ ⱪilmasliⱪinglar kerǝk.
46 E deixá-los-eis por herança aos vossos filhos depois de vós, para os herdarem como possessão; desses tomareis os vossos escravos para sempre; mas sobre vossos irmãos, os filhos de Israel, não dominareis com rigor, uns sobre os outros.
47 Əgǝr aranglarda olturuxluⱪ bir musapir yaki yaⱪa yurtluⱪ beyiƣan wǝ uningƣa ⱪoxna ⱪerindixing kǝmbǝƣǝllixip, ɵzini xu ⱪoxna musapirƣa wǝ yaki xu musapirning mǝlum bir ǝwladiƣa satsa,
47 Se um estrangeiro ou peregrino que estiver contigo se tornar rico, e teu irmão, que está com ele, empobrecer e vender-se ao estrangeiro ou peregrino que está contigo, ou à linhagem da família do estrangeiro,
48 u setilƣandin keyin uningda pul tɵlǝp ⱨɵrlükkǝ qiⱪix ⱨoⱪuⱪi ⱪalidu; uning aka-ukilirining ⱨǝrⱪaysisi uni ⱨɵrlükkǝ setiwalsa bolidu.
48 depois que se houver vendido, poderá ser remido; um de seus irmãos o poderá remir;
49 Xuningdǝk uning taƣisi yaki taƣisining oƣli wǝ yaki jǝmǝtidin bolƣan ⱨǝrⱪaysi yeⱪin tuƣⱪini uni ⱨɵrlükkǝ setiwalsa bolidu; yaki ɵzining ⱪurbi yǝtsǝ, pul berip ɵz-ɵzini ⱨɵrlükkǝ setiwalsa bolidu.
49 ou seu tio, ou o filho de seu tio, ou qualquer parente chegado da sua família poderá remi-lo; ou, se ele se tiver tornado rico, poderá remir-se a si mesmo.
50 Uni setiwalidiƣan kixi uning hojisi bilǝn gǝplixip setilƣan yildin tartip azadliⱪ yiliƣiqǝ ⱪanqilik bolƣanliⱪini ⱨesablap, setiwelix baⱨasini yillarning saniƣa ⱪarap ⱨesablisun; ⱨɵrlük puli ⱨesablaxta ⱪulning hojisiƣa ixlǝxkǝ kerǝk bolƣan ⱪalƣan künlirining ⱨǝⱪⱪi «mǝdikarning ixligǝn künliri»dǝk ⱨesablansun.
50 E com aquele que o comprou fará a conta desde o ano em que se vendeu a ele até o ano do jubileu; e o preço da sua venda será conforme o número dos anos; conforme os dias de um jornaleiro estará com ele.
51 Azadliⱪ yiliƣa yǝnǝ heli yillar bolsa, xuni ⱨesablap, setilƣan pulning nisbiti boyiqǝ ⱨɵrlük pulini ⱨesablap bǝrsun;
51 Se ainda faltarem muitos anos, conforme os mesmos restituirá, do dinheiro pelo qual foi comprado, o preço da sua redenção;
52 ǝgǝr azadliⱪ yiliƣa az yillar ⱪalƣan bolsa, uni ⱨesab ⱪilip, ⱪalƣan ⱪulluⱪ yilliriƣa muwapiⱪ pulni yandurup bǝrsun.
52 e se faltarem poucos anos até o ano do jubileu, fará a conta com ele; segundo o número dos anos restituirá o preço da sua redenção.
53 Bolmisa, ⱪul xu hojisining yenida yilliⱪ mǝdikardǝk turuxi kerǝk; uning hojisi sening kɵz aldingda uningƣa ⱪattiⱪ ⱪolluⱪ bilǝn hojiliⱪ ⱪilmisun.
53 Como servo contratado de ano em ano, estará com o comprador; o qual não dominará sobre ele com rigor diante dos teus olhos.
54 Əgǝr ⱪul yuⱪiriⱪi yollar bilǝn ⱨɵrlükkǝ qiⱪalmisa, azadliⱪ yili kǝlgǝndǝ ⱪoyup berilsun — u baliliri bilǝn ⱪoxulup azad bolidu.
54 E, se não for remido por nenhum desses meios, sairá livre no ano do jubileu, e com ele seus filhos.
55 Qünki Israillarning ɵzi Manga ⱪul-bǝndilǝrdur; ular Mǝn Ɵzüm Misir zeminidin qiⱪirip kǝlgǝn ⱪul-bǝndilirimdur. Hudayinglar Pǝrwǝrdigar Ɵzümdurmǝn.
55 Porque os filhos de Israel são meus servos; eles são os meus servos que tirei da terra do Egito. Eu sou o Senhor vosso Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Levítico 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.